lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-4106/8

TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 29.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-4106/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1060
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS HOOLEKANDETEENUSED10399457

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-4106

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kristel Pedassaar

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2009.a. Kuressaare 2-09-4106

Tsiviilasja number Tsiviilasi

M.K.i avaldus piiratud teovõimega täisealisele H.K.le eestkostja määramiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja M.K. (); Eestkostetav H.K. (); Asjast puudutatud isikud: eestkosteasutus Mooste vald Mooste Vallavalitsuse kaudu (asukoht Mooste alevik Mooste vald 64616 Põlva maakond, [email protected]); esindaja vallavanem Ülo Needo eestkosteasutus Kärla vald Kärla Vallavalitsuse kaudu (Pargi 1, Kärla alevik, Kärla vald 93501 Saare maakond, [email protected]); esindaja vallavanem Enno Pildre Sõmera Hooldekodu AS Hoolekandeteenused (registrikood 10399457, asukoht Kärla alevik Kärla vald Saare mk, registrijärgne asukoht Astangu 27 Tallinn 13519)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada avaldus.
2.Määrata piiratud teovõimega H.K.le ( ) kõigi asjade ajamiseks eestkostjaks M.K. ().
3.Eestkostja ülesanded on: 1) eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest (PerekS § 98); 2) eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; pantida eestkostetava vallasasju; võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; loobuda eestkostetava nimel pärandi

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-09-4106 vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta (PerekS § 99 lg 1 ja 2); 3) eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi; eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega; eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus (PerekS § 100 lg 1-3); 4) kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel (PerekS § 102).

4.H.K.l ei ole õigus teha tehinguid eestkostja nõusolekuta. Kohus loeb TsMS § 526 lg 5 alusel, et eestkostetav H.K. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
5.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt viie (5) aasta pärast käesoleva määruse tegemisest alates (TsMS § 526 lg 3).
6.Teatada käeolevast määrusest Rahvastikuregistrile. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud 02.02.2009.a. esitas M.K. maakohtule avalduse piiratud teovõimega täisealisele H.K.le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt viibib tema ema H.K. Sõmera Eakatekodus Kärla vallas Saare maakonnas. H. K. on sügava eluaegse puudega ja ei ole võimeline oma elu korraldama. Avaldaja soovib hakata oma ema eestkostjaks, mille kohta ta on andnud kohtule oma kirjaliku nõusoleku. 09.02.2009.a. määrusega võttis maakohus avalduse menetlusse ja kaasas asjast puudutatud isikuna eestkostetava H.K., registrijärgse eestkosteasutuse Mooste valla Mooste Vallavalitsuse kaudu, eestkosteasutuse Kärla valla Vallavalitsuse kaudu ja Sõmera Hooldekodu AS Hoolekandeteenused ning palus neil esitada kohtule oma kirjalik seisukoht nimetatud avalduse osas /t.l 7-8/.

ASJAST PUUDUTATUD ISIKUTE ARVAMUS

Asjast puudutatud isikud on nõus sellega, et kohus määrab H.K. eestkostjaks tema tütre M.K.i /t.l 16, 19, 20, 21/.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

2-09-4106 Kohus leiab, et antud asja saab lahendada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et H.K.le tuleb seada eestkoste ja tema eestkostjaks võib määrata tema tütre M.K.i, kes on kohtule selleks oma nõusoleku andnud /t.l 2, 18/. Asjas 07.04.2009.a. teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti /t.l. 31-32/ kohaselt esineb H.K.l sügava astme dementsus, mis avaldub temal amneesia, apraasia ja agnoosia ilmingutena, samuti motoorse ning sensoorse afaasiana, mistõttu ta ei ole teadlik ümbritsevast ning on sotsiaalsest elust välja langenud. Antud häire on oma iseloomult progresseeruv. H.K. ei suuda oma tervislikust seisundist tulenevalt kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Samuti ei ole ta võimeline osalema kohtus, millest võivad tuleneda tema tervisele kahjulikud tagajärjed. H.K. vajab talle eestkostja määramist, kelle ülesandeks on kestvalt tema hoolduse ning järelevalve tagamine, teda puudutavate küsimuste ja asjaajamiste korraldamine ning rahaliste ja varaliste küsimuste lahendamine. TsÜS § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime (TsÜS § 8 lg 2). Vastavalt perekonnaseaduse § 92 lg-le 4 seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus (Perek § 95 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt leiab kohus, et H.K. varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks on eestkoste seadmine põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et PerekS §-s 96 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid eestkosteasutuse poolt nimetatud M.K.i eestkostjaks määramise ei ole ilmnenud. PerekS § 98 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ja ta on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal arvestada PerekS §-s 99 märgitud piirangutega tehingute tegemisel ja paragrahvis 100 märgitud keeldudega. Kohus ei kuulanud antud asjas eestkostet vajavat isikut isiklikult ära, kuna eksperdiarvamuse kohaselt ei ole tema ärakuulamine võimalik, kuna temaga ei ole enam sisulist kontakti. Kohus leidis, et kuna käesolevas tsiviilasjas taotlevad eestkosteasutused Mooste vald Mooste Vallavalitsuse kaudu kui ka Kärla vald Kärla Vallavalitsuse kaudu, et H.K. eestkostjaks hakkaks tema tütar M.K., siis ei esine käesolevas tsiviilasjas huvide konflikti, mistõttu kohus ei pidanud vajalikuks määrata H.K.le riigi õigusabi korras esindajat. Maakohus on 25.03.2009.a. määrusega TsMS § 522 lg 1 alusel määranud eestkostetavale H.K.le kohtupsühhiaatriaekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Ekspertiisi teostasid 07.04.2009.a. Kuressaare Haigla SA eksperdid Ene Parv ja Milvi Sütt. Vastavalt Kuressaare Haigla SA 14.04.2009.a. arvele on kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasuks 8000 krooni. TsMS § 172 lg 3 teise lause isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodu alusel jätab kohus käesoleva tsiviilasja menetluskulud riigi kanda.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium