Otsuse avalikult teatavaks 05.05.2009.a. kell 09.45 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas. tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-61608
Kohtuasi G Shagi OÜ A vastu töölepingu lõpetatuks tunnistamiseks TLS § 82 lg 1 alusel ja rahalise hüvitise 8700.- krooni väljamõistmiseks TLS § 82 lg 2 alusel Menetlusosalised
Hageja: G S (xxx, elukoht xxx); Kostja OÜ A (reg kood xxx asukoht xxx); Kostja seaduslik esindaja A Sarap Kostja lepinguline esindaja K Sarap (Tööõigusbüroo Labour Consulting OÜ ).
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 12. märtsil 2009
Resolutsioon. Jätta rahuldamata G S hagi OÜ A vastu töölepingu lõpetatuks tunnistamiseks TLS § 82 lg 1 alusel ja rahalise hüvitise 8700.- krooni väljamõistmiseks TLS § 82 lg 2 alusel. Menetluskulude jaotamine. Jätta G S menetluskulud tema enda kanda. Jätta OÜ A menetluskulud G S kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Vaidlustamata asjaolud ja töövaidluse lahendamise varasem menetluse käik.
poolte vahel 01.02.2006.a. sõlmitud töölepingu alusel õmbleja
2.Hageja esitas kostjale 01.07.2008.a. ja 21.07.2008.a. avaldused, milles palus lõpetada temaga töölepingu TLS § 82 lg 1 alusel. 01.07.2008.a. avalduses hageja ei märgi miks ta soovib töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel, 21.07.2008.a. avalduses märgib hageja, et töölepingu lõpetamise põhjuseks on väidetav kogu kollektiivi vallandamine seoses võimatusega tööandja poolt töötajaid tööga kindlustada, tootmishoone mittevastavus tööohutus- ja tuletõrje eeskirjadele ning sanitaarnormidele ning väidetav hageja mõnitamine tööandja poolt.
3.Tööandja ei nõustunud lõpetama hagejaga töölepingut TLS § 82 lg 1 alusel ning esitas Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse tunnustada OÜ A õigust mitte lõpetada töölepingut kostjaga TLS § 82 alusel ja palus lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks TLS § 79 alusel. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon tegi 04.09.2008.a. otsuse, millega tunnistati G S tööleping TLS § 82 alusel OÜ-s A mittelõppenuks lepingutingimuste rikkumise tõttu tööandja poolt. Sama otsusega jäeti ka rahuldamata OÜ A avaldus G S töölepingu lõppenuks tunnistamiseks 23.08.2008.a. TLS § 79 alusel.
4.09.07.2008.a. oli töövaidluskomisjonile esitanud avalduse ka G S. Esitatud avalduses taotles hageja lõpetada temaga tööleping TLS § 82 alusel alates 01.07.2008.a. ning välja maksta talle kahe kuu palk 8700.- krooni. Avalduses väitis G S, et tööandja ei kindlustanud tema brigaadi tööga, mistõttu ta esitas valduse tööandjale töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel alates 01.07.2008.a. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon tegi 04.09.2008.a. otsuse, millega jättis rahuldamata G S avalduse OÜ A vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks TLS § 82 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu ja hüvitise väljamõistmiseks kahe kuu keskmise palga ulatuses. Nii kohtuotsuse p-s 3 kui ka käesolevas punktis nimetatud töövaidluskomisjoni otsused said nii G Stuppen kui ka tööandja kätte 11.09.2008.a.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
5.24.09.2008.a. kohtule esitatud ning pärast hagiavalduses puuduste kõrvaldamist kohtu menetlusse võetud hagis palub hageja G S tunnistada tema ja OÜ A vahel sõlmitud tööleping
lõppenuks TLS § 82 alusel alates 07.07.2008.a. ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 82 lg 2 alusel summas 8700.- krooni.
6.Hageja väidetel tekkisid kostjal 2008.a. algul probleemid oma töötajate kindlustamisel tööga, mistõttu tekkis tal vajadus oma töötajaid koondada. Selleks, et mitte maksta koondamishüvitust, tegi tööandja töötajatele ettepaneku kirjutada lahkumisavaldus töölepingu lõpetamiseks omal soovil. Hageja keeldus eelpoolnimetatud avaldust kirjutamast ja kostja palvel kirjutas ta väidetavalt avalduse 26.06.2008.a. 7-päevase tasustava puhkuse saamiseks, mille tööandja ka rahuldas. Kui hageja jõudis puhkuselt tagasi, ei töötanud kostja ettevõttes juba praktiliselt keegi, hageja üksi ei saanud aga täita kogu töömahtu, mida varem oli teinud kogu kollektiiv. Kuna kostja ei lõpetanud hagejaga töölepingut koondamisega ja hageja ei olnud nõus lahkuma töölt omal soovil nagu soovis tööandja, esitas hageja kostjale 01.07.2008.a. avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Kuna kostja sellele avaldusele ei reageerinud, kirjutas hageja vastavasisulise avalduse kostjale teistkordselt 21.07.2008.a., kuid kostja keeldus hagejaga töölepingu lõpetamisest TLS § 82 alusel. Seepeale esitas hageja nõude tööleping lõpetada TLS § 82 alusel töövaidluskomisjonile.
7.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte vahel sõlmitud töölepingu, tööandjale 26.06.2008.a. esitatud avalduse puhkusele jäämiseks 01.07.2008 – 07.07.2008.a., tööandjale 01.07.2008.a. esitatud avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, 21.07.2008.a. hageja poolt tööandjale teistkordselt esitatud avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel ja hüvitise saamiseks, hageja palgakaardi perioodi jaanuar 2008 – 30.juuli 2008.a. kohta, hageja poolt tema mobiiltelefonilt tehtud kõneeristused 2008.a. juulikuus ning töövaidluskomisjoni otsused nr 9.4-02/1874/08 ja 9.4-02/1784/08. Hageja taotles kohtuistungil üle kuulata ka tunnistajad Jevgenia T , Ljudmilla B ja Tamara Ž , kuid loobus kohtuistungil tunnistajate Jevgenia T ja Tamara Ž ülekuulamisest. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hageja nõudeid ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
8.Kostja on seisukohal, et tööandja ei ole rikkunud töölepingut hagejaga, mis oleks andnud hagejale aluse nõuda töölepingu lõpetamist 01.07.2008.a. TLS § 82 alusel. Kostja väidetel selgitas ta hagejale, et tema avaldus töölepingu lõpetamiseks hagejaga ei ole põhjendatud, mistõttu kirjutaski hageja 26.06.2008.a. avalduse, milles soovis jääda puhkusele 01.07.2008 – 07.07.2008.a. Nimetatu tõendab, et pooltevaheline töösuhe kestis ka peale 01.07.2008.a. Kostja rahuldas hageja puhkuse avalduse ning maksis talle puhkuseraha. 08.07.2008.a. tuli küll hageja kostja tööruumidesse, kuid ei täitnud töökohustusi.
9.22.07.2008.a., sai tööandja hagejalt tähitud kirja, milles ta endiselt nõuab töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel.
10.Hageja väide nagu oleks kostja juures olnud tööpuudus, pole õige ning on vastuolus hageja enda väitega selle kohta, et 08.07.2008.a. puhkuselt naastes oli kogu kollektiiv töölt lahkunud ja tema ei suutnud kogu kollektiivi tööd ise ära teha.
11.Ka ei olnud kostja juures niivõrd halbasid töötingimusi, mille tagajärjel oleks hagejal halvenenud tervis. Kostja arvates ei soovinud hageja ilmselt ise tööd teha, vaid püüdis pidevalt erinevate avalduse esitamisega leida võimalusi kuidas peaks tööandja temaga töölepingu lõpetama. Töötajal ei ole õigus nõuda ja töölepingu lõpetamist koondamise tõttu nagu hageja seda leiab.
12.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja OÜ A elektroonilise kirjavahetuse oma
lepingupartnerite K OÜ-ga, OÜ-ga L P K OÜ-ga, V AS-iga, K –G AS-iga, AS-iga B , A OÜ-ga, A BIT AS-ga, SA-ga P S - ja T ja P S AS-iga, kes tellisid vaidlusalusel perioodil A OÜ-lt rõivaste õmblustöid ning hageja avalduse kostjale 30. maist 2008.a. korralise puhkuse ja palgata puhkuse saamiseks vastavalt 2.juunist 2008 kuni 9. juunini 2008.a.. ning 9. juunist 2008.a. kuni 30. juunini 2008.a. Kohtuotsuse põhjendused.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et - nende vahel sõlmiti 01.02.2006.a. tööleping, mille järgi hageja asus tööle kostja juurde õmbleja ametikohale; - 01.07.2008.a. ja 21.07.2008.a. (tööandja sai postist 22.07.2008.a.) esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel; - kostja hageja poolt eelpoolnimetatud avalduses esitatud nõudmistega ei nõustunud ja vaidlustas töölepingu lõpetamise aluse töövaidluskomisjonis. - hageja ei nõustunud sellega, et kostja temaga töölepingut TLS § 82 lg 1 alusel ei lõpetanud ning esitas töövaidluskomisjonile avalduse nõudega lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel ning välja mõista hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses TLS § 82 lg 2 alusel.
14.Kohus asub seisukohale, et kuigi töötaja ei vaidlustanud ITLS § 24 lg 4 sätestatud korras taotluse esitamisega kohtule töövaidluskomisjoni otsust nr 9.4-02/1874/08, millega töövaidluskomisjon tunnistas tööandja õigust mitte lugeda poolte vahel töölepingut lõppenuks TLS § 82 alusel, peab kohus kontrollima kas töötajal oli õigust nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel, sest töötaja on vaidlustanud hagi esitamisega kohtusse töövaidluskomisjoni otsuse nr 9.4.-02/1784/08, millega töövaidluskomisjon jättis rahuldamata töötaja avalduse töölepingu lõppenuks tunnistamiseks TLS § 82 alusel ning hüvitise väljamõistmiseks.
15.Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas hagejal oli õigus nõuda kostjalt töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel või mitte. TLS § 82 lg 1 kohaselt teatab töötaja nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale ette vähemalt viis kalendripäeva, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niise muudatuste rakendamise päevast. Kohtu käsutuses olev G S avaldus tööandjale 1.juulist 2008.a. tõendab, et töötaja on nimetaud kuupäeval esitanud tööandjale avalduse, et ta on nõus temaga töölepingu lõpetamisega TLS § 82 lg 1 alusel, kuid põhjust miks töötaja tööandjalt töölepingu lõpetamist nimetatud alusel nõuab avaldusest ei nähtu. Põhjus miks avaldaja leidis end olevat õigustatud nõudma töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 sätestatud alusel selgub alles kohtule esitatud hagist milles töötaja väidab, et tööandja ei kindlustanud teda tööga mille tagajärjel hageja töölepingu lõpetamist sooviski. Kohus asub seisukohale, et hageja väide, et kostja ei kindlustanud teda tööga 2008.a. juunikuus, on vastuolus tema enda väitega, mille kohaselt saabus ta tagasi tööle oma korraliselt puhkuselt 08.06.2008.a. ning siis selgus, et peaaegu kõik teised töötajad olid töölt lahkunud ja hageja ei suutnud üksi ära teha kogu kollektiivi töö. Asjaolu, et kostjal oli tööd 2008.a. kevad-suvisel perioodil tõendab kostja elektrooniline kirjavahetus tema lepingupartnerite K OÜ-ga, OÜ-ga L , P K OÜ-ga, V AS-iga, K –G AS-iga, AS-iga B , A OÜ-ga, A BIT AS-ga, SA-ga P S - ja T ja P S AS-iga, kes on 2008.a. märtsist kuni juulini teinud kostjale tellimusi töörõivaste õmblemiseks ja kostja on pidanud nendega
tellimuste vastuvõtmiseks ja täitmiseks läbirääkimisi. Tööpuuduse olemasolu kostja juures 2008.a. juunikuus ei tõendanud ka tunnistaja L B , kes küll väitis, et 2008.aastal aprillis ei olnud tööandjal õmblejatele tööd anda, mistõttu oli tunnistaja korralisel puhkusel 1. maist 2008.a. 19 päeva ja lahkus seejärel OÜ-st A töölt omal soovil, sest tööandjal tööd anda ei olnud ja palgata puhkusele ta minna ei soovinud. Kas aga tööandjal oli tööpuudus ka 2008.a. juunis kui G S oma avalduse töötajale esitas, tunnistaja ei teadnud, sest tema väidetel teda pärast töölt lahkumist OÜ A käekäik ja seal toimuv ei huvitanud. Kohus asub eeltoodud tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et hagejal puudus alus nõuda temaga töölepingu lõpetamist tööandja poolt TLS § 82 lg 1 alusel 01.07.2008.a. kui ta selleks avalduse tööandjale tegi. Kohtu käsutus olev G S avaldus 26. juunist 2008.a. korralisele puhkusele lubamiseks alates 01.07.2008.a. kuni 07.07.2008.a. tõendab pooltevahelise töösuhte kestvust kuni 07.07.2008.a., kuid mitte pärast seda. Oma 01.07.2008.a. avalduses töölepingu lõpetamiseks, viitab töötaja samuti oma õigusele saada 7 päeva korralist puhkust. Pooled selle üle ei vaidle, et hagejal oli õigus saada 7 päeva tasulist puhkust.
16.Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamisel poolte vahel ei oma õiguslikku tähendust töötaja avaldus tööandjale 21.juulist 2008.a., milles ta teavitab tööandjat taaskord oma soovist tööleping lõpetada TLS § 82 lg 1 alusel, sest tegelikult töötaja alates 8. juulit 2008.a. tööle ei asunud ning oma esimest avaldust töölepingu lõpetamiseks ka ei loobunud nagu selle sätestab TLS § 72 lg 2, mis tähendab, et alates sellest ajast on töötajaga tööleping lõppenud. Pealegi oli .tööandja selleks ajaks töövaidluskomisjonis juba vaidlustanud töötaja avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel mida tööandja pidigi tegema vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-120-05 asutud seisukohale.
17.Kuna kohus asus kohtuotsuse p-s 15 seisukohale, et hagejal puudus õiguslik alus nõuda kostjalt töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel, puudub hagejal õigus saada ka hüvitist TLS § 82 lg 2 sätestatud alusel.
18.Kostja vastuväide, mille kohaselt ei saa töötaja nõuda tööandjalt töölepingu lõpetamist koondamisega on küll õige, kuid ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane, sest kohtu käsutuses puuduvad tõendid, et hageja oleks nõudnud tööandjalt töölepingu lõpetamist koondamisega. Vastavasisulist nõuet ei ole hageja esitanud ka töövaidluskomisjonile ega kohtule. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
19.. Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud tema mobiiltelefonilt tehtud kõneeristused 2008.a. juulikuus ning kostja poolt esitatud hageja avalduse kostjale 30. maist 2008.a. korralise puhkuse ja palgata puhkuse saamiseks vastavalt 2.juunist 2008 kuni 9. juunini 2008.a.. ning 9. juunist 2008.a. kuni
30.juunini 2008.a. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei ole asjakohased tõendid käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude ja vastuväidete aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Menetluskulude jaotamine.
20.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi
menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
21.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, käeoleval juhul 8700.krooni, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on mittevaralise nõude puhul hagihind 25.000.- krooni ning TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Eeltoodust tulenevalt on hagihinnaks käesolevas asjas 33.700.krooni. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.