TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

ööpäevaringsele

tugevdatud

järelevalvega

erihooldusteenusele kuni üheks aastaks alates 30.aprillist 2009.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud (riigi õigusabi tasu ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu) täielikult riigi kanda.

Määrata Jxxxxxxx Vxxxxxxxx esindaja advokaat Eve Laine tasu riigi õigusabi eest summas 2973.60 krooni, mille hulgas tasu 2520 krooni ja käibemaks 453.60 krooni. Määrus riigi õigusabi tasu väljamaksmiseks saata Eesti Advokatuurile. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu summas 6075 krooni( arve nr 29027, 07.04.2009a) OÜ A.A.T.Meele kasuks, registrikood 11497203, a/a 221041220288 Swedbank. Ekspertiisitasu on määratud kohtu määrusega 17.04.2009 ja määrus saadetud tasu väljamaksmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Määruskaebuse esitamise õigus on isik, kelle eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (TsMs § 532 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tabivere Vallavalitsus esitas 26.03.2009a. kohtule avalduse Jxxxxxxx Vxxxxxxxxxx eestkoste seadmiseks ja kinnisesse asutusse paigutamiseks. Jxxxxxxx Vxxxxxxxx on paigutatud SA TÜK Psühhiaatriakliinikusse. Tabivere Vallavalitsus on seisukohal, et kuna Jxxxxxxx Vxxxxxxxx ei suuda oma tervisliku seisundi tõttu oma varaliste ja isiklike õiguste huvide eest seista, vajab ta selleks eestkoste seadmist ja ravita jäämisel on ta ohtlik kaasinimestele ja iseendale. Jxxxxxxx Vxxxxxxxx eestkostjaks olla on avaldanud soovi tema ema- Nxxxxxx Mxxxx, kuid tema tervislik seisund ei võimalda seda. Eestkosteasutus taotleb Jxxxxxxx Vxxxxxxxx suhtes edasise haiglaravi kohaldamist, kuna haiglaravita jätmisel ohustab J.Vxxxxxxxx psüühikahäire on ohtlik iseendale ja kaasinimestele ning muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. J.Vxxxxxxxxxraviarsti arvamusest nähtub, et ravile vaatamata püsib patsiendi seisund ühetaolisena, esinevad nägemis- ja kuulmismeelepetted, paranoilised luulumõtted. Kohus kohaldas esialgset õiguskaitset J.Vxxxxxxxx suhtes ja paigutas ta SA-sse TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinik neljaks päevaks alates 28.märtsist 2009 (tl.13-14). Pärast isiku ärakuulamist määras kohus paigutada J.Vxxxxxxxx vaatluseks, ekspertiisi teostamiseks ja vajadusel raviks Psühhiaatriakliinikusse kuni üheks kuuks alates 31.märtsist 2009 (määrus 31.03.2009 tl.20). 26.02.2009 on J.Vxxxxxxxx raviarst Kxxx Uxxxx andnud arvamuse (tl.17), et haiglasse paigutamisel oli J.Vxxxxxxxx mõjutatud meelepettelistest elamustest, mistõttu ta võib olla ohtlik eelkõige iseendale. Tema psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida, mistõttu haiglaravita jätmisel ohustab ta psüühikahäire tõttu eelkõige iseenda elu, teiste elu, tervist ja julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Kohus kuulas J.Vxxxxxxxx ära tema viibimise ajal SA TÜK Psühhiaatriakliinikus (tl.18-19). J.Vxxxxxxxx oli üldiselt rõõmsameelne, ilmutas kahtlustus- ja jälitusluulu, kinnitas, et ta võiks siin olla küll. J.Vxxxxxxxx ütles, et mingi naine käis siin ja ütles, et on ema, Nxxxxxx

Mxxxx. Jxxxxxxx Vxxxxxxxx avaldab mõistmatust, miks mingi võõras naine talle külla tuleb ja oma musta pesu siia toob. Kohus määras Jxxxxxxx Vxxxxxxxx eestkostja määramise ja kinnisesse asutusse paigutamise vajalikkuse kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Kohtupsühhiaatria ekspert Axxxxx Sxxx( tl.30-33) ekspertiisi tulemusena jõudis arvamusele, et J.Vxxxxxxxxxvajab eestkostet. Ta põeb vaimuhaigust püsikululise paranoidse skisofreenia kujul, ei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida. J.Vxxxxxxxx ei saa aru ravivajadusest, tema tervislik seisund nõuab tema suhtes ööpäevaringse tugevdatud järelevalve teostamist. J.Vxxxxxxxxx mõjutab erakorraliste seisundite tekkimist pidev kodune psühhotraumeeriv olukord- konfliktid, ka ema vaimuhaigus, kasuaisa alkoholilembus ja vägivaldsus. Tehinguid võiks J.Vxxxxxxxx teha taskuraha piires. J.Vxxxxxxxxxx määratud esindaja advokaat Eve Laine oma seisukohas teatas kohtule, et J.Vxxxxxxxxxx kohtumas käies too ei tõusnud voodist ja teatas, et ei soovi enam rohkem advokaatidega rääkida, kuna ühega juba rääkis. Esindaja on J.Vxxxxxxxxxx pikemalt vestelnud esialgse õiguskaitse kohaldamise asjas. Esindaja hinnangul on täidetud isiku üle eestkoste seadmise eeldused ja eestkostja ülesannete täitmine tuleb panna Tabivere Vallavalitsusele, kuna muid isikuid- peale sobimatu Nxxxxxx Mxxxx- ei ole Vallavalitsus nimetanud. Esindaja toetab seisukohta, et eestkostja nõusolekuta tehinguid teha võiks J.Vxxxxxxxxx lubada taskuraha piires. Esindaja on arvamusel, et ei ole alust isikut valmisõiguse tähenduses teovõimetuks lugeda, kuna avaldaja on taotlenud üksnes rahaliste vahendite kasutamise piiramist (mitte kõikide tehingute tegemise keelamist). Esindaja leiab, et arvestades eksperdiarvamuses väljendatut ja SHS § 19 lg.1 nõudeid, ei ole J.Vxxxxxxxx suhtes võimalik kasutada muid abinõusid kui ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega raviasutusse paigutamist. Käesoleva ajani ei ole tegeldud tema rehabilitatsioonivõimaluste väljaselgitamisega. TsMS § 536 lg.2 p.1 korras on kohtule edastatud Jxxxxxxx Vxxxxxxxx õe Jxxxx Mxxxx kohta, kes õpib Tabivere Gümnaasiumi 12.klassis, iseloomustus (tl.29). Sellest nähtub, et ehkki J.Mxxxx on täisealine (sünd. xxxxxxxxxx), on ta tugevalt häiritud vanema õe olukorrast, sotsiaalpedagoogi abil on J.Mxxxx saanud professionaalset nõustamist ja ravi. Koduse olukorra tõttu on tal õppetöös tekkinud palju lünki.

KOHTU SEISUKOHT

Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg.1 järgi Isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Kohus leiab, et käesolevaks ajaks on piisavalt kogutud andmeid ja ära kuulatud isikuid, et otsustada J.Vxxxxxxxx üle eestkoste seadmine ja tema paigutamine kinnisesse asutusse. TsMS § 536 lg.2 nimetatud, seni ära kuulamata isikute ärakuulamine asja lahendamisele kaasa ei aita. Kõigi nende uuritud tõendite ja kogutud andmete põhjal on kohtu veendumus, et J.Vxxxxxxxx vajab eestkoste seadmist tema üle. Eestkosteasutus Tabivere Vallavalitsus ei ole nimetanud taotluses, keda tuleks eestkostjaks seada, kuid on märkinud, et J.Vxxxxxxxx ema Nxxxxxx Mxxxx tervislik seisund ei võimalda olla eestkostja oma tütrele, kasuisa on teadaolevalt kasiinosõltlane ja õde Jxxxx on samuti viibinud ravil psühhiaatriakliinikus (tl.10). Kohtule ei ole esitatud ka ühegi isiku kirjalikku nõusolekut olla eestkostjaks. Sellise nõusoleku olemasolu on PkS § 95 lg.2 kohaselt vältimatu eeldus isiku määramisel

eestkostjaks. Seetõttu ei ole võimalik Jxxxxxxx Vxxxxxxxx eestkostjaks määrata ühtki muud isikut ja eestkosteasutusel tuleb täita eestkostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni. Eestkostja peab tagama tema igapäevase toimetuleku ja ülalpidamise, tema varaliste ja isiklike õiguste kaitse. Eestkostja peab tagama J.Vxxxxxxxxxx turvalise elukeskkonna, s.t. et ta ei satuks oludesse, kus tal tuleks ise oma toimetuleku ja ülalpidamise eest hoolt kanda. Ka tuleb eestkostjal hoida ära, et ümbritsev keskkond J.Vxxxxxxxxx ohustaks. Et J.Vxxxxxxxx ennast ise oma käitumisega ei ohustaks, peab olema tagatud ööpäevaringne järelevalve tema üle. Kõigi nende asjaolude ja tingimuste ühise tulemusena on kohtu veendumus, et J.Vxxxxxxx vajab kinnisesse asutusse paigutamist. Ekspert on olnud arvamusel, et J.Vxxxxxxxx võiks eestkostja nõusolekute teha tehinguid taskuraha ulatuses, sama on toetanud esindaja. Samas ei ole ettepanekuid, kui suur võiks olla J.Vxxxxxxxx taskuraha. Kohus, olles ära kuulanud J.Vxxxxxxxx, on arvamusel, et tema taskurahaks võiks olla mõningasi kulutusi võimaldav summa, kuni 200 krooni kuus. Otsustamaks, kas isik on teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses, lähtub kohus TsMS § 526 lg.5, mis sätestab: kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Käesoleval juhul on ilmne, et Jxxxxxx Vxxxxxxxx on isik, kelle üle tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks. Nimelt tuleneb eksperdiarvamusest, et J.Vxxxxxxxx ei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida. Sellest järeldub, et ta ei saa aru valimisõiguse tähendusest ega sisust, seega ei saa ta ka teadlikku valmisõigust teostada. Selline isik võib sattuda manipuleerimise ohvriks. Lisaks sellele veendus kohus ka isikliku ärakuulamise käigus, et J.Vxxxxxxxx ei ole võimeline ära tundma lähedasi inimesi, mis tähendab, et temalt ei saa oodata isikute eristamist ja nende vahel valiku tegemist. Seetõttu on ta teovõimetu ka valimisõiguse osas ja seda tuleb kohtulahendis märkida. Kohus leiab, et Jxxxxxxx Vxxxxxxxx paigutamine kinnisesse asutusse on tema ohutuse ja tervise huvides vajalik üheks aastaks. Kõik Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg.1 nimetatud eeldused on olemas. J.Vxxxxxxxx on viimase nelja kuu jooksul viibinud statsionaarsel ravil psühhiaatriahaiglas kahel korral. Varasematel aastatel on ta igal aastal viibinud statsionaarsel ravil korduvalt (2003 5 korda, 2005 kaks korda mõlemal korral rohkem kui kuu), kokku alates aastast 2002 16 korda. Haiglast ära olles on ta korduvalt katkestanud ravi, sattunud uuesti suitsiidikatse järel, on haiglast põgenenud, ravivajadusest aru ei saa. Neil asjaoludel on ilmne, et Jxxxxxxx Vxxxxxxxx on hoolekandeasutusse paigutamata jätmisel ohtlik eeskätt endale, aga ka teistele ja varasemad kergemad võimalused- viibimine kodus lähedaste järelevalve all- ei ole küllaldane tema ohutuse tagamiseks. Menetluskulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisikulu 6075 krooni (arve nr 29026, 07.04.2009a) ja tasu riigi õigusabi eest 2973.60 krooni. Jxxxxxxx Vxxxxxxxxxx on määratud riigi õigusabi ja vabastatud ta riigi õigusabi tasumisest (määrus 27.03.2009a tl.11-12). Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr. 322 (muudatustega 28.02.2006) § 4 lg.1 järgi «Eksperdile makstakse ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär.» Ekspert on esitanud taotluse ekspertiisitasu määramiseks summas 6075 krooni 9 tunni eest. Ekspertiisitasu on määratud 17.04.2009 ja määrus saadetud täitmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Jxxxxxxx Vxxxxxxxx esindaja on esitanud taotluse tema poolt osutatud õigusabi tasustamiseks. Riigi õigusabi seaduse § 22 järgi riigi õigusabi osutamise tasu suuruse ja

kantud vajalike kulude suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsusega või määrusega õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel. Esindaja on taotlenud tasu määramist justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr . 2 ja selle hilisemate muudatuste alusel lähtudes tasumäärast 210 krooni iga poole tunni kohta, kokku 12 pooltundi, s.o. 2520 krooni, millele lisandub käibemaks 18%, s.o. 453.60 krooni. Kohus leiab, et tasutaotlus on kooskõlas tegeliku töömahuga ja esindaja tasu tuleb taotletud ulatuses määrata. TsMS § 172 lg.3 järgi kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest. Jxxxxxx Vxxxxxxxxxx osutatud riigi õigusabi tasu 2973.60 krooni ja ekspertiisitasu 6075 krooni tuleb jätta riigi kanda, kuna nende kulude panemine isiku enda kanda ei ole õiglane.

Ü.Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.