TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Avaldus on eestkosteasutuse poolt esitatud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirja alusel, milles on osutatud, et Axxxx Nxxxx vajab oma tervisliku seisundi tõttu eestkoste seadmist, kuna ta põeb kroonilist vaimuhaigust aastast 1980, mille tõttu ei ole võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima, elab üksi, talle ei ole eestkostjat määratud ja kohalik omavalitsus on ta jätnud ilma sotsiaalabita. Jõgeva Linnavalitsus on seda informatsiooni kontrollinud ja selgus, et A.Nxxxxxon Jõgeva linna kodanik alates aastast 2004. Autojuhiluba on talle väljastatud aastal 2001. Axxxx Nxxxx ise ega keegi teine ei ole kordagi pöördunud Axxxx Nxxxx pärast eestkosteasutuse poole abi saamiseks. A.Nxxxx ema Vxxxx Nxxxx on nõus hakkama poja eestkostjaks. A.Nxxxxxx on määratud töövõimekaotuse protsent 80%, määratud raske puue kuni 31.11.2009. 23.09.2008 on paigaldatud ravim „Disulfiram“. TsÜS § 8 lg.2, PkS § 92 lg.4 ja TsMS § 526 lg.1 alusel eestkosteasutus taotleb määrata piiratud teovõimega isikule Axxxx Nxxxxxx eestkostja. Kohus nõudis Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt neil olemasolevad andmed Axxxx Nxxxx terviseseisundi kohta. Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas Axxxx Nxxxx kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti. Ekspertiis on tehtud 29.09.2008. Eksprt on vastanud temale esitatud küsimustele kriminaalasjas, milles Axxxx Nxxxx süüdistatakse karS § 117 lg.1 tunnustel sooritatud kuriteos- sõitis ettevaatamatusest oma sõiduautoga H.K.-st korduvalt üle, tekitades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel H.K. suri. Ekspertiis on määratud seoses sellega, et Axxxx Nxxxxxon varem korduvalt pöördunud psühhiaatri poole. Ekspert, vastates esitatud küsimustele, andis arvamuse, et A.Nxxxxxei ole nõrgamõistuslik ja tal ei ole vaimutegevuse ajutist riket. Põeb kroonilist vaimuhaigust skisofreenia kujul, haigus alanud orienteeruvalt aastal 1980. Inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 21.08.2008 esinesid tal tunduvad psüühikahäired. Ta ei olnud võimeline sellele päeval endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. A.Nxxxxxei ole käesoleval ajal võimeline esinema kohtus ja kandma karistust. Tema suhtes on vaja kohaldada psühhiaatrilist sundravi. Kriminaalasja nr. 1-08-16524 toimikust on kohus kasutanud järgmisi asjakohaseid tõendeid: SA TÜ Kliinikumi 28.08.2008 õiend selle kohta, et A.Nxxxx viibib statsionaarsel ravil alates 25.08.2008 tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi otsuse alusel. Diagnoos: kohanemishäire, lühiajaline depressiivne reaktsioon. Katatoonne skisofreenia episoodiline stabiilse defektiga. On olemas OÜ Jaanson & Lääne psühhiaatri teatis 28.08.2008 selle kohta, et Axxxx Nxxxxxon külastanud psühhiaatrit ajavahemikul 28.10.2004-14.08.2008 diagnoosidega: katatoonne skisofreenia, alkoholsõltuvus, mõõdukas depressioon. On olemas Tartu Maakohtu tartu kohtumaja määrus 27.08.2008 A.Nxxxx paigutamise kohta SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 kuuks alates 25.08.2008.Lõuna Ringkonnaprokuratuur on saatnud kohtusse kriminaalasja Axxxx Nxxxx süüasjas, milles tehtud kohtule ettepanek kohaldada Axxxx Nxxxx suhtes psühhiaatrilist sundravi. Kohus kuulas Axxxx Nxxxx ära. Ärakuulamine toimus Axxxx Nxxxx jalutuskäigul, umbes 1 kilomeetri kaugusel tema elukohast. A.Nxxxxxandis kohaseid vastuseid küsimustele. Ärakuulamiselt pärineb informatsioon, et Axxxx Nxxxx umbes viie aasta kestel elab üksi xxxxxxx. Tema igapäevaste vajaduste- toidu, korteri korrashoiu, riiete, ravimite- eest hoolitseb Axxxx Nxxxx ise. Rahaga tuleb üldiselt toime, pensionist, peab toime tulema: kõigepealt maksab maksud, just täna käis Eraküttele maksmas, ka vee eest veefirmale, telefonikaardile kannab raha arvelt. Raha võtab ise pangaautomaadist. Kohtuasjast tulnud kulud maksis ema, ta maksab emale tagasi. Vahepeal kutsuvad sugulased teda enda juurde tööle, käib puid saagimas- lõhkumas. Kinnitab vajaduse puudumist alkoholi järele, sõpru ei

2(2)

ole, kes jooma ahvatleks või külas käiks. Ise käib päevakeskuses. Toimunud sündmus on väga raskelt mõjunud, ta on püüdnud unustada, antud ravimid ja psühhiaatri juures käimine on aidanud. Ka täna läheb jälle psühhiaatri juurde. AxxxxxNxxxxxleiab, et tema elu võiks samamoodi edasi minna. Kohus kuulas ära ka Axxxx Nxxxx ema Vxxxx Nxxxx, kes on valmis olema eestkostja. VxxxxxNxxxxxoli arvamusel, et tema poeg Axxxx on seni ema toel hakkama saanud ja saab edaspidi ka. Vxxxx Nxxxxxärakuulamisest järeldub, et pojal on emaga väga tugev positiivne side ja varasemate aastate kasvatusest pärinevad korraharjumused. Axxxx Nxxxx teab ja arvestab ema poolt seatud reegleid, peab emaga nõu ja neil on tihe sidepidamine. VxxxxxNxxxx on arvamusel, et Axxxx tunneb vastutust toimetulemise eest ja eestkoste seadmine võtaks temalt ära vastutustunnetuse. Vxxxx Nxxxxxx on teada kogu Axxxxi varasem elu, s.h. agressiivsusehood. Need on olnud tingitud alkoholi tarvitamisest. Võimalike halbade mõjudega sõpru Vxxxx Nxxxx ei tea. Vxxxx Nxxxx ei toeta eestkoste seadmist tema pojale, ehkki ta ise oleks nõus olema eestkostja. Poeg on seni tulnud toime nii oma igapäevaelu korraldamisega kui ka raha kasutamisega ja ema ei soovi selles teha muudatusi. Ohtu A.Nxxxx käitumisest iseendale või ümbritsevatele V.Nxxxxxette ei näe. Kuna asjas on olemas kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt, mida kohus saab hinnata ka uut ekspertiisi korraldamata, siis kohus TsMS § 293 lg.3 alusel uut ekspertiisi ei määra. Kohtu seisukohad Kohus ei ole määranud Axxxx Nxxxxxx esindajat, kuna leiab, et TsMS § 520 lg.1 järgi ei ole see tema huvides vältimatult vajalik. PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg.1 sätestab: füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. TsÜS § 8 lg 2 järgi on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Uuritud tõenditest nähtub, et Axxxx Nxxxx osaleb aastate jooksul ise poolena tsiviilõiguslikes tehingutes: täidab võlaõiguslikke kohustusi. Selliste faktiliste tegudega on ta tõendanud oma võimet sellistes tehingutes pooleks olla. Sealjuures Axxxx Nxxxx saab aru ka võimalike tehingute ulatusest ja tagajärgedest ja vajadusel pöördub nõuande saamiseks näiteks ema poole. See tähendab, et ta saab aru tegude ja tehingute võimalikest kaugeleulatuvatest või teisestest tagajärgedest ja on võimeline võtma abinõusid (nõuküsimine) tegude juhtimiseks ja suhete korraldamiseks. On õige, et Axxxx Nxxxx põeb pikka aega vaimuhaigust. Selle haiguse võimalik teda ennast ja ümbritsevaid ohustav külg on praeguseks maksimaalselt neutraliseeritud, tung alkoholi järele puudub. Kõige selle tõttu tuleb kohtul konstateerida, et eestkoste seadmise alus Perekonnaseaduse § 92 lg.4 järgi - vajadus kaitsta isiku varalisi ja isiklikke õigusi ja huvisid – puudub. On selgunud, et Axxxx Nxxxx saab aru oma tegudest, nende tagajärgedest, juhib ja korraldab oma igapäevaelu. See on toimunud häireteta vähemalt mitme aasta kestel, sama kinnitab eestkosteasutuse avalduses märgitu. Seetõttu puudub tegelik vajadus eestkoste seadmiseks ja senise elukorralduse muutmiseks. Kohus, otsustades eestkostet mitte seada, lähtub muuhulgas Sotsiaalhoolekande seaduse § - s 3 märgitud sotsiaalhoolekande põhimõtetest, s.h. sellest, et isiku enda vastutus iseendaga toimetuleku eest peaks olema soodustatud ja õigeks ei saa pidada abituse õpetamist. Axxxx

3(2)

Nxxxx puhul on olemas nii tema enda kui ka tema lähedase (ema) soov, et ta iseendaga jätkuvalt toime tuleks. Axxxx Nxxxx praeguse terviseseisundi, haiguskriitika ja suhtlemismustri püsimisel ei ole ette näha temast lähtuvat ohtu iseendale või ümbritsevatele. Seetõttu jätab kohus eestkoste seadmata. Axxxx Nxxxx terviseseisundi või muude eestkoste seadmise seisukohast tähtsate asjaolude muutumisel tuleb esitada uus avaldus kohtule eestkoste seadmiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg.2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest.

Seni kohtule kohtukulusid teada ei ole..

Kohtunik Ü.Raag

4(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.