TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

06.01.2008.a esitas Tabivere vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse Ixxx Jxxxxxxxxxx eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt on Ixxx Jxxxxxxxx voodihaige, kes vajab ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet. Kodukülastuse ajal 05.01.2009.a ei olnud Ixxx Jxxxxxxxxkontaktne, ei saanud küsimustest aru, ainult naetas. Avaldaja leidis, et Ixxx Jxxxxxxxx huvid ja õigused vajaksid kaitset ning palus tema eestkostjaks määrata tema tütrepoja AxxxxSxxx. Kohus määras Ixxx Jxxxxxxxx suhtes ekspertiisi. Kohus korraldas 04.03.2009.a Ixxx Jxxxxxxxx ärakuulamise tema viibimiskohas, mille käigus selgus, et temaga kontakti ei ole võimalik saada, puudub eneseväljendus. Kõnetamisele ta vaid suunas pilgu, muud sügavat reaktsiooni ei järgnenud. Küsimusele, kas Axxx on tütrepoeg, noogutas. Vestluskatsete lõpuks ta ärritus ja hakkas nn koogama. Lähedaste sõnul kardab ta haiglasse minekut. Pikkamisi rahunes. Kohus kuulas ära avaldaja, IxxxxJxxxxxxxx esindaja, hxxxx Jxxxxxxxx ja Axxx Sxxx. Avaldaja jäi avalduse juurde ja esindaja toetas avaldust. Avaldaja ja esindaja leidsid, et eestkoste tuleks määrata kõigi xxxx Jxxxxxxxxx asjade ajamiseks ja huvide kaitseks. Axxx Sxxx selgitas, et Ixxx Jxxxxxxx vaid jälgib aknast ões toimuvat ja jälgib ka televiisori liikuvat pilti. Pere hooliteb vanaisa eest koos. Haige on juba kolm aastat, vahepeal ikka sai ühesõnaliselt vastata. Seni ei ole tema asjade ajamisega probleeme olnud. Ixxx Jxxxxxxxx tütar Txxxx Sxxx ja tema abikaasa Hxxxx Jxxxxxxx teatasid kohtule kirjalikult, et on nõus Ixxx Jxxxxxxxxxxxeestkoste määramisega ja olid nõus, et eestkostja ülesanded jäävad Axxx Sxxx kanda. Hxxxx Jxxxxxxx kinnitas seda suuliselt ka ärakuulamisel. Kohtu seisukoht: Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja lg 2 teine lause sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Eksperdi poolt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 12/09 esitatud arvamuse kohaselt (t lk 20-22) esineb IxxxJxxxxxxxxxägeda algusega vaskulaarne dementsus, mis seisneb orgaanilisest ajukahjustusest tingitud kõnevõimetuses, halvatuse esinemises, mälu ja intellekti tagasilanguses. IxxxJxxxxxxxxxpsüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvaid tegusid ja teostada vailimisõigust. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab Ixxx Jxxxxxxxxeestkostet enamike ülesannete täitmiseks ja igapäevaelu ning ravi korraldamiseks. Ixxx Jxxxxxxxx suhtes on 07.07.2006.a tehtud arstliku ekspertiisi otsus (t lk 6-7), mille kohaselt on tal sügav puue, mis põhjustab lisakulutusi. Ta vajab kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel ning vajab järelevalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste elule, tervisele ja varale. Ixxx Jxxxxxxxx perearst Minija Pääslane on andnud 05.01.2009.a tõendid (t lk 8), mille kohaselt on patsiendi tervislik seisund kroonilise somaatilise haiguse tõttu püsivalt halb, patsient on voodihaige ja vajab abistamist kõigis elutoimingutes. Patsient on vaimselt desorienteeritud, ei tunne ära kõrvalisi isikuid, esineb teadvuse segaduse episoode, on haiguse tõttu kaotanud kõnevõime. Eeltoodud tõendite ja kohtu poolt isikulikult vahetult kogetu põhjal asub kohus seisukohale, et Ixxx Jxxxxxxxxxxxtuleb määrata eestkostja. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud

kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Ixxx Jxxxxxxxxx esineb ägeda algusega vaskulaarne dementsus. Kohus leiab, et psüühilise seisundi ning ka füüsilise puude (kõnevõime kaotus) tõttu ei ole Ixxx Jxxxxxxxxvõimeline suhtlema ja aru saama ümbritsevast. Ta ei tunne ära isikuid, ei orienteeru ajas ja situatsioonides. Tulenevalt tema psüühilisest seisundist on kontakt temaga raskendatud. Eeltoodu tõttu ei suuda Ixxx Jxxxxxxx hinnata asjaolusid, mis on olulised oma tahte kujundamisel ning ta ei ole võimeline hindama oma tegude võimalikke tagajärgi. Kohus leiab, et eelnimetatud takistuste tõttu ei ole xxxx Jxxxxxxx võimeline kaitsma oma õigusi ja realiseerima kohustusi ning ei tule iseseisvalt toime oma igapäevaelu korraldamisega. Perekonnaseaduse § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et IxxxJxxxxxxx eestkostjaks tuleb määrata Axxx xxxx, kes on andnud ka vastava kirjaliku nõusoleku (t lk 10). Axxx Sxxx on isikuomadustelt eestkostjaks sobiv isik ja emotsionaalselt valmis eestkostja ülesandeid täitama. Axxx Sxxxxon koos teiste lähedastega hoolitsenud IxxxxJxxxxxxxx eest alates tema haigestumisest. Axxx Sxxx on IxxxxJxxxxxxxx tütrepoeg, seega lähedane isik, mistõttu kohus leiab, et ta on sobiv eestkostjana Ixxx Jxxxxxxx õigusi ja huve kaitsma. Tulenevalt Ixxx Jxxxxxxxxxpsüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest ei pea kohus võimalikuks lubada tal iseseisvalt tehinguid teha ega pea vajalikuks eestkostja ülesannete ringi piirata. Kohus selgitab, et TsMS § 526 lg 4 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. PrkS § 98 lg 2 sätestab, et eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostja tegevusele on seatud teatud piirangud, mis on sätestatud Perekonnaseaduse § 99-100. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Ekspert on asunud seisukohale, et Ixxx Jxxxxxxx vajab eestkostet viie aasta jooksul. Avaldaja ja esindaja nõustusid ettepanekuga. TsMS § 526 lg 3 seab eestkoste kestusele piiranguks viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus on seisukohal, et arvestades Ixxx xxxxxxxxx tervislikku seisundit ja vanust, tuleb eestkoste määrata maksimaalse pikkusega, s.o viieks aastaks. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka TsMS § 526 lg 3 ja 528, mille kohaselt tuleb enne käesolevas määruses nimetatud eestkoste tähtaja möödumist otsustada, kas Ixxx Jxxxxxxx vajab jätkuvalt eestkostet ja esitada vastav avaldus kohtule. Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Avaldaja on vastavalt Riigilõivuseaduse § 56 lg 2 tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 200 krooni. Kohus leiab, et kuna lahend on tehtud xxxxJxxxxxxxx huvide kaitseks, siis tuleb temalt valla kasuks välja mõista avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. TsMS § 172 lg 3 teine lause sätestab, et isikule eestkostja määramise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus muud menetluses tehtud (ekspertiisi ja esindaja kulud) riigi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.