TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-75740 esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus (PerekS § 100 lg 1-3); 4) kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel (PerekS § 102).

ärakiri

pärast

selle

jõustumist

viivitamata

Kohtute

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määrati, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud 13.11.2008.a. esitas Haapsalu linn Linnavalitsuse kaudu maakohtule avalduse piiratud teovõimega täisealisele N.G.le eestkostja määramiseks. Avaldaja palub määrata N.G. eestkostjaks tema poja abikaasa V.G., kes on selleks oma nõusoleku andnud. Ka N. G. poeg J.G. on nõus, et tema abikaasa V.G. hakkaks tema ema eestkostjaks. Avalduse kohaselt on eestkostja määramine vajalik N. Glushkova isiklike ja varaliste huvide kaitseks. 02.12.2008.a. määrusega võttis kohus nimetatud avalduse menetlusse ja kaasas menetlusse asjast puudutatud isikutena N.G. abikaasa V.A.i ja poja J.G.i /t.l 18-19/. 02.12.2008.a. määrusega määras kohus N.G.le kohtupsühhiaatriaekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta /t.l 20/.

ASJAST PUUDUTATUD ISIKUTE ARVAMUS

Asjast puudutatud isikud on nõus sellega, et kohus määrab N.G.le eestkostjaks V.G. /t.l 2-3, 10, 11, 25/.

KOHTU SEISUKOHT

Alates 01.01.2009.a. kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 3 sätestab, et enne 2009. aasta 1. jaanuari algatatud eestkoste seadmise või isiku kinnisesse asutusse paigutamise asjad lahendatakse enne 2009. aasta 1. jaanuari kehtinud sätete alusel, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. See ei kehti neis menetlustes tehtud määruste muutmise, lõpetamise ja tähtaja pikendamise kohta. Käesolev avaldus esitati 13.11.2008.a. ja kohus algatas asjas menetluse 02.12.2008.a.

2-08-75740 määrusega. Seega tuleb käesolev asi lahendada enne 01.01.2009.a. kehtinud sätete alusel. Kuni 31.12.2008.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et antud asja saab lahendada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et N.G. üle tuleb seada eestkoste ja tema eestkostjaks võib määrata V.G., kes on selleks oma nõusoleku andnud /t.l 11/. Asjas 14.01.2009.a. teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti /t.l. 26-28/ kohaselt esineb N.G.l varase algusega Alzheimeri haigus, mis on tavaliselt kiirema kuluga ja viib rutem kõrvalabist sõltuvuseni kui hilisemas eas alanud haigus. Alanenud intellektuaalsete funktsioonide tõttu ei ole uuritav enam võimeline kaitsma oma õiguslikke ja materiaalseid huvisid ja temale eestkostja määramine on igati kohane. Kuna tegemist on progresseeruva ajuhaigusega, mis vaatamata lainetavale kulule võib viia ainult dementsuse süvenemiseni, siis on õige määrata eestkostja maksimaalseks lubatud ajaks. Uuritava ärakuulamine kohtu poolt ei tohiks tekitada tema tervisele kahjulikke tagajärgi. Kuigi uuritav eestkostja määramise olemust ei mõista, on ta sõbralik ja vähemalt üritab suhelda. TsÜS § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime (TsÜS § 8 lg 2). Vastavalt perekonnaseaduse § 92 lg-le 4 seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus (Perek § 95 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt leiab kohus, et N.G. varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks on eestkoste seadmine põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et PerekS §-s 96 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid eestkosteasutuse poolt ettepandud V.G. eestkostjaks määramise ei ole kohtulikul arutamisel ilmnenud. PerekS § 98 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ja ta on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal arvestada PerekS §-s 99 märgitud piirangutega tehingute tegemisel ja paragrahvis 100 märgitud keeldudega. Kohus leidis, et kuna käesolevas tsiviilasjas palub avaldaja Haapsalu Linnavalitsus määrata N.G. eestkostjaks tema poja naine V.G. ning asjast puudutatud isikud on sellega nõus, siis ei esine käesolevas tsiviilasjas huvide konflikti, mistõttu kohus ei pidanud vajalikuks määrata N.G.le riigi õigusabi korras esindajat. Kohus ei kuulanud antud asjas eestkostet vajavat isikut isiklikult ära, kuna eksperdiarvamuse kohaselt ei võimalda N.G. tervislik seisund tema ärakuulamist (TsMS § 524 lg 5). TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigilõivuseaduse § 56 lg 2 kohaselt avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, sealhulgas kinnituse taotlemisel Euroopa Liidu õigusakti alusel, mis reguleerib kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviilasjades, ning eeltõendamismenetluse algatamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2-08-75740 Kuna antud asjas ei ole avaldaja avalduse esitamisel riigilõivu tasunud, tuleb kohtu hinnangul eeltoodu alusel riigituludesse välja mõista riigilõiv 200 krooni V.G.lt.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.