TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

Edasikaebamise kord Määruse p 1 võib võib määruskaebuse esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Kohus leidis

Tartu Maakohtu 13.11.2008.a määrusega andis kohus loa Exxxxxx Dxxxxxxxx paigutamiseks tahtevastaselt kinnisesse asutusse. Jõgeva vald esitas 17.02.2009.a kohtule avalduse, milles palus tahtevastane paigutamine tühistada. Avalduse kohaselt viibis Exxxxxx Dxxxxxxxx alates maist 2007 kuni aprillini 2008 Võisiku hooldekodus, kuid hooldusleping lõpetati, sest Exxxxxx Dxxxxxxxxxtarvitas alkoholi. Seejärel viibis ExxxxxxxDxxxxxxxx perioodil 29.0910.10.2008.a rehabilitatsiooniteenusel SA-s Viljandi haigla. Samal ajal käis kohtumenetlus. Alates 10.10.2008.a tõi avaldaja Exxxxxx Dxxxxxxxx avahooldusele, sest ta ei soovinud erihooldusteenusel viibida. Exxxxxx Dxxxxxxxx paigutati elama korterisse xxxxxxx alevikus ja sotsiaalhooldustöötaja osutas talle 3-4 korda nädalas koduteenust. Exxxxxx Dxxxxxxxx tarbis pidevalt alkoholi, skandaalitses elukohas, esitas ülikõrgeid nõudmisi ja kaotas ka talle vormistatud isikut tõendavad dokumendid. Sellise käitumise tõttu veendus avaldaja, et Exxxxxx Dxxxxxxxxx ei ole võimalik avahooldusteenusel hoida ja alates 06.11.2008.a paigutati Exxxxxx Dxxxxxxxx sotsiaalkindlustusameti kaasabil AS Hooldusteenused xxxx Hooldekodusse, kus talle on tagatud ööpäevaringne kõrvalabi, juhendamine ning järelevalve. Maakohtu määruse jõustumise järel 17.11.2008.a, esitas avaldaja sotsiaalkindlustusametile taotluse Exxxxxx Dxxxxxxxx paigutamiseks ööpäevaringsele tugevdatud hooldusele. Vaba koht Exxxxxx Dxxxxxxxxxxxööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega hoolduse teenusele saadi 16.02.2009.a. Avaldaja leidis aga, et Exxxxxx Dxxxxxxxx olukord on paranenud sellisel määral, et avalduse esitamise ajal on tema tugevdatud järelvalvega hooldusele paigutamise vajadus ära langenud. xxxx Hooldekodu juhatajalt saadud info kohaselt sobib nende hooldekodus ööpäevaringne hooldamine Exxxxxx Dxxxxxxxxxx. Kohus kuulas24.03.2009.a ära Exxxxxx Dxxxxxxxxx kes teatas, et ei ole nõus hooldekodus olema. Ei olnud rahul seltskonnaga ja sellega, et tema riided jagati teistele klientidele. Selgitas, et saab hooldekodus ja ka õues vabalt liikuda. Muud tegevust ei ole. Võttis omaks, et välaspool hooldekodu oli alkoholiga probleem. Ettekujust oma sissetulekust, hindadest, kulutustest ja välaspool hooldekodu oma igapäevase elu korraldamise võimalustest ei omanud. Suured probleemid mäluga ja asjade omavahelise seostamisega. Elab n.ö käesolevas hetkes, ei oska asju ette näha ning ka mitte toimunut analüüsida. xxxx hooldekodu juhataja Kxxxxx Kxxxxxx selgitas, er Exxxxxx Dxxxxxxxx tuleb ööpäevaringsel hooldusel toime. Pole end näidanud kliendina, kes vajaks tugevdatud järelevalvet, kuid järelvalvet siiski vajab. Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldaja poolt esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kinnisesse asutusse paigutamise tühistamine. TsMS § 539 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega isiku kinnisesse asutusse paigutamise, muu hulgas esialgse õiguskaitse kohaldamisel, kui paigutamise eeldused on ära langenud või kui ilmneb, et eeldused ei olnud täidetud. Käesoleval juhul leiab kohus, et Exxxxxx Dxxxxxxxx suhtes ei ole paigutamise eeldused ära langenud. Kohus on seisukohal, et xxxxxxx Dxxxxxxxx vajab kinnisesse asutusse paigutamist, kuna on endiselt alkoholisõltuv ja tema tung alkoholi järgi on pärsitud vaid tänu sellele, et hooldekodus viibides ei ole tal võimalik alkoholi tarbida. Elades väljaspool hooldekodu hakkaks ta uuesti alkoholi tarbima ja taastuksid kõik tema varasemad ennastkahjustavad elukombed. Seetõttu leiab kohus, et avaldus tahtevastase paigutamise lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Samas märgib kohus, et viibides hoolekandeasutuses, kus on järelevalve, juhendamine ja vajadusel kõrvalabi, on Exxxxxx Dxxxxxxxx elu normaalset korraldatud ja kõik eluks vajalik tagatud. See on aga tänu hooldekodu kindlale režiimile ja kodukorrale. xxxx Hooldekodu režiim on aga tunduvalt vabam kui tugevadatud järelvalvega hooldekandeasutuses, mistõttu isiku õigus vabadusele on vähem piiratud.

Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb Exxxxxx Dxxxxxxxx suhtes kohaldatud kinnisesse asutusse paigutamine peatada. TsMS § 540 lg 1 sätestab, et kohus võib isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrusega kuni üheks aastaks isiku enda või tema eestkostja või tema elukoha järgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel peatada. Peatamisega võib siduda tingimusi ja kohustusi. Käesoleval juhul seab kohus kohustuseks Exxxxxx Dxxxxxxxx jätkuva elamise xxxx Hooldekodus ning keelu mitte lahkuda sealt omavoliliselt. Samuti on tal keelatud alkoholi tarbimine. Kohus selgitab, et lähtudes TsMS § 540 lg 2 võib kohus peatamise tühistada, kui isik ei täida talle pandud tingimusi või kohustusi või kui tema seisundist tulenevalt on peatamise tühistamine vajalik. Seega kui Exxxxxx Dxxxxxxxx rikub talle pandud tingimusi ja asub tarbima alkoholi, millega kaasneb kodutu ja ebastabiilne eluviis, tuleb eestkosteasutusel esitada kohtule selle kohta vastav teade koos taotlusega peatamine tühistada. Sellisel juhul saab Exxxxxx Dxxxxxxxx paigutada kinnisesse asutusse lähtudes Tartu Maakohti 13.11.2008.a määrusest. Kuna kohtu 13.11.2008.a määrusega paigutati Exxxxxx Dxxxxxxxx kinnisesse asutusse kuni

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.