TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Menetluse käik 29.12.2008.a esitas Põltsamaa vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse Rxxxx Mxxxxxxxxxxx määratud eestkostja ametiaja pikendamiseks ja registrisse kantud elukoha muutmiseks. Avalduse kohaselt viibib Rxxxx MxxxxxxxxxJõgeva Maakohtu 10.mai 2005.a otsuse alusel tugevdatud järelvalvega ööpäevaringse hooldamise teenusel Võisiku Hooldekodus. Jõgeva Maakohtu 17.01.2003.a otsusega on RxxxxxMxxxxxxxxxxx määratud eestkostjaks Jxxx Txxxxx. Eestkoste tähtaeg lõpeb, kuid kuna RxxxxxMxxxxxxxxx tervislik seisund pole paranenud, on vajalik eestkoste pikendamine. Avaldaja leidis, et RxxxxxMxxxxxxxxx huvid ja õigused vajavad jätkuvalt kaitset ning palus pikendada tema eestkostja Jxxxx Txxxxxx ametiaega 3 aasta võrra. Samuti palus avaldaja muuta rahvastikuregsitris Rxxxx Mxxxxxxxxx elukoha andmeid ja kanda tema elukohaks eestkostja elukoht. Kohus määras Rxxxx Mxxxxxxxxx suhtes ekspertiisi. Kohus korraldas 22.01.2009.a Rxxxx Mxxxxxxxxx ärakuulamise tema viibimiskohas, mille käigus selgus, et Rxxxx Mxxxxxxxxx sai aru talle esitatud elukorraldust ja tema soove puudutavatest küsimusest ja vastas neile adekvaatselt, kuid tema mõttemaailm olid lihtsustunud ja piiratud. Ei omanud ettekujutust elust väljaspool hooldekodu. Keerukamatest küsimusest, näiteks eestkoste ja vara kohta, aru ei saanud, kuigi püüdis neile küsimustele vastata. Orienteerus ajas, kohas ja isikutes, puudulik orientatsioon situatsioonides.. Kohus kuulas ära avaldaja, RxxxxxMxxxxxxxxx esindaja, JxxxxTxxxxxx ja Lxx Mxxxxxxxxx. Avaldaja jäi avalduse juurde, kuid palus eestkoste määrata viieks aastaks. Esindaja toetas avaldust, kuid leidis, et eestkoste tuleks määrata kolmeks aastaks. Avaldaja ja esindaja leidsid, et eestkoste tuleks määrata kõigi Rxxxx Mxxxxxxxxx asjade ajamiseks ja huvide kaitseks. Jxxx Txxxxx selgitas, et on olnud Rxxxx Mxxxxxxxxx eestkostja juba tema lapsepõlvest, kuid vanuse tõttu ei sooviks seda enam teha. Arvas, et eestkostjaks võiks olla LxxxMxxxxxxxx, Rxxxx ema. Jxxx Txxxxx selgitas, et on ajanud Rxxxx asju, suhelnud hooldekoduga, osalenud rehabilitatsiooniplaani koostamises. JxxxxTxxxxx oli arvamusel, et RxxxxxMxxxxxxxx võiks viibida avaosakonnas, mitte enam kinnises osakonnas. Rxxxx on käinud suvel ja jõulude ajal ka JxxxxTxxxxxxxxkülas ja kõik on toiminud. LxxxMxxxxxxxx kinnitas ärakuulamisel 16.04.2009.a, et on nõus asuma Rxxxx Mxxxxxxxxx eestkostjaks. Leidis samuti, et võiks lõpetada Rxxxx tugevdatud hooldusteenusel hoidmise ja arvas, et püüab leida talle kohta oma alukohale lähemas hooldekodus, et saaks teda seal vaatamas käia ja partemini asju ajada. LxxxMxxxxxxxx teatas, et ei pea võimalikuks Rxxxx Mxxxxxxxxx oma elukohta sisse kirjutamist, sest elamispind on väga väike. Kohtu seisukoht: Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele ning samuti eestkostja ametiasja pikendamisele eestkoste määramise kohta sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja lg 2 teine lause sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Eksperdi poolt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 17/09 esitatud arvamuse kohaselt (t lk 37-39) põeb RaxxxxMxxxxxxxx kroonilist vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul

defektiga tunde- ja taheteelus, mis väljendub mõttekäigu vormilistes häiretes, emotsionaalses tuimenemises, tahteaktiivsuse languses ja motoorses pidurdamatuses, ning nõrgamõistuslikkust mõõduka vaimse alaarengu näol. Psüühilise seisundi tõttu ei suuda Rxxxx Mxxxxxxxxx kestvalt oma tegudest aru saada ega endi juhtida. Rxxxx Mxxxxxxxx ei ole võimeline tegema iseseisvaid tegusid ja teostama vailimisõigust. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab Rxxxx Mxxxxxxxx eestkostet enamike ülesannete täitmiseks ja igapäevaelu, ravi ning hoolduse korraldamiseks. Rxxxx Mxxxxxxxxx suhtes esitas arvamuse Võisiku Hooldekodu psühhiaater Ljudmilla Väre (t lk 11), kes teatas, et Rxxxx Mxxxxxxxxx seisund on viimastel aastatel püsinud stabiilsena ja käitumisega probleeme ei ole olnud. Samuti ei ole esinenud agressiivseid tendentse. Rxxxx Mxxxxxxxxxon napisõnaline, omaettehoidev, teiste hoolealustega ei suhtle. Haiguskriitika on osaline, luulumõtted on spontaansed, kuid küsimisel ei avalda. Emotsionaalselt tuimenenud. Psühhiaater leidis, et RxxxxxMxxxxxxxxx ei vaja tugevdatud järelvalvega hooldusteenuse jätkamist. Kohus tutvus ka tsiviilasjas nr 2-06-9992 teostatud ekspertiisiga. Nimetatud tsiviilasjas tegi kohus 21.06.2006.a määruse, mille kohaselt paigutati Rxxxx Mxxxxxxxx kinnisesse asutusse kolmeks aastaks. 16.05.2006.a koostatud eksperdiarvamuses andis ekspert sama diagnoosi ning asus seisukohale, et Rxxxx Mxxxxxxxx ei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Eeltoodud tõendite ja kohtu poolt isikulikult vahetult kogetu põhjal asub kohus seisukohale, et Rxxxx Mxxxxxxxxxxx määratud eestkostet tuleb pikendada. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Rxxxx Mxxxxxxxx põeb kroonilist vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul ning nõrgamõistuslikkust mõõduka vaimse alaarengu näol, kusjuures paranoidse skisofreeniaga kaasneb defekt tundeja taheteelus, mis väljendub mõttekäigu vormilistes häiretes, emotsionaalses tuimenemises, tahteaktiivsuse languses ja motoorses pidurdamatuses. Kohus leiab, et psüühilise seisundi tõttu ei ole Rxxxx Mxxxxxxxx võimeline hindama adekvaatselt olukordi, andma sisulisi hinnanguid ning sellest lähtudes kujundama oma objektiivset tahet, samuti ei ole ta võimeline ette kujutama ja hindama oma tegude võimalikke tagajärgi. Kohus leiab, et eelnimetatud takistuste tõttu ei ole Rxxxx Mxxxxxxxx võimeline kaitsma oma õigusi ja realiseerima kohustusi ning ei tule iseseisvalt toime oma igapäevaelu ja vajaliku ravi korraldamisega. Perekonnaseaduse § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et Rxxxx Mxxxxxxxx eestkostjaks tuleb määrata Lxx Mxxxxxxxx. Esialgu andis nõusoleku eestkostjaks asumiseks JxxxxTxxxxxx Tema enda väitel oli ta nõus, kuna on alati Rxxxx eestkostja olnud. Kohus leiab, et Lxx Mxxxxxxxx on eestkostjaks sobivam isik. Jxxx Txxxxx on eakas ja tema enda tervis ei ole korras ning ta vajab vanaduses rahu ja puhkust. Eestkostja ülesannete täitmine nõuab asjaajamist ning eeldab teatatud võimalusi liikumiseks. Kohus leiab, et LxxxMxxxxxxxxxx on nimetatud võimalused paremad. Lxx Mxxxxxxxx on Rxxxx Mxxxxxxxxx ema ning kuigi ta ei ole Rxxxx eestkostjaks olnud ega ka eriti kursis tema hoolduse ja raviga, on tal võimalik end kurssi viia. LxxxMxxxxxxxn oli enda eestkostjaks määramisega nõus (t lk 34) ja oli emotsionaalselt valmis eestkostja ülesandeid täitama.

Tulenevalt Rxxxx Mxxxxxxxx psüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest peab kohus võimalikuks lubada tal teha tehinguid ka iseseisvalt 500 krooni ulatuses kuus. Eestkostja ülesannete ringi ei pea kohus vajalikuks piirata. Kohus selgitab, et TsMS § 526 lg 4 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. PrkS § 98 lg 2 sätestab, et eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostja tegevusele on seatud teatud piirangud, mis on sätestatud Perekonnaseaduse § 99-100. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Ekspert on asunud seisukohale, et Rxxxx Mxxxxxxxx vajab eestkostet vähemalt kolme aasta jooksul. Avaldaja palus eestkoste määrata viieks aastaks ja esindaja leidis, et eestkoste tähtajaks võiks olla kolm aastat. TsMS § 526 lg 3 seab eestkoste kestusele piiranguks viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus on seisukohal, et arvestades Rxxxx Mxxxxxxxxx diagnoosi ja väheseid väljavaateid paranemisele, tuleb eestkoste määrata maksimaalse pikkusega, s.o viieks aastaks. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka TsMS § 526 lg 3 ja 528, mille kohaselt tuleb enne käesolevas määruses nimetatud eestkoste tähtaja möödumist otsustada, kas Rxxxx Mxxxxxxxx vajab jätkuvalt eestkostet ja esitada vastav avaldus kohtule. JxxxxTxxxxx ja Lxx Mxxxxxxxxxavaldasid soovi RxxxxxMxxxxxxxxx suhtes kohaldatud tugevdatud hoolduse lõpetamiseks. Võisiku Hooldekodu psühhiaater Ljudmilla Väre toetas nimetatud seisukohta. Kohus selgitab, et nimetatud taotluse menetlemiseks oleks tulnud esitada eraldi avaldus koos kõigi vajalike lisadega. Samuti juhib kohus menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et Tartu Maakohtu 21.06.2006.a määruse alusel tsiviilasjas 2-06-9992 on Rxxxx Mxxxxxxxx paigutatud kinnisese hoolekandeasutusse kuni 21.06.2009.a. Seega lõpeb tugevdatud järelevalvega osakonnas hooldamise tähtaeg peagi ja kui ei esitata uuta avaldust selle tähtaja pikendamiseks, puudub alus RxxxxxMxxxxxxxxx tugevdatud järelvalvega osakonnas hooldamiseks ning tuleb rakendada muid vajalikke hooldamise viise. Uue hooldusviisi üle otsustamisel on väga oluline osa just eestkostjal. Avaldaja palus teha kande rahvastikuregistrisse Rxxxx Mxxxxxxxxx elukoha muutmiseks. Kohus jätab nimetatud taotluse muutmata, kuna see ei ole kohtu pädevuses. Rahvastikuregistri seaduse § 45 lg 1 sätestab alused, mis tingivad elukoha kande muutmise. Kohtuotsuse alusel tehakse kanne vaid siis, kui kohus teeb otsuse, millega isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana. Käesoleval juhul kohus sellist otsust ei tee. Rahvastikuregistri kandest nähtub, et Rxxxx Mxxxxxxxxx elukohaks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hooldekodu registreeritud juba 28.10.1994.a. Seega on nimetatud koht registreeritud tema elukohana juba väga pikka aega ja kohtule teadaolevalt ta ka reaalselt elab seal. Rahvastikuregistri seaduse § 45 lg 3 p 2 ei ole kohtu poolt kohaldatav, sest nimetatud säte käsitleb isiku elama asumist või paigutamist, kuid Rxxxx Mxxxxxxxx juba elab hoolekandeasutuses. Kohus märgib, et Rxxxx Mxxxxxxxxx elukohta on võimalik muuta tema eestkostja soovil. Kohus ei saa sunniviisiliselt otsustada, kuhu isik on sisse kirjutatud, eriti veel juhul kui ta eeldataval sissekirjutuse aadressil tegelikult ei ela. Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 3 teine lause sätestab, et isikule eestkostja määramise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus muud menetluses tehtud (ekspertiisi ja esindaja kulud) riigi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.