lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-55553/4

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 09.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-55553/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.04.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3501
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-55553

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

ÄRAKIRI

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2009.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-55553

Tsiviilasi

N Vhagi OÜ E vastu saamata töötasu ja hüvitiste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

104 383 krooni

Menetlusosalised ja nende

-

hageja: N V(isikukood xxx; elukoht xxx)

esindajad

-

kostja: OÜ E

(registrikood xxx; asukoht

xxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud

kostja esindaja: juhatuse liige J Belova

9. märts 2009.a -

hageja N V

-

kostja esindaja J Belova

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt OÜ E hageja N V kasuks välja kompensatsioon töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse eest 13 680 (kolmteist tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 87 lg 2 järgne hüvitis summas 14 000 (neliteist tuhat) krooni, koondamishüvitis 14 000 (neliteist tuhat) krooni ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 7000 (seitse tuhat) krooni.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Mõista kostjalt OÜ E hageja N V kasuks välja ajavahemikus 01.09.200631.07.2008 tööandjalt saamata jäänud töötasu netosummana 46 155

2-08-55553 (nelikümmend kuus tuhat ükssada viiskümmend viis) krooni ning viivis töötasude

väljamaksmisega

viivitamise

eest

samas

ajavahemikus

netosummana 37 945 (kolmkümmend seitse tuhat üheksasada nelikümmend viis) krooni.

4.Resolutsiooni punktis 2 nimetatud nõuete osas on käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 10% ulatuses hageja N V kanda ning 90% ulatuses kostja OÜ E kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse

peale

on

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 9. aprill 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.27. augustil 2008.a esitas N V kohtule hagiavalduse OÜ E vastu, milles palus hagejalt välja mõista saamata jäänud töötasu kogusummas 55 703 krooni, viivise palga maksmise ja hageja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest 37 945 krooni, hüvitise kasutamata jäänud puhkuse eest 13 680 krooni, hüvitise TLS § 87 lg-s 1 sätestatud tähtaegade mittejärgimise eest summas 14 000 krooni, samuti koondamishüvitise summas 14 000 ja hüvitise lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest summas 7 000 krooni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt oli poolte vahel 1. septembril 2006.a sõlmitud tööleping (nr 001/2006). Tööleping lõpetati töötaja (s.t hageja) koondamise tõttu TLS § 86 p 3 alusel 31. juulil 2008.a. Töölepingu lõpetamisest teatas kostja seejuures hagejale samal päeval vastavasisulise teate esitamisega.

2-08-55553 Töölepingu punkti 4 kohaselt oli hageja põhipalk 7000 krooni kuus, mille kostja kohustus tasuma ülekandega hageja pangakontole igale palgaarvestusajale järgneva kuu 10. kuupäevaks. Mingeid erikokkuleppeid, mille kohaselt oleks palga maksmises kokku lepitud töölepingus fikseeritust erinevalt, poolte vahel ei olnud. Vastavalt TLS § 49 p-le 2 on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Kostja on tasunud palka ebakorrapäraselt ning ettenähtust väiksemates summades, samuti on palk jäetud mitmete kuude eest välja maksmata. Hageja arvestuste kohaselt on tal 2006.a eest jäänud saamata töötasu kogusummas 2340 krooni, 2007.a eest 15 288 krooni, 2008.a eest 38 075 krooni. Seega on hagejal ajavahemikul, mil ta töötas kostja juures, jäänud saamata töötasu kogusummas 55 703 krooni. Palgaseaduse (PalS) § 35 kohaselt maksab tööandja palga maksmise või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise korral iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kostjalt palga maksmise ja hageja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest viivist kogusummas 37 945 krooni. Töölepingu punkti 6.1 kohaselt oli hageja iga-aastase põhipuhkuse kestus 30 kalendripäeva. Ajal, mil hageja töötas kostja juures (ajavahemik 01.09.2006-31.07.2008) hageja kordagi puhkust välja ei võtnud. Hageja arvestuste kohaselt on tal seega jäänud kasutamata puhkust 57 kalendripäeva. Puhkuseseaduse (PuhkS) § 25 kohaselt on tööandja töölepingu või teenistussuhte lõpetamise korral kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Hageja arvestuste kohaselt peab tema rahaline kompensatsioon kasutamata jäänud puhkuse eest olema 13 680 krooni. TLS § 87 lg 1 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud kirjalikult ette teatama töölepingu lõpetamisest töötaja koondamisel töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures alla viie aasta, mitte vähem kui kaks kuud. TLS § 87 lg 2 kohaselt on tööandaja paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud tähtaegade mittejärgmisel kohustatud maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. Mainitud hüvituse maksmine ei vabasta tööandjat kohustusest maksta töötajale TLS 90 lg-s 1 ettenähtud hüvitust. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades asjaolu, et kostja lõpetas etteteatamistähtaegu järgimata hagejaga sõlmitud töölepingu samal päeval, mil sellest teatas, nõuab hageja hüvitust kahe keskmise kuupalga ulatuses, kokku 14 000 krooni. Samuti on kostja jätnud töölepingu lõpetamisel hagejale maksmata TLS § 90 lg 1 p 1 kohase hüvituse kahe kuu keskmise palga ulatuses, mis kokku moodustab 14 000 krooni. Vastavalt PalS § 32 lg-le 1 on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeval maksma töötajale kõik tööandjalt saada olevad summad. TLS § 74 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Seega oli kostja kohustatud maksma hagejale kõik tööandjalt saada olevad summad (s.h saamata töötasu, kasutamata puhkuse kompensatsioon, TLS § 87 lg-s 1 nimetatud hüvitis jm) välja 31. juulil 2008.a, mil lõpetati hagejaga sõlmitud tööleping. Hagi esitamise seisuga ei ole hagejale nimetatud summasid kostja poolt välja makstud. TLS § 119 lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuivõrd kostja on juba 26. augusti 2008.a seisuga viivitanud lõpparve väljamaksmisega 26 päeva, on hagejal õigus nõuda TLS § 119 lg 2 järgset hüvitist enda ühe kuu keskmise palga ulatuses, milleks on 7000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja tunnistab hagi osaliselt.

2-08-55553

3.Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud saamata palga arvestusega. Vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingule oli hageja kuupalga suuruseks 7000 krooni. Kogu kostja juures töötamise aja eest pidi hageja saama palka seega summas 133 098 krooni, tegelikult sai aga 87 395 krooni. See tuleneb ka hageja poolt tõendina esitatud kontoväljavõttest. Kostja arvestuste kohaselt on hagejal 2006.a eest saamata töötasu kogusummas 1803 krooni, 2007.a eest 17 307 krooni ja 2008.a eest 26 593 krooni, seega kokku 45 703 krooni. Kuivõrd hageja saamata palga arvestused ei vasta tegelikkusele, tuleb kostja hinnangul ümber arvestada ka viivised palga väljamaksmisega viivitamise eest. Hageja ülejäänud nõuete mitterahuldamist põhjendab kostja ajutiste majanduslike raskustega.

MENETLUSE KÄIK

4.Kohtuistungil jäi hageja esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile osaliselt vastu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja nõuete osas hüvitise väljamõistmiseks töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse eest summas 13 680 krooni, hüvitise väljamõistmiseks TLS § 87 lg-s 1 sätestatud tähtaegade mittejärgimise eest summas 14 000 krooni, koondamishüvitise summas 14 000 väljamõistmiseks ja hüvitise saamiseks lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest summas 7 000 krooni on kostja hagi õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 4 lg-s 3 sätestatule on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Seega kuulub hagi ülalnimetatud nõuete osas rahuldamisele hagi õigeksvõtul põhinevalt. Lähtudes TsMS § 444 lg-s 4 sätestatust, esitab kohus käesolevas otsuses ülamärgitud nõuete osas seetõttu üksnes õigusliku põhjenduse. Vastaval PuhkS §-le 25 on tööandja töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral kohustatud maksma töötajale kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. TLS § 87 lg 1 p 3 järgi on tööandja kohustatud teatama töölepingu lõpetamisest koondamise tõttu töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures kuni viis aastat, kirjalikult ette vähemalt kaks kuud. TLS § 87 lg 2 kohaselt on tööandja sama paragrahvi 1. ja 5. lõikes ettenähtud tähtaegade mittejärgimisel kohustatud maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. Mainitud hüvituse maksmine ei vabasta tööandjat kohustusest maksta töötajale TLS § 90 lg-s 1 lõikes ettenähtud hüvitust. TLS § 90 lg 1 p-st 1 tulenevalt on tööandja töölepingu lõpetamisel töötaja koondamise tõttu kohustatud maksma hüvitust töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures kuni 5 aastat, kahe kuu keskmise palga ulatuses. Tulenevalt PalS § 32 lg-st 1 on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval maksma töötajale kõik tööandjalt saada olevad summad (lõpparve maksmise tähtaeg). Vastavalt TLS § 119 lg-le 2 on tööandja lõpparve kinnipidamisel kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga.
7.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-08-55553

8.Kostja on menetluses vastu vaielnud saamata jäänud töötasu nõude suurusele ja hageja viivisearvestusele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt töötas hageja kostja juures poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel ajavahemikus 01.09.2006-31.07.2008. Puudub vaidlus ka selles, et hageja põhipalga suuruseks oli poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 4.1 kohaselt 7000 krooni kuus. Palka tuli töölepingu punkti 4.3 järgi maksta töötajale üks kord kuus, igale palgaarvestusajale järgneva kuu 10. kuupäevaks ülekandega töötaja (s.t hageja) pangaarvele. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole pooltel vaidlust ka selle üle, millised summad kuulunuks kostja poolt hageja pangakontole (netosummana) ülekandmisele. Pooltel on vaidlus töötasu tegeliku maksmise üle ja selle pinnal ka hagis esitatud viivisearvestuse üle.
9.Vastavalt TLS § 49 p-le 2 tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Sisusuliselt sama tuleneb PalS § 2 lg-st 1. Vastavalt PalS § 2 lg-le 2 on põhipalk töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Poolte poolt esitatud arvestuste kohaselt tulnuks hagejale 2006.a septembrikuu eest välja maksta palka 5710 krooni (vt toimik, lk 26-28 ja lk 48-53), kostja on hageja poolt tõendina esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt (vt toimik, lk 12-25) aga maksnud 4910 krooni, seega 800 krooni ettenähtust vähem. 2006.a oktoobrikuu eest tulnuks tasuda 5710 krooni, kostja on aga tasunud 4755 krooni, seega 955 krooni vähem. Detsembris tulnuks tasuda 5758 krooni, hageja on aga kontoväljavõttest nähtuvalt tasunud 5210 krooni, mis on 548 krooni ettenähtust vähem. Novembri palga on hageja täies mahus kätte saanud, seda küll viivitusega. 2007.a jaanuari eest pidanuks hagejale arvestuse järgi väljamaksmisele kuuluma 5758 krooni, tasutud on aga kontoväljavõttest nähtuvalt isegi 6210 krooni. Nimelt on kostja tasunud hagejale 11. jaanuaril 2007.a 500 krooni selgitusega "avanss". Ilmselt on kostja pidanud seda 2006.a detsembrikuu palgamakse avansiliseks oskas. Kohtu hinnangul ei ole selline kostja käsitlus õiguslikult põhjendatud, kuna detsembrikuu palga maksmise tähtpäev oli 11. jaanuariks 2007.a juba saabunud. 2007.a veebruari eest tuli tasuda hagejale 5758 krooni, välja makstud on aga 5710 krooni, mis on 48 krooni ettenähtust vähem. Sarnaselt on 48 krooni palka vähem välja makstud 2006.a märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti eest. Septembri eest on hagejale välja makstud palka 5210 krooni, mis on 548 krooni võrra ettenähtust (5758 kr) vähem. 2007.a oktoobri- ja novembrikuu eest ei ole hageja palka saanud, väljamaksmisele kuulunuks mõlema kuu eest samuti 5758 krooni. 2007.a detsembrikuu eest pidanuks hagejale laekuma palka kogusummas 5859 krooni, välja on aga makstud 1000 krooni, saamata on seega 4859 krooni. 2008.a pidanuks igakuiselt kostjale välja makstama 5859 krooni. 2008.a jaanuari, aprilli, juuni ega juuli eest ei ole hageja samas üldse palka saanud. Nii veebruari kui märtsi eest on makstud töötasu 5710 krooni, mis on aga 149 krooni ettenähtust vähem. Maikuu eest on makstud hagejale palka 3000 krooni, saamata seega 2859 krooni.
10.Ülaltoodut summeerides on hagejale jäänud välja maksmata töötasu 2006.a eest kokku 2303 krooni, 2007.a eest 17 259 krooni ja 2008.a eest 26 593 krooni. Seega kuulub hageja nõue saamata töötasu väljamõistmiseks rahuldamisele 46 155 krooni ulatuses.
11.Kuivõrd hagis esitatud väited palganõude suuruse kohta ei ole asja menetluse käigus tõendamist leidnud, on osaliselt põhjendamatu ka viivisenõue. PalS § 35 kohaselt maksab tööandja palga maksmisega viivitamise eest töötajale viivist 0,5% maksmisele kuulunud palgast iga viivitatud päeva eest. Samas tuleb tööandjal palgaseadusega ettenähtud viivist palga maksmisega viivitamisel maksta kuni töölepingu lõpetamise päevani. Töölepingu lõpetamisega lõpeb palga maksmise kohustus ja seetõttu ka võimalik palga maksmisega

2-08-55553 viivitamine. Töölepingu lõpetamise päeval on tööandja PalS § 32 alusel kohustatud välja maksma lõpparvena kõik tööandjalt saadaolevad summad. Lõpparve kinnipidamise eest järgneb tööandja vastutus TLS § 119 lg 2 alusel (vt: Riigikohtu 22. juuni 1999.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-99). Lähtudes poolte vahel sõlmitud töölepingu punktist 4.3 tuli kostjal hagejale palka maksta palgaarvestusajale järgneva kuu 10 kuupäevaks (ülekandega töötaja pangaarvele). Vaidlustamata asjaolude kohaselt tuli 2006.a septembrikuu eest hagejale välja maksta palka 5710 krooni. Nimetatud summast 4910 krooni on kostja välja maksnud õigeaegselt (s.o 10.10.2006.a), kuid ülejäänud 800 krooni tasumisega on kostja viivitanud kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 11.10.2006-31.07.2008), s.o kokku 659 päeva (arvestades kalendriaasta pikkuseks 365 päeva). Ühe päeva viivise suurus summalt 800 krooni on 4 krooni (s.o 800 * 0,5%), mis teeb viivise kogusummaks 2636 krooni (659 * 4 kr). 2006.a oktoobri palk (5710 kr) on hagejale välja makstud 4755 krooni ulatuses õigeaegselt (s.o 08.11.2006.a), kuid ülejäänud 955 krooni tasumisega on kostja viivitanud kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 11.11.2006-31.07.2008), s.o kokku 628 päeva (arvestades kalendriaasta pikkuseks

päeva). Analoogselt ülaltoodud arvestusmetoodikale teeb see viivise kogusummaks 2998,70 krooni (s.o 628 * 4,78 kr). 2006.a novembri palk (5710 kr) on hagejale välja makstud ühepäevase viivitusega (s.o 11.12.2006.a). Viivise summa on seega 28,55 krooni (s.o 5710 * 0,5% * 1). 2006.a detsembri palk (5758 kr) on esitatud tõenditest nähtuvalt välja makstud 16. jaanuaril 2007.a ning üksnes summas 5210 krooni, mis on 548 krooni ettenähtust vähem. Seega oli kostja 5758 krooni tasumisega viituses perioodil 11.01.2007-16.01.2007, mille eest kuulub hagejale tasumisele viivis 172,74 krooni (s.o 5758 * 0,5% * 6). 548 krooni tasumisega viivitas kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 17.01.2007-31.07.2008). s.o kokku 562 päeva, mis teeb viivise kogusummaks viimatinimetatud ajavahemiku eest 1539,88 krooni (s.o 562 * 2,74 kr). 2007.a jaanuari palk (5758 kr) on hagejale välja makstud 5710 krooni ulatuses õigeaegselt (s.o 09.02.2007.a), kuid ülejäänud 48 krooni tasumisega on kostja viivitanud kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 11.02.2007-31.07.2008), s.o kokku 537 päeva, mis teeb viivise kogusummaks 128,88 krooni (s.o 537 * 0,24 kr). 2007.a veebruari palk (5758 kr) on hagejale välja makstud 5710 krooni ulatuses õigeaegselt (s.o 07.03.2007.a ja 08.03.2007.a), kuid ülejäänud 48 krooni tasumisega on kostja viivitanud kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 11.03.2007-31.07.2008), s.o kokku 509 päeva, mis teeb viivise kogusummaks 122,16 krooni (s.o 509 * 0,24 kr). 2007.a märtsi palk (5758 kr) on hagejale välja makstud 5710 krooni ulatuses õigeaegselt (s.o 10.04.2007.a), kuid ülejäänud 48 krooni tasumisega on kostja viivitanud kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 11.04.2007-31.07.2008), s.o kokku 478 päeva, mis teeb viivise kogusummaks 114,72 krooni (s.o 478 * 0,24 kr). 2007.a aprilli palk (5758 kr) on hagejale välja makstud 5710 krooni ulatuses õigeaegselt (s.o 10.05.2007.a), kuid ülejäänud 48 krooni tasumisega on kostja viivitanud kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 11.05.2007-31.07.2008), s.o kokku 448 päeva, mis teeb viivise kogusummaks 107,52 krooni (s.o 448 * 0,24 kr). 2007.a maikuu palk (5758 kr) on hagejale välja makstud 5710 krooni ühepäevase viivitusega (s.o 11.06.2007.a). Viivise summa on seega 28,79 krooni (s.o 5758 * 0,5% * 1).

2-08-55553 Ülejäänud 48 krooni tasumisega on kostja viivitanud kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 12.06.2007-31.07.2008), s.o kokku 416 päeva, mis teeb viivise kogusummaks viimatinimetatud perioodi eest 99,84 krooni (s.o 448 * 0,24 kr). 2007.a juuni palk (5758 kr) on hagejale välja makstud 5710 krooni ulatuses 18-päevase viivitusega (s.o 28.07.2007.a), mis teeb viivise summaks 518,22 krooni (s.o 5758 * 0,5% * 18). Ülejäänud 48 krooni tasumisega on kostja viivitanud kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 29.07.2007-31.07.2008), s.o kokku 369 päeva, mis teeb viivise kogusummaks viimatinimetatud perioodi eest 88,56 krooni (s.o 369 * 0,24 kr). 2007.a juuli palk (5758 kr) on hagejale 3000 krooni ulatuses makstud õigeaegselt (s.o 10.08.2007.a), 2758 krooni tasumisega on kostja aga viivtanud 5 päeva, mis teeb viivise summaks, mis teeb viivise summaks 68,95 krooni (s.o 2758 * 0,5% * 5). 15. august 2007.a on kostja tasunud täiendavalt 2710 krooni, kuid ülejäänud 48 krooni tasumisega on kostja viivitanud kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 16.08.2007-31.07.2008), s.o kokku 351 päeva, mis teeb viivise kogusummaks viimatinimetatud perioodi eest 84,24 krooni (s.o 351 * 0,24 kr). 2007.a augusti palk (5758 kr) on hagejale välja makstud 5710 krooni ulatuses õigeaegselt (s.o 07.09.2007.a), kuid ülejäänud 48 krooni tasumisega on kostja viivitanud kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 11.09.2007-31.07.2008), s.o kokku 325 päeva, mis teeb viivise kogusummaks 78 krooni (s.o 325 * 0,24 kr). 2007.a septembri palk (5758 kr) on hagejale välja makstud 5210 krooni ulatuses kahepäevase viivitusega (s.o 12.10.2007.a), mis teeb viivise summaks 57,58 krooni (s.o 5758 * 0,5% * 2). Ülejäänud 548 krooni tasumisega on kostja viivitanud kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 13.10.2007-31.07.2008), s.o kokku 293 päeva, mis teeb viivise kogusummaks viimatinimetatud perioodi eest 802,82 krooni (s.o 293 * 2,74 kr). 2007.a oktoobri palk 5758 krooni on hagejale välja maksmata, seega on kostja viivitanud nimetatud summa väljamaksmisega kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 11.11.2007-31.07.2008), s.o kokku 264 päeva, mis teeb viivise kogusummaks viimatinimetatud perioodi eest 7600,56 krooni (s.o 264 * 28,79 kr). 2007.a novembri palk 5758 krooni on hagejale samuti välja maksmata, seega on kostja viivitanud nimetatud summa väljamaksmisega kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 11.12.2007-31.07.2008), s.o kokku 234 päeva, mis teeb viivise kogusummaks viimatinimetatud perioodi eest 6736,86 krooni (s.o 234 * 28,79 kr). 2007.a detsembri palk (5859 kr) on hagejale välja makstud 1000 krooni ulatuses õigeaegselt (s.o 07.01.2008.a), kuid ülejäänud 4859 krooni tasumisega on kostja viivitanud kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 11.01.2008-31.07.2008), s.o kokku 203 päeva, mis teeb viivise kogusummaks 5946,90 krooni (s.o 203 * 29,30 kr). 2008.a jaanuari palk 5859 krooni on hagejale välja maksmata, seega on kostja viivitanud nimetatud summa väljamaksmisega kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 11.02.2007-31.07.2008), s.o kokku 172 päeva, mis teeb viivise kogusummaks 5038,74 krooni (s.o 5859 * 0,5% * 172). 2008.a veebruari palk (5859 kr) on 2000 krooni ulatuses hagejale välja makstud 17. aprillil 2008.a ning täiendavalt 3710 krooni ulatuses 25. aprillil 2008.a. Ülejäänud 149 krooni tasumisega on kostja viivitanud kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 26.04.2008-31.07.2008). Lähtudes eeltoodust on hagejal 2008. veebruari palga osas õigus

2-08-55553 nõuda ajavahemiku 11.03.2008-17.04.2008 eest viivise tasumist kogusummas 1113,21 krooni (5859 * 0,5% * 38). Ajavahemiku 18.04.2008-25.04.2008 eest on hagejal õigus nõuda viivise tasumist kogusummas 154,36 krooni (3859 * 0,5% * 8) ning ajavahemiku 26.04.2008-31.07.2008 eest 72,27 krooni (149 * 0,5% * 97). 2008.a märtsi palk (5859 kr) on hagejale välja makstud 5710 krooni ulatuses õigeaegselt (s.o 02.04.2008.a), kuid ülejäänud 149 krooni tasumisega on kostja viivitanud kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 11.04.2007-31.07.2008), s.o kokku 112 päeva, mis teeb viivise kogusummaks 83,44 krooni (s.o 149 * 0,5% * 112). 2008.a aprilli töötasu 5859 krooni on hagejale välja maksmata, seega on kostja viivitanud nimetatud summa väljamaksmisega kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 11.05.2007-31.07.2008), s.o kokku 82 päeva, mis teeb viivise kogusummaks 2402,19 krooni (s.o 5859 * 0,5% * 82). 2008.a maikuu töötasu (5859 kr) on hagejale välja makstud 3000 krooni ulatuses õigeaegselt (s.o 02.06.2008.a), kuid ülejäänud 2859 krooni tasumisega on kostja viivitanud kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 11.06.2007-31.07.2008), s.o kokku 51 päeva, mis teeb viivise kogusummaks 729,05 krooni (s.o 2859 * 0,5% * 51). 2008.a juuni töötasu 5859 krooni on hagejale samuti välja maksmata, seega on kostja viivitanud nimetatud summa väljamaksmisega kuni töölepingu lõpetamiseni (s.o ajavahemikus 11.07.2007-31.07.2008), s.o kokku 21 päeva, mis teeb viivise kogusummaks 615,20 krooni (s.o 5859 * 0,5% * 21).

12.Kokkuvõttes oleks hagejal õigus nõuda kostjalt PalS § 35 järgset viivist seega 40 168,93 krooni ulatuses. Lähtudes ülalosundatud TsMS § 5 lg-s 1 sätestatust rahuldab kohus viivisenõude hagis esitatud ulatuses, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 37 945 krooni.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud käesoleval juhul kostja vastu rahalisi nõudeid 104 383 krooni ulatuses, millest kohus rahuldab nõudeid kogusummas 94 835 krooni. Kohus ei arvesta siinjuures hagis esitatud viivisenõuet. Seega rahuldab kohus põhinõuete osas hagi 90,85% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 10% ulatuses hageja ning 90% ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

2-08-55553 Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE

KOHTUNIK

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja