TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Menetluse käik Kuusalu vald esitas 15.10.2008.a Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule määratud eestkoste pikendamiseks ja eestkostja volituste lõpetamiseks. Harju Maakohus edastas avalduse 07.11.2008.a määruse alusel kohtualluvusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Avalduse kohaselt viibib Gxxxxxx Gxxxxxxxx alates 07.09.2002.a xxxxxxx hooldekodus. Tal esineb raske vaimne alaareng. Eestkoste Gxxxxxx Gxxxxxxxx üle on seatud Harju Maakohtu 26.01.2001.a otsusega tsiviilasjas 2/1-501/01. Psühhiaater Ludmilla Väre poolt 26.09.2008.a antud arvamuse kohaselt ei saa Gxxxxxx Gxxxxxxxxxx sisulist kontakti, kuna tal puudub kõnevõime. Ta saab aru lihtsamatest korraldustest, oma emotsioone ja soove väljendab ebamääraselt häälitsedes. Liigub ratastoolis. Vajab kõrvalabi söömisel, riietumisel ja pesemisel. Harju Maakohtu 26.01.2001.a otsusega määratud eestkostja MxxxxxBxxxxxxx esitas Kuusalu vallale avalduse, milles palus ennast eestkostja ülesannetest vabastada. Põltsamaa vald toetas avaldust ja leidis, et eestkostet Gxxxxxx Gxxxxxxxx üle tuleks jätkata, kuid ei osanud nimetada uut võimalikku eestkostjat. Kohus määras Gxxxxxx Gxxxxxxxx suhtes ekspertiisi. Kohus korraldas 04.03.2009.a Gxxxxxx Gxxxxxxxx ärakuulamise tema viibimiskohas, mille käigus selgus, et Gxxxxxx Gxxxxxxx saab aru lihtsatest küsimustest (küsimused vajasid kordamist) ja püüdis neile ka vastata, kuid kõnedefekti tõttu olid vastused peaaegu arusaamatud. Keerukamatest küsimustest ja selgitustest aru ei saanud. Orienteerus kohas ja osaliselt ajas (teadis aastat ja et on talv). Oma vanust ei teadnud. Teadis et vaatamas käib teda kauge sugulane, sest õde on surnud. Ise väljas ei käi, vaid koos hooldajaga. Liikumiseks kasutab vaid ratastooli. Mxxxxx mäletas. Kohus kuulas istungil ära Gxxxxxx Gxxxxxxxx esindaja, kes toetas avaldust. Põltsamaa valla esindaja istungile ei ilmunud, teatades, et jääb varem esitatu juurde. Kohtu seisukoht: Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kuna Mxxxxx Kxxxxxxxxxx suhtes kontrolliti eestkoste vajadust viimati 2001.a seoses eestkostja määramisega, pidas kohus vajalikuks esmalt välja selgitada, kas Gxxxxxx Gxxxxxxx vajab jätkuvalt eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja lg 2 teine lause sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Eksperdi poolt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 10 esitatud arvamuse kohaselt (tl 3436) esineb Gxxxxxx Gxxxxxxxxx raske vaimne alaareng, mis on hõlmatav määratlusega „nõrgamõistuslikkus“ ja on väljendud sügavate mälu- ja intellektihäiretena. Eksperdi hinnangul ei suuda Gxxxxxx Gxxxxxxx psüühilise seisundi tõttu kestvalt oma tegudest

aru saada ega neid juhtida, samuti teha iseseisvalt tehinguid ja teostada valimisõigust. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab Gxxxxxx Gxxxxxxx eestkostet enamike ülesannete täitmiseks, igapäevaelu ja ravi korraldamiseks. Vastavalt arstliku ekspertiisi 08.11.2005.a otsusele on Gxxxxxx Gxxxxxxxxx tuvastatud sügav puue, mis vajab lisakulutusi (t lk 8). MTÜ Viljandimaa Singel rehabilitatsioonimeeskonna 26.01.2006.a arvamusest (t lk 26) nähtub, et Gxxxxxx Gxxxxxxx ei suuda end väljendada verbaalselt ning on tugeva liikumispuudega , kasutab ratastooli. Igapäevaeluks vajalikud võimed ja oskused on madalad ja vajab pidevat kõrvalabi ja toetust. Psühhiaater Ljudmilla Väre 26.09.2008.a arvamuse kohaselt on Gxxxxxx Gxxxxxxxx psüühiline seisund järgmine: sisulist kontakti ei saa, kuna tal puudub kõnevõime keelelihaste kahjustuse tõttu. Lihtsamatest korraldustest saab aru. Oma emotsioone ja soove väljendab ebamääraselt häälitsedes. Liigub ratastoolis või põrandal roomates. Emotsionaalselt labiilne, ärritub kergesti. Käitumiselt üldiselt rahulik. Intellekt vastab raske vaimse alaarengu tasemele. (t lk 27) Gxxxxxx Gxxxxxxxx suhtes on koostatud psühhiaatrilise ekspertiisi akt 17.07.2000.a, et selgitada välja eestkoste seadmise vajadus (t lk 9). Eeltoodud tõendite ja kohtu isikulikult vahetult kogetu põhjal asub kohus seisukohale, et Gxxxxxx Gxxxxxxxx puhul on eestkoste määramise eeldused jätkuvalt täidetud. Gxxxxxx Gxxxxxxxxx esineb raske vaimne alaareng, mis on hõlmatav määratlusega „nõrgamõistuslikkus“ ja on väljendud sügavate mälu- ja intellektihäiretena. Oma psüühilise seisundi tõttu ei orienteeru Gxxxxxx Gxxxxxxx olukordades, ei suuda end väljendada. Ta ei suuda hinnata asjaolusid, mis on olulised tahte kujundamisel ning ta ei ole võimeline hindama oma tegude võimalikke tagajärgi. Samuti ei ole Gxxxxxx Gxxxxxxx võimeline ise korraldama oma igapäevast elu ja ravi ning enda eest hoolitsema. Tema olukorda raskendavad nii kõnedefekt, mis takistab tal end väljendada kui ka liikumispuue. Kohus leiab, et eelnimetatud takistuste tõttu ei ole Gxxxxxx Gxxxxxxx võimeline kaitsma oma õigusi ja realiseerima kohustusi ning ei tule iseseisvalt toime oma igapäevaelu ja ravi korraldamisega. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkoste on määratud. Perekonnaseaduse § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Tulenevalt Gxxxxxx Gxxxxxxxx psüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest ei pea kohus võimalikuks lubada tal iseseisvalt tehinguid teha ega pea vajalikuks eestkostja ülesannete ringi piirata. PrkS § 98 lg 2 sätestab, et eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Gxxxxxx Gxxxxxxxx senine eestkostja on esitanud avalduse (t lk 3), milles palub end eestkostja ülesannetest vabastada. Kuna seaduse kohaselt on eestkostjaks määramise eelduseks isiku nõusolek, ei saa senist eestkostjat kohustada jätkuvalt täitma eestkostja ülesandeid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 530 lg 1 tuleb Mxxxx Bxxxxxxx vabastada eestkostja ülesannetest. Käesoleval juhul ei ole eestkosteasutusel ning kohtul võimalik leida isikut, kellele panna Gxxxxxx Gxxxxxxxx eestkostja ülesannete täitmine. Seetõttu ei ole võimalik Gxxxxxx Gxxxxxxxxxx eestkostjat määrata. Vastavalt PrkS § 93 lg 3 kohaselt korraldab eestkostet eestkosteasutus, kelleks on vallavõi linnavalitsus. Kuna Gxxxxxx Gxxxxxxxx puhul on eestkoste eeldused täidetud, s.t Gxxxxxx Gxxxxxxx vajab eestkostet, korraldab tema eestkoste kuni konkreetse eestkostja määramiseni tema elukohajärgne kohalik omavalitsus, kelleks on Põltsamaa vallavalitsus. Ekspert on asunud seisukohale, et Gxxxxxx Gxxxxxxx vajab eestkostet vähemalt viie aasta jooksul. Gxxxxxx Gxxxxxxxx esindaja oli samal seisukohal. TsMS § 526 lg 3 seab eestkoste kestusele piiranguks viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus on seisukohal, et arvestades Gxxxxxx Gxxxxxxxx tervislikku seisundit, tuleb eestkoste määrata maksimumtähtajaga. Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 3 teine lause sätestab, et isikule eestkostja määramise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.