TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-84730 eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtule (Narva kohtumaja) 10. detsembril 2008.a esitatud avalduse (t lk 1-3) kohaselt M M on psühhiaatriaravil. Tal on väljendunud psühhikahäire ja selle tõttu vajab isik kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet igal ööpäeval. Arstliku ekspertiisi 13.06.2008.a otsuse nr 428010 alusel M.M`l on 100% töövõimetust ja raske puue (05.06.2008 – 30.06.2010). Psüühilise seisundi tõttu vajab ta igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel, kuna ei tule iseseisvalt toime paljude iga ööpäevaste toimingutega. Haiguse tõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama mingeid tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. M.M on vallaline, lapsi ei ole. M.M elas koos vanematega – ema A M`ga, kes suri 21.04.1997.a ja isa L M`iga, kes suri 24.03.2002.a. Pärast vanemate surma jäi M.M ilma abita, elas üksinda. Alates 2008.aasta jaanuarist elab M.M oma õe L D`i juures, kes hoolitseb tema eest. M.M eestkostjaks on nõus olema L.D. L.D andis oma nõusoleku olla M.M eestkostjaks. L.D, sünd 16.01.1949.a, on 40% töövõimetuspensionär, töötab AS-s EEMG nõudepesija-koristajana, elab koos oma perega Narvas, Rahu 8-40. L.D`i abikaasa I D, sünd 09.03.1952.a, on vanaduspensionär. Ta andis kirjaliku nõusoleku selles, et tema abikaasa L.D määratakse M.M eestkostjaks. L.D`il on kaks last: tütar A D, sünd 08.07.1983.a, kes on võetud arvele töötuna alates 28.10.2008.a ja talle määrati töötutoetust 270 päevaks; poeg D D, sünd 23.10.1984.a, kes töötab OÜ-l Kirdemonteerija. Lapsed andsid kirjaliku nõusoleku selles, et nende ema L.D määratakse M.M eestkostjaks. L.D`i ema N J, sünd. 23.08.1927.a, on vanaduspensionär. Ta andis kirjaliku nõusoleku selles, et tema tütar L.D määratakse M.M eestkostjaks. Arvestades L.D`i omadusi ja võimed eestkostja kohustuste täitmiseks ja tema suhteid abivajajaga, leiab avaldaja, et on vajalik määrata L.D abivajaja M.M eestkostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, pensioni saamiseks, tema eest hoolduse korraldamiseks vastavalt tervisliku seisundile. Tervisliku seisundi tõttu ei saa M.M mingeid tehinguid teha. Juhindudes TsÜS § 8 lg 3 ning perekonnaseaduse § 92 lg 4 ja § 98 palub avaldaja määrata L D M M eestkostjaks ning määrata M M`le kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kohus määras 15. detsembril 2008.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis teostati

2-08-84730 otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, korraldama tema rahaasju, kaitsma tema õigusi. Eestkostet vajab M M esialgu 3-5 aastani. Siis on vajalik uuesti tema psüühilist seisundit kindlaks määrata. M M`le riigi õigusabi arvel 12. jaanuaril 2009.a määratud esindaja vandeadvokaat Vladimir Rogulski, olles tutvunud asja materjalidega, külastanud 03.02.2009.a korterit, aadressil xxx, olles vestelnud M M`ga, tema sugulase L D`iga ja tädi N J`ga, leidis kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (t lk 95), et puudub alus Narva linna Sotsiaalabiameti avaldatud nõude rahuldamisest keeldumiseks. Psühhiaatrilise ekspertiisi kokkuvõttest nähtub, et M M psüühilise häire tagajärjel pole kestvalt suuteline mõistma oma tegevuse tähendusi ja juhtida neid. Järelikult on tal vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõime. Sellise isiku isiklike ja varaliste õiguste, samuti huvide kaitseks kehtestatakse perekonnaseaduse § 92 lg 4 alusel eestkoste. Suhtlemine L D`iga jättis soodsa mulje, kujunes arvamus, et ta võib vastavalt perekonnaseaduse § 95 lg 3 olla sugulase eestkostja. M M`l on oma tuba neljatoalises korteris; ta kinnitas, et tal on selles korteris elavate isikutega head suhtes, et tema eest hoolitsetakse – seepärast on nõus, et L D oleks tema esindaja. Kohus on 09.03.2009.a ära kuulanud asja lahendamiseks L D (t lk 100), kes on kindel, et tahab olla eestkostjaks. Ta on hooldanud M M`t ja teeb seda ka edasi. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Narva linna avaldusest ilmneb, et M M on psühhiaatriaravil. Tal on väljendunud psühhikahäire ja selle tõttu vajab isik kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet igal ööpäeval. Arstliku ekspertiisi 13.06.2008.a otsuse nr 428010 alusel M.M`l on 100% töövõimetust ja raske puue (05.06.2008 – 30.06.2010). Psüühilise seisundi tõttu vajab ta igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel, kuna ei tule iseseisvalt toime paljude iga ööpäevaste toimingutega. Haiguse tõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama mingeid tehinguid. 07.01.2009.a viidi M M suhtes läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis. Ekspertide arvates M M psüühilise häire tagajärjel pole kestvalt suuteline mõistma oma tegevuse tähendusi ja juhtida neid. Järelikult on tal vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi. Narva linn palub määrata M M eestkostjaks tema õde L D, kes on kinnitanud nii kirjalikus avalduses kui ja ära kuulamisel, et on nõus hakkama oma õe eestkostjaks. L D`i abikaasa, lapsed ja ema on nõus L D`i määramisega M M eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, miks L D ei võiks määrata eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et M M eestkostjaks tuleb määrata tema õde L D. Ekspertide arvates vajab M M igakülgset eestkostet. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et eestkoste tuleb seada M M kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et M M on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. 3(4)

2-08-84730 Ekspertide arvamuse kohaselt vajab M M eestkostet esialgu 3-5 aastani. Tuginedes TsMS § 526 lg-le 2 p 5 ja lg-le 3 ning eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele ja ekspertide arvamusele, peab kohus põhjendatuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 16.04.2012.a. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.