2-08-72114/17 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Danske Bank A/S Eesti filiaalis omab Võlgnik arvelduskontot nr xxx, mille saldo on seisuga 20.11.2008.a 827,91 krooni. Konto kasutamiseks on sõlmitud Danske Bank Eesti filiaaliga teleteenuste leping. Konto arestitud 20.11.2008.a seisuga. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis omab Võlgnik arvelduskontot nr xxx, mille saldo on seisuga 19.11.2008.a 2 134,23 krooni. Konto kasutamiseks on sõlmitud Solo-teenuse (telefonija/või internetipanga kasutamise teenus) leping. Teistes Eesti krediidiasutustes võlgnik arveldusarveid ei oma. Andmed välisriikides avatud arvelduskontode kohta halduril puuduvad. Ettemaksud ja deebitorid Võlgnikul ettemakseid ega deebitore ei ole. Seega on Võlgnikul käibevarasid kokku summas 2 969,68 Eesti krooni. Põhivara Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmete kohaselt Võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnik on registreeritud vastutavaks kasutajaks järgmise sõiduki kehtivale registreerimistunnistusele: Volkswagen Passat Variant, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 2000. Sõiduki omanik on AS Hansa Liising Eesti. Võlgnevused AS-i Hansa Liising Eesti ees puuduvad. Nimetatud sõiduki liisingust tulenevad võlgnevused puuduvad. Võlgniku andmete kohaselt auto asub Lätis, kuid täpsem asukoht on teadmata. Auto asukoha kindlaks tegemiseks ja Võlgnikule tagastamiseks on Võlgnik pöördunud OÜ Majanduskaitsebüroo poole, kes tegeleb sõiduki otsimisega. Nimetatud sõiduki turuväärtust ei saa hetkel haldur määrata, kuna puuduvad andmed sõiduki asukoha ja seisukorra kohta. Võlgnik on avaldanud sõiduki väärtuseks 30 000 – 50 000 krooni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku ehitusregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud ehitisi kui vallasasju M K nimele. Võlgnikul osalused äriühingutes puuduvad. Kinnistusraamatu andmete kohaselt ei kuulu võlgnikule ühtegi kinnistut. Kuni 07.02.2000.a on Võlgnikule kuulunud kinnistu (registriosa nr 17802), asukohaga Viimsi vald, Miiduranna küla. Võlgniku abikaasa H K nimele on kinnistusraamatu andmete kohaselt kuuluvad:

1) S T ees 2 500 000 krooni (tagastamata laenuvõlgnevus); 2) S V ees 10 000 krooni (11.06.2007.a sõlmitud laenuleping); Punktides 1 ja 2 nimetatud kohustuste kohta on ajutisele haldurile kohustusi tõendavad dokumendid esitamata ning haldur toob need andmed välja üksnes Võlgniku poolt esitatud andmete alusel. 3) Maksu- ja Tolliameti ees 1 676 000 krooni; 4) OÜ Accurate Arendus ees 5 600 000 krooni; 5) OÜ Wabo ees 800 000 krooni; 6) AS-i SEB Pank ees 2 080 426,63 krooni; Võlgniku andmete kohaselt võib võlausaldajaid olla rohkem, kuna lepingud on osaliselt kadunud ning võlausaldajad ei ole aktiivselt nõudnud võlgade tasumist. Võlgnikul on seega teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt ca 12 666 426,63 Eesti krooni. V. Kokkuvõte Pankrotiavaldus Pankrotiavalduse on esitanud M K ja pankrotiavalduse kohaselt puudub vara, mille arvelt kohustusi täita. Pankrotiavalduse on esitanud ka CF&S Estonia AS. Nõude tasumise võimalused Arvestades, et võlgnikul on vara hinnanguliselt väärtuses 32 969,68 – 52 969,68 krooni ja igakuine kuupalk on 4 350 krooni, kohustusi on ca 12 666 426,63 krooni, ületavad võlgniku kohustused varasid suures ulatuses. Nõuete täielik rahuldamine ei ole võimalik. Käesoleva ajal töötab võlgnik Esmerald Invest OÜ-s. 01.05.2008.a sõlmitud töölepingu (lisa 14) kohaselt on M K töötasuks 4 350 krooni. Võlgniku muud kohustused Ajutisele haldurile teadaolevalt on Võlgnikul kaks last, 11-aastane S K ja 9-kuuline T T K. Võlgniku laste ülalpidamise kulud moodustavad 2 000 krooni kuus. VI Arvamus maksejõuetuse kohta Ajutisele haldurile teadaolevalt on Võlgnik isikuliku varaga käendanud OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti kohustusi. Pärnu Maakohus kuulutas 13. augustil 2008.a välja OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti pankroti. Kuna OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti vara arvelt ei saa rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid, siis hakkasid võlausaldajad pöörduma oma nõuete rahuldamiseks Võlgniku kui käendaja poole. Käesolevaks ajaks on M K vastu oma nõuded pööranud OÜ Accurate Arendus ja OÜ Wabo. Teised võlausaldajad ei ole käesolevaks hetkeks küll oma nõuet M K kui käendaja vastu pööranud, kuid tuleb neid siiski käsitleda potentsiaalsete võlausaldajatena, kuivõrd põhivõlgnik OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti on pankrotis ning nõuete täielik rahuldamine põhivõlgniku poolt on seega vähetõenäoline. M K maksejõuetuse on põhjustanud isikliku vara vale investeerimine ja kolmandate isikute kohustuste enda kanda võtmine liiga suures ulatuses (s.h OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti võlgade käendamine). OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti sattus makseraskustesse ning Pärnu Maakohtu 13.08.2008 otsusega kuulutati välja OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti pankrot. Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutises pankrotimenetluses 5(8)

kättesaadavale infole tuginedes ajutine haldur ei ole tuvastanud Võlgniku tegevuses kuriteotunnuseid. Ajutise halduri hinnangul, arvestades ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. VII. Tagasivõitmise või/ja tagasinõudmise võimalused Ajutisel halduril puuduvad hetkel andmed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Põhjalikum analüüs tehakse pankrotimenetluse käigus. Tuginedes eeltoodule ja PankrS § 1 lg-st 2; §-st 11; § 23 lg-st 1; § 27 lg-st 5; §-st 31, teeb ajutine pankrotihaldur ettepaneku: 1) kuulutada välja M K (isikukood xxx, elukoht: xxx) pankrot, kuna Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja maksejõuetus pole ajutise iseloomuga; 2) mõista Võlgnikult välja ajutise halduri tasu 15 000.- Eesti krooni (tasule lisandub sotsiaalmaks 4 950 krooni) Terje Eipre arveldusarvele nr xxx Hansapangas ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 4 598.- Eesti krooni Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ arveldusarvele nr xxx Hansapangas. Kokku määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 24 548 krooni. 3) nimetada M K pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Terje Eipre (ik: xxx). Kohtu põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 122 kohaselt on hagita asjaks pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS ) § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas ca 12 666 426,63 krooni ja käibevarasid kokku summas 2 969,68 krooni, põhivara kokku 30 000 – 50 000 krooni. Võlgniku koguvara on 32 969, 68 – 52 969,68 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavalduses sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik kinnitas kohtuistungil, et käesoleval ajal võlgnikul vara ei ole ja võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine, mida on kinnitanud ka ajutine pankrotihaldur. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning PankrS § 31 lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1). PankrS § 35 lg 1 p 3 kohaselt pankroti väljakuulutamisega kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. 6(8)

PankrS § 32 lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri aruande järgi M K tegevuses ei ole kuriteo, ega raske juhtimisvea tunnused vastavalt PankrS § 28 ning M K maksejõuetuse on põhjustanud isikliku vara vale investeerimine ja kolmandate isikute kohustuste enda kanda võtmine liiga suures ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruandes, seega kohus nõustub ajutise halduriga, et tegemist pole kuriteo tunnustega tegudega, ega raske juhtimisveaga ning maksejõuetuse põhjuseks on M K majanduslikult ebaefektiivne tegutsemine ja põhjendamatute riskide võtmine. Liigse (põhjendamatu) riskina võib käsitleda OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti laenulepingu käendamist. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud M K pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Terje Eipre. Kohus leiab, et Terje Eipre on sobiv isik pankrotihalduriks. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ (alates 16.02.2006 kehtiv redaktsioon) § 1 lg 2 kohaselt määrab tasu ja kulutuste suuruse ajutise pankrotihalduri või pankrotihalduri taotluse alusel kindlaks kohus. Määruse § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. Ajutine pankrotihaldur on esitanud arvestuse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste osas, mille kohaselt moodustab ajutise pankrotihalduri tasu 15 000 krooni ja pankrotimenetluse kulud 4598 krooni. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise halduri tasu summas 15 000 krooni väljamõistmist (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitise summas 4598 krooni väljamõistmist võlgnikult. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7(8)