Viru Maakohus
Kohtunik
Fred Fisker
Määruse teatavaks tegemise aeg ja 21. aprillil 2008.a, Narva koht Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-9504 Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus A M hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, registrikood xxx, xxx) Asjast puudutatud isik: A M (isikukood xxx, viibib Võisiku Hooldekodus) Asjast puudutatud isik: AS Hoolekandeteenused Võisiku Hooldekodu (registrikood xxx, asukoht xxx)
Tsiviilasi nr 2-09-9504
Kohtule 06.03.2009.a Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) poolt esitatud avalduse kohaselt suunati Narva Linnakohtu 06.03.2003.a otsusega A M tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse, kuna piiratud teovõimega A M on vaimuhaige, raske vaimne alaareng olulise käitumishäirega ning ta on endale ja teistele ohtlik. Narva Linnakohtu 23.03.2005.a otsusega pikendati A M hooldamist Koluvere Hooldekodus üheks aastaks. Viru Maakohtu 20.04.2006.a määrusega pikendati A M hooldamist Koluvere Hooldekodus üheks aastaks, s.o. kuni 23.04.2007.a Narva Linnakohtu 05.05.2005.a kohtuotsusega lõpetati Z N eestkostja volitused poeg A M suhtes ja jäeti A M eestkostja ülesanded kuni eestkostja määramiseni Narva linna täita. 18.04.2008.a kohtumäärusega pikendati A M hoolekandeasutuses tema tahte vastaselt viibimise tähtaega üheks aastaks, s.o kuni 23.04.2009.a. 06.03.2009.a esitas Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avalduse A Mhoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks, milles palub pikendada AM hoolekandeasutuses hooldamise tähtaega ühe aasta võrra, s.o. kuni 23.04.2010.a. Psühhiaatri dr. Ljudmilla Väre 13.02.2009.a koostatud A M psüühilise seisundi iseloomustusest selgub, et ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid A M paigutamise ööpäevaringsesse tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutusse ja A M vajab ka edaspidi hoolduse jätkamist nimetatud teenusel.
Põhiseaduse § 20 lg 1 sätestab igaühe õiguse vabadusele, mille võib sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ära võtta üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Seda võib muu hulgas teha ka vaimuhaige kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik (PS § 20 lg 2 p 5). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni art 5 lg 1 ja selle alapunkt e sätestavad, et igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele; kelleltki ei või võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud korras seaduslik kinnipidamine, takistamaks nakkushaiguste levikut, samuti ebaterve psüühikaga isikute, alkohoolikute, narkomaanide või hulkurite seaduslik kinnipidamine (vaata RKTKo 3-2-1-81-07). Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 1 p-des 1-3. Selle sätte kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (SHS § 19 lg 1 p 1); hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik (SHS § 19 lg 1 p 2); varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik (SHS § 19 lg 1 p 3). Nimetatud asjaolud peavad esinema üheaegselt. Isiku nõusolekuta paigutamine hoolekandeasutusse on tulenevalt TsMS § 533 käsitatav isiku kinnisesse asutusse paigutamisena. Vastavalt SHS § 19 lg 4 isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kui asjaolud, mis tingisid isiku ilma nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, ei ole ära langenud, pikendab kohus SHS § 19 lg 5 alusel hoolekandeasutuses viibimise tähtaega ühe aasta kaupa. Tulenevalt TsMS § 5391 lg 1 lausest 1 kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. Sama paragrahvi lõike 2 2(4)
Tsiviilasi nr 2-09-9504
kohaselt kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks või isiku korduvaks kinnisesse asutusse paigutamiseks ei ole uus ekspertiis vajalik, kui eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud. Samadel tingimustel ei ole vajalik ka isiku enda, tema abikaasa ja perekonnaliikmete ärakuulamine, kui eelmisest ärakuulamisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Psühhiaater dr. Ljudmilla Väre on 13.02.2009.a koostanud A M psüühilise seisundi iseloomustuse, millest selgub, et ei ole ära langenud asjaolud, mis tingisid A M paigutamise ööpäevaringsesse tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutusse ja A M vajab ka edaspidi hooldamise jätkamist, ravi ja järelevalvet. 2008. aasta kevadel toimunud menetluse raames tsiviilasjas nr 2-08-8254 A M hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks Narva linna poolt esitatud avalduse läbivaatamisel viidi läbi kohtupsühhiaatriaekspertiis, mille tulemusel psühhiaater Riina Reinsalu asus seisukohale, et A M esineb intellektuaalne puue - vaimne alaareng raskes astmes, millega kaasnevad käitumishäired, mille tõttu A M on ohtlik nii iseendale kui teistele ja vajab pidevat ööpäevaringset järelvalvet, s.t jätkuvat viibimist tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutuses. Lähtudes sellest, et kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning arvestades sellega, et psühhiaater dr. Ljudmilla Väre arvamuse kohaselt ei ole A M psüühiline seisund paranenud, leiab kohus, et uue ekspertiisi läbiviimine ei ole vajalik. Kohus on seisukohal, et A M ärakuulamine ei ole vajalik, kuna tema eelmisest ärakuulamisest toimus 2008 aasta kevadel ning tema vaimne seisund ei ole spetsialisteide kinnitusel ilmselt sellest ajast muutunud. Samas TsMS § 5391 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tuleb määrata isikule menetluses esindaja üksnes juhul, kui isik soovib esindajat määruse peale määruskaebuse esitamiseks. Kui selline taotlus kohtule esitatakse tagab kohus isikule menetluses esindaja. Arvestades seda, et A M on kohtule esitatud andmete kohaselt viibinud ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hooldusel alates 06.03.2003.a ning pole ära langenud asjaolud, mis tingisid A M paigutamise ööpäevaringsesse tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutusse, siis on tema kinnisesse asutusse paigutamise tingimused ilma tema nõusolekuta vastavalt SHS § 19 lg 1 täidetud, sealhulgas pole tuvastatud, et muude abinõude kasutamine oleks võimalik, seega leiab kohus, et esinevad kõik alused A M kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamiseks. Kohus leiab, et A M on reaalset ohtlik endale või teistele ning tema ohtlikkus väljendub füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele. Nimetatud asjaolu on tõendatud psühhiaater dr. Ljudmilla Väre poolt 13.02.2009.a koostatud A M psüühilise seisu iseloomustusega, mille kohaselt on A M agressiivne teiste, endast nõrgemate hoolealuste suhtes, valab oma viha nende peale, valetab, varastab, kõigis oma vigades süüdistab teisi. A M ei allu korraldustele, eitab ravi vajadust. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-09-9504
Vastavalt SHS § 19 lg 5 loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel anda loa isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks ühe aasta kaupa. Vastavalt TsMS § 538 lg 2 isikut ei või kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates. Vastavalt TsMS § 541 lg 1 kohus toimetab kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle lõpetava määruse, muu hulgas esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse, samuti kinnisesse asutusse paigutamisest keeldumise määruse kätte isikule endale, tema esindajale menetluses ja eestkostjale. Määruse põhjendust ei pea isikule endale teatavaks tegema, kui isik ei ole ilmselt võimeline seda mõistma või kui see võib tekitada olulist kahju tema tervisele. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kohus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse ka isiku määratud usaldusisikule ning isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele. Vastavalt TsMS § 541 lg 3 kinnisesse asutusse paigutamise määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale ei saa enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 541 lg 4 kohaselt võib kohus tunnistada määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega isikule endale või tema esindajale või tema eestkostjale või edastamisega tema elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele. Kohus peab vajalikuks lugeda käesolev määrus vastavalt TsMS 541 lg 4 jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega A M. Määrusest tuleb teavitada TsMS § 541 lg 1 kohaselt ka kinnist asutust, kus isik viibib (s.o Võisiku Hooldekodu) ja Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu).
Fred Fisker Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.