TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-54245 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võivad esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul avaldaja ja puudutatud isikud arvates kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

I ASJAOLUD

a. Avaldaja taotlus 15.08.2008.a Viru Maakohtule esitatud avalduse kohaselt V K on sügava puudega inimene, kes ei saa iseseisvalt oma õigusi teostada ega enda eest hoolitseda. V K on diagnoositud sügav psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. V K ei ole iseseisvaks eluks ja tehingute teostamiseks võimeline. Ta vajab kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet ööpäevaringselt, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda elule ja tervisele. Avaldaja arvamusel vajab V K oma psüühilise seisundi tõttu eestkoste seadmist. V K tütar N S hoolitsed oma ema tervise ja tuleviku eest. N S avaldas oma soovi olla ema eestkostjaks. Avalduse kohaselt N S isiklikud omadused ja võimed ning suhted V K võimaldavad tal täita eestkostja kohustusi. b. Eksperdiarvamus Pärnu Maakohtu 06.10.2008.a määruse alusel viidi 16.10.2008.a läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis (akt nr 233, vaata tl 62-64) V K psüühilise seisundi hindamiseks seoses vajadusega määrata talle eestkostja. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti järgi kannatab V K Alzheimeri haiguse all, millele viitab haiguse progresseeruv kulg, häireteta teadvusseisund ja teiste, dementsust põhjustavate süsteemsete haiguste puudumine. Uuritava haiguse alguseks võiks olla 52-53 eluaasta, seega on tegemist kiirelt progresseeruva dementsusega. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab uuritav oma vaimse seisundi tõttu ööpäevaringset järelevalvet ja hooldust, mida talle hooldekodus ka osutatakse. Kuna uuritava intellektuaalsed võimed on alanenud tasemel, siis ta enam ei suuda kaitsta oma õiguslikke ja varalisi huve, seega tal on vaja eestkostja määrata. Arvestades uuritava seisundi pöördumatust ja progresseeruvat iseloomu, tuleb eestkostja määrata pikimaks lubatud ajaks. V K ei ole võimeline adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, teha tehinguid, sh ka pisitehinguid. V K vaimne seisund ei võimalda tal käseoleval ajal teostama valimisõigust. Vaimse seisundi tõttu ei ole soovitav teda ära kuulata kohtuistungil. Teda võib ära kuulata tema tavalises keskkonnas, kuigi eestkostja määramise seisukohalt ei oma see tähtsust, sest V K vaimne seisund ei võimalda tal probleemist aru saada.

c. Kohtuistung 16.12.2008 Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Asjast puudutatud isik N S sõnul on ta valmis olema oma ema eestkostjaks ning kinnitas, et ta on teadlik eestkostja õigustest ja

2-08-54245 kohustustest. Kõik istungil osalenud asjas puudutatud isikud toetasid Sillamäe Linnavalitsuse avaldust. d. Vandeadvokaadi arvamus 03.04.2009.a külastas eestkostet vajavat isikut vandeadvokaat Brigitta Mõttus Koluvere Hooldekodus. Külastuse käigus kohtus ta V K ja tema hooldajaga. Samuti tutvus vandeadvokaat käesoleva tsiviilasja toimiku materjalidega ja personaalse raviplaani ja personali sissekannetega. V K ei kontakteeru, ei saa iseseisvalt liikuda. Ta ei paistnud tajuvat ümbritsevat, ei saanud aru, kuhu ta viidi ja miks. Vestluses hooldajaga sai esindaja teada, et V K seisund on paari viimase kuu jooksul halvenenud ja isik ei saa enam iseseisvalt hakkama mitte millegagi. Ta vajab pidevat juhendamist, järelevalvet, hoolitsust ja kontrolli. Mälu on väga halb, jutt seosetu. Esineb ka selgeid hetki, kuid äärmiselt harva ning väga lühikese aja jooksul. Hooldaja seisukohast vajab V K kindlasti eestkostet. Ülaltoodust lähtudes leiab eestkostet vajava isiku esindaja, et Sillamäe Linnavalitsuse avaldus eestkoste seadmiseks on põhjendatud, kuna V K vaimne seisund ei luba tal tegelikult aru saada ümbritsevast ning ta ei suuda kaitsta oma õiguslikke ja varalisi huve. Esindaja seisukohast ei esine aluseid, mis võiksid välistada N S V K eestkostjaks määramise.

II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 233 (vaata tl 62-64) järgi V K kannatab Alzheimeri haiguse all, mille tõttu ta ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma raha asju, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid, s.h pisitehinguid. V K haigus on kiiresti progresseeruva iseloomuga. Eksperdiarvamust arvestades asub kohus seisukohale, et V K on piiratud teovõimega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 lg 3 kohaselt kuulab kohus enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. N S on andnud oma kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta, samuti kinnitas ta kohtuistungil, et on teadlik eeskostja kohustustest ning on valmis neid täitma. Sillamäe Linnavalitsuse avaldusele lisatud arstitõendist (vaata tl 10) nähtub, et N S tervislik seisund võimaldab tal eestkostja olla. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et A I tuleb määrata eestkostja, sest tema üle eestkoste seadmine on vältimatult vajalik, tagamaks isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitse.

2-08-54245 TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kooskõlas eksperdi arvamusega otsustas kohus määrata V K eestkostjaks N S viieks aastaks, s.o kuni 16.04.2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramise nõude lahendamisel kohtul otsustada, kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole V K võimeline iseseisvalt langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Eeltoodust tulenevalt välistab kohus V K õiguse teostada tsiviilõiguslikke tehinguid. TsMS §526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades asjaolu, et asja menetluses on tõendatud V K psüühilise seisundi tõttu võime puudumine realiseerida oma kodanikuõigusi, tuleb V K tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse. Eelpooltoodu alusel ning juhindudes PKS § 93 lg 1, TsMS § 524 lg 5, § 525 lg 2, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.