TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Menetluse käik 10.02.2009.a esitas Puurmani vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse ZxxxxxxxSxxxxxxxxx eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt Zxxxxxx Sxxxxxxx kannatab alates 2008.a augustist mälukaotuse käes, kuigi kohati esineb ka selgemaid hetki, kui temast on võimalik aru saada. Kodus on ta võimeline istuma vaid voodi serval ja vajab abi igapäevatoimingute tegemisel ja enese eest hoolitsemisel. Zxxxxxx Sxxxxxxx ei ole võimeline iseseisvat tegema ühtegi rahalist tehingut ning andma kirjalikku korraldust, mistõttu tema penisoni ei ole võimlik pangast kätte saada. Avaldaja leidis, et Zxxxxxx Sxxxxxxx huvid ja õigused vajaksid kaitset ning palus tema eestkostjaks määrata tema poja Sxxxxx Kxxxxxx. Kohus määras Zxxxxxx Sxxxxxxx suhtes ekspertiisi. Kohus korraldas 16.04.2009.a Zxxxxxx Sxxxxxxx ärakuulamise tema viibimiskohas, mille käigus Zxxxxxx Sxxxxxxx vastas küsimustele, kuid selgelt ilmnesid tema probleemid mäluga. Poega pidas oma meheks ning arvas, et elab vaid vähest aega xxxxxxxxxx külas. Keerukamatest küsimusest ja mõttearendustest ZxxxxxxxSxxxxxxx aru ei saanud. Ei saanud aru, mis on valimised ja ei osanud nimetada ka näiteks presidendi nime. Kohus kuulas ära avaldaja, Zxxxxxx Sxxxxxxx esindaja ja Sxxxxx Kxxxxxx. Avaldaja jäi avalduse juurde ja esindaja toetas avaldust. Avaldaja ja esindaja leidsid, et eestkoste tuleks määrata kõigi Zxxxxxx Sxxxxxxx asjade ajamiseks ja huvide kaitseks. Sxxxxx Kxxxxx selgitas, et Zxxxxxx Sxxxxxxx pensioni võeti ka varem välja paaril korral aastas ja seetõttu ei ole alates augustist see päevakorda kerkinud. Ema eest on Sxxxxx Kxxxxx hoolitsenud juba mitmeid aastaid. Enne 2008.a augustit ta veidi liikus ka õues ja sai asjadest aru, pärast kukkumist on vaid oma toas ja mäluga on suured probleemid. Raadiot ei kuula, telerit ei vaara. Kuigi näiliselt loeb, siis tegelikult ta loetut mõista ei suuda. Kohtu seisukoht: Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja lg 2 teine lause sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Eksperdi poolt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 15/09 esitatud arvamuse kohaselt (t lk 20-22) esineb Zxxxxxx Sxxxxxxxx täpsustamata dementsus, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ega endi juhtida. Zxxxxxx Sxxxxxxx psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvaid tegusid ja teostada vailimisõigust. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab Zxxxxxx Sxxxxxxx eestkostet enamike ülesannete täitmiseks ja igapäevaelu ning ravi korraldamiseks. ZxxxxxxxSxxxxxxx suhtes on 08.04.2005.a tehtud arstliku ekspertiisi otsus (t lk 12-13), mille kohaselt on tal sügav puue, mis põhjustab lisakulutusi. Ta vajab ööpäevaringset kõrvalabi hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel. Zxxxxxx Sxxxxxxx perearst Sxxxx Jxxxxxxxx on andnud 03.02.2009.a tõendi (t lk 14), mille kohaselt on toimunud viimane koduvisiit Zxxxxxx Sxxxxxxx juurde 2008.a augustis ning selle käigus sõnalist kontakti ei saadud. Esitatud küsimustele vastas pika latentsiga ja sageli vastus ei olnud küsimusega otseses seoses. Perearsti esialgne diagnoos oli dementsus (põhjus teadmata). Somaatiliste haiguste tõttu ei ole võimalik ilma kõrvalise abita kodust väljas käia ning arsti arvates ei olnud Zxxxxxx Sxxxxxxx adekvaatne teostama materiaalseid tehinguid. Eeltoodud tõendite ja kohtu poolt isikulikult vahetult kogetu põhjal asub kohus seisukohale, et Zxxxxxx Sxxxxxxxxx tuleb määrata eestkostja.

TsÜS § 8 lg 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Zxxxxxx Sxxxxxxxx esineb täpsustamata dementsus. Kohus leiab, et psüühilise seisundi tõttu ei ole Zxxxxxx Sxxxxxxx võimeline meeles pidama olulisi asjaolusid, ära tundma isikuid ning adekvaatselt hindama situatsioone, mis on olulised oma tahte kujundamisel ning ta ei ole võimeline hindama oma tegude võimalikke tagajärgi. Seoses haigusega vajab pidevat juhendamist ja kõrvalabi. Kohus leiab, et eelnimetatud takistuste tõttu ei ole Zxxxxxx Sxxxxxxx võimeline kaitsma oma õigusi ja realiseerima kohustusi ning ei tule iseseisvalt toime oma igapäevaelu ja vajaliku ravi korraldamisega. Perekonnaseaduse § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et Zxxxxxx Sxxxxxxx eestkostjaks tuleb määrata Sxxxxx Kxxxxx, kes on andnud ka vastava kirjaliku nõusoleku (t lk 8). Sxxxxx Kxxxxx on isikuomadustelt eestkostjaks sobiv isik ja emotsionaalselt valmis eestkostja ülesandeid täitama. Zxxxxxx Sxxxxxxx on elanud Sxxxxx Kxxxxxx juures alates ajast, kui tema tervis halvenes ja Sxxxxx Kxxxxx on hoolitsenud tema eest mitu aastat. Sxxxxx Kxxxxx on Zxxxxxx Sxxxxxxx lähedane isik, mistõttu kohus leiab, et ta on sobiv eestkostjana ema õigusi ja huve kaitsma. Tulenevalt Zxxxxxx Sxxxxxxx psüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest ei pea kohus võimalikuks lubada tal iseseisvalt tehinguid teha ega pea vajalikuks eestkostja ülesannete ringi piirata. Kohus selgitab, et TsMS § 526 lg 4 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. PrkS § 98 lg 2 sätestab, et eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostja tegevusele on seatud teatud piirangud, mis on sätestatud Perekonnaseaduse § 99-100. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Ekspert on asunud seisukohale, et Zxxxxxx Sxxxxxxx vajab eestkostet viie aasta jooksul. Avaldaja ja esindaja nõustusid ettepanekuga. TsMS § 526 lg 3 seab eestkoste kestusele piiranguks viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus on seisukohal, et arvestades Zxxxxxx Sxxxxxxx vanust ja tervislikku seisundit, tuleb eestkoste määrata maksimaalse pikkusega, s.o viieks aastaks. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka TsMS § 526 lg 3 ja 528, mille kohaselt tuleb enne käesolevas määruses nimetatud eestkoste tähtaja möödumist otsustada, kas Zxxxxxx Sxxxxxxx vajab jätkuvalt eestkostet ja esitada vastav avaldus kohtule. Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Avaldaja on vastavalt Riigilõivuseaduse § 56 lg 2 tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 200 krooni. Kohus leiab, et kuna lahend on tehtud Zxxxxx Sxxxxxxx huvide kaitseks, siis tuleb temalt valla kasuks välja mõista avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. TsMS § 172 lg 3 teine lause sätestab, et isikule eestkostja määramise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus muud menetluses tehtud (ekspertiisi ja esindaja kulud) riigi kanda. Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.