Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-08-67285
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Narva linna Sotsiaalabiamet /registrikood xxx, aadress xxx/ Asjast puudutatud isik: E K /isikukood xxx, elukoht: xxx/ Eestkostetava esindaja: advokaat Tatjana Massalina /Narva Esimene Advokaadibüroo, asukoht xxx/ Asjast puudutatud isik: N M /isikukood xxx, elukoht: xxx/
Kohtuistungi toimumise aeg
30.04.2008.a.
Istungil osalenud isikud
Avaldaja Narva linna Sotsiaalabiamet Avaldaja esindaja Tatjana Zelenjajeva Eestkostetava esindaja: Tatjana Massalina Asjast puudutatud isik: N M
Narva Linna (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus E K üle eestkoste seadmises
Tsiviilasi nr 2-09-67285
pidavale asutusele.
Menetluskulud
Menetluskulud jätta riigi kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) Viru Maakohtu kaudu.
14.10.2009.a Narva linna Sotsiaalabiameti poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on E K vanaduspensionär, põeb vaskulaarset dementsust ning on arvel psühhiaatri juures. E K on häiritud vaimne tegevus ja enda teenindamise oskus. E K oli 1987.a hemorraagiline insult hüpertoonia tõve foonil, südamepuudulikkusega ja ta on voodihaige. Ta vajab pidevat hooldust, kuna on kaotanud kõnevõime. E K ei suuda liikuda, istuda st. on lamav haige. Samuti ei ole ta võimeline endale sööki valmistama, iseseisvalt sööma ja hoolitsema enda eest. Haiguse tõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama mingeid tehinguid. Oma psüühilise seisundi tõttu vajab E K enda üle eestkoste seadmist tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Kohus määras 09.01.2009.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. E K psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati 23.01.2009.a SA Narva Haigla ekspertiisikomisjoni ekspertide poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr. 05). Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 lg 3 N M arvamust tema eestkostjaks määramise kohta. N M ei vaielnud vastu enda eestkostjaks määramisele oma emale E K. Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 523 Narva linna Sotsiaalabiameti arvamust, kes ei vaielnud vastu N M eestkostjaks määramisele E K. Narva linna Sotsiaalabiamet on arvamusel, et E K ei saa oma tegusid õigesti hinnata ja neid juhtida ning ta ei ole võimeline sooritama mingeid tehinguid. Iseseisva eluga ta toime ei tule. Oma tervisliku seisundi tõttu (dementsus) vajab ööpäevaringset hooldust, kõrvalabi ja järelvalvet Arvestades seda palub avaldaja määrata N M E K eestkostjaks viieks aastaks.
Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Eestkostetava esindaja, puudutatud isik ja Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja toetasid avaldust ja paluvad määrata E K eestkostjaks N M.
Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele 2(4)
Tsiviilasi nr 2-09-67285
piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 05 nähtub, et E K kannatab ajuinfarkti järgse nõrgamõistuslikkuse (dementsuse) all. E K vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ning neid juhtida. Ta pole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Tema suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla olmeprobleemidega, tegema tema eest tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. E K vajab eeskostet oma elu lõpuni, kuna tema tervislik seisund halveneb pidevalt ning paranemine ei ole võimalik. Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. N M on andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. Ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda E K vaimne seisund teda kohtuistungil ära kuulata, seega ei ole ta võimeline oma tahet kohtuistungil avaldama. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Lähtudes ekspertiisiaktist ei pidanud kohus võimalikuks E K ärakuulamist tema tavalises keskkonnas. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. PKS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt TsMS § 478 lg 1 ja 526 lg 1 kohus määrab eestkostja määrusega. Kohus määrab E K eestkostjaks N M viieks aastaks ehk kuni 07.05.2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-09-67285
TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 172 lg 3 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Menetluskulud jäävad riigi kanda. Määrus on tehtud eelpooltoodu alusel ning juhindudes TsÜS §-st 8 lg 3, PKS §-st 92 lg 4, 96, 101 lg 1, lg 2 ja TsMS §-st 172 lg 2, 478 lg 1, 520 lg 1, 524 lg 5, 525 lg 1, 526, 531 lg 1, 532 lg 1 ja 3, 661 lg 2.
Tamara Šabarova Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.