TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-74388

Menetluse käik Kuusalu vald esitas 10.11.2008.a Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule määratud eestkoste pikendamiseks ja eestkostja volituste lõpetamiseks. Harju Maakohus edastas avalduse 14.11.2008.a määruse alusel kohtualluvusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Avalduse kohaselt viibib Mxxxxx Kxxxxxxxxxx alates 07.09.2002.a Võisiku hooldekodus. Tal esineb raske vaimne alaareng epileptilise sündroomiga. Eestkoste Mxxxxx Kxxxxxxxxxx üle on seatud Harju Maakohtu 26.01.2001.a otsusega tsiviilasjas 2/1-493/01. Psühhiaater Ludmilla Väre poolt 26.09.2008.a antud arvamuse kohaselt ei saa Mxxxxx Kxxxxxxxxxxxx sisulist kontakti, kuna tal puudub kõneoskus. Ta reageerib oma nimele, käitumiselt on heatahtlik, rahulik. Vajab pidevat juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja leidis, et Mxxxxx Kxxxxxxxxxx vajab jätkivalt eestkostet. Harju Maakohtu 26.01.2001.a otsusega määratud eestkostja Mxxxx Bxxxxxxx esitas Kuusalu vallale avalduse, milles palus ennast eestkostja ülesannetest vabastada. Põltsamaa vald toetas avaldust ja leidis, et eestkostet Mxxxxx Kxxxxxxxxxx üle tuleks jätkata, kuid ei osanud nimetada uut võimalikku eestkostjat. Kohus määras Mxxxx Kxxxxxxxxxx suhtes ekspertiisi. Kohus korraldas 04.03.2009.a Mxxxxx Kxxxxxxxxxx ärakuulamise tema viibimiskohas, mille käigus selgus, et Mxxxxx Kxxxxxxxxxxx ei saa aru selgitustest ja küsimustest, vastuseid ei andnud. Ainus sõna mida kordas, oli oma nimi. Kohus kuulas istungil ära Mxxxxx Kxxxxxxxxxx esindaja, kes toetas avaldust. Põltsamaa valla esindaja istungile ei ilmunud, teatades, et jääb varem esitatu juurde. Kohtu seisukoht: Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kuna Mxxxxx Kxxxxxxxxxx suhtes kontrolliti eestkoste vajadust viimati 2001.a seoses eestkostja määramisega, pidas kohus vajalikuks esmalt välja selgitada, kas Mxxxxx Kxxxxxxxxxx vajab jätkuvalt eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja lg 2 teine lause sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Eksperdi poolt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 11 esitatud arvamuse kohaselt (tl 32-34 esineb Mxxxxx Kxxxxxxxxxxx raske vaimne alaareng, mis on hõlmatav määratlusega „nõrgamõistuslikkus“ ja on väljendud sügavate mälu- ja intellektihäiretena. Samuti esineb Mxxxxx Kxxxxxxxxxxx epilepsia. Eksperdi hinnangul ei suuda Mxxxxx Kxxxxxxxxxx psüühilise seisundi tõttu kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida, samuti teha iseseisvalt tehinguid ja teostada valimisõigust. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab Mxxxxx Kxxxxxxxxxx eestkostet enamike ülesannete täitmiseks, igapäevaelu ja ravi korraldamiseks. Vastavalt arstliku ekspertiisi 21.12.2006.a otsusele on Mxxxxx Kxxxxxxxxxxxx määratud töövõime kaotuse määraks 100% ja tal on tuvastatud sügav puue, mis vajab lisakulutusi (t lk 7). Psühhiaater Ljudmilla Väre 26.09.2008.a arvamuse kohaselt on Mxxxxx Kxxxxxxxxxx psüühiline seisund järgmine: sisulist kontakti ei saa, kuna praktiliselt puudub kõneoskus. Ütleb üksikuid silpe ja sõnu, kordab neid stereotüüpselt. Reageerib oma nimele. Teeb stereotüüpseid liigutusi. Käitumisel enamasti rahulik ja heatahtlik. Emotsionaalselt lamedalt

2-08-74388 heatujuline. Meeldib joonistada, põhiliselt joonistab maju. Vajab pidevat juhendamist ja kõrvalabi. Intellekt vastab sügava vaimse alaarengu tasemele. (t lk 23) Mxxxxx Kxxxxxxxxxx suhtes on koostatud psühhiaatrilise ekspertiisi akt 11.07.2000.a et selgitada välja eestkoste seadmise vajadus (t lk 24). Eeltoodud tõendite ja kohtu isikulikult vahetult kogetu põhjal asub kohus seisukohale, et Mxxxxx Kxxxxxxxxxx puhul on eestkoste määramise eeldused jätkuvalt täidetud. Mxxxxx Kxxxxxxxxxxx esineb raske vaimne alaareng, mis on hõlmatav määratlusega „nõrgamõistuslikkus“ ja on väljendud sügavate mälu- ja intellektihäiretena, millele lisandub ka epilepsia. Oma psüühilise seisundi tõttu ei orienteeru Mxxxxx Kxxxxxxxxxxxolukordades, ei suuda end väljendada, samuti ei orienteeru ta isikutes ja ilmselt ka ajas ja kohas. Ta ei suuda hinnata asjaolusid, mis on olulised tahte kujundamisel ning ta ei ole võimeline hindama oma tegude võimalikke tagajärgi. Samuti ei ole Mxxxxx Kxxxxxxxxxx võimeline ise korraldama oma igapäevast elu ja ravi ning enda eest hoolitsema. Kohus leiab, et eelnimetatud takistuste tõttu ei ole Mxxxxx Kxxxxxxxxxx võimeline kaitsma oma õigusi ja realiseerima kohustusi ning ei tule iseseisvalt toime oma igapäevaelu ja ravi korraldamisega. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkoste on määratud. Perekonnaseaduse § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Tulenevalt Mxxxxx Kxxxxxxxxxx psüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest ei pea kohus võimalikuks lubada tal iseseisvalt tehinguid teha ega pea vajalikuks eestkostja ülesannete ringi piirata. PrkS § 98 lg 2 sätestab, et eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Mxxxxx Kxxxxxxxxxx senine eestkostja on esitanud avalduse, milles palub end eestkostja ülesannetest vabastada. Kuna seaduse kohaselt on eestkostjaks määramise eelduseks isiku nõusolek, ei saa senist eestkostjat kohustada jätkuvalt täitma eestkostja ülesandeid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 530 lg 1 tuleb Mxxxx Bxxxxxxx vabastada eestkostja ülesannetest. Käesoleval juhul ei ole eestkosteasutusel ning kohtul võimalik leida isikut, kellele panna Mxxxxx Kxxxxxxxxxxxeestkostja ülesannete täitmine. Seetõttu ei ole võimalik Mxxxxx Kxxxxxxxxxxxx eestkostjat määrata. Vastavalt PrkS § 93 lg 3 kohaselt korraldab eestkostet eestkosteasutus, kelleks on valla- või linnavalitsus. Kuna Mxxxxx Kxxxxxxxxxx puhul on eestkoste eeldused täidetud, s.t Mxxxxx Kxxxxxxxxxx vajab eestkostet, korraldab tema eestkoste kuni konkreetse eestkostja määramiseni tema elukohajärgne kohalik omavalitsus, kelleks on Põltsamaa vallavalitsus. Ekspert on asunud seisukohale, et Mxxxxx Kxxxxxxxxxx vajab eestkostet vähemalt viie aasta jooksul. Mxxxxx Kxxxxxxxxxxxesindaja oli samal seisukohal. TsMS § 526 lg 3 seab eestkoste kestusele piiranguks viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus on seisukohal, et

2-08-74388 arvestades Mxxxxx maksimumtähtajaga.

Kxxxxxxxxxx

tervislikku

seisundit,

tuleb

eestkoste

määrata

Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 3 teine lause sätestab, et isikule eestkostja määramise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.