TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Avalduse kohaselt on Ixxx Gxxxxxx määratud eestkoste Jõgeva Maakohtu 02.12.2003.a kohtuotsusega ja tema eestkostjaks on määratud ema OxxxSxxxxxxxxx. IxxxxGxxx on Tartu Maakohtu 03.04.2006.a määruse alusel paigutatud tugevdatud järelvalvega ööpäevaringsele hooldusele ja viibib xxxxxxx Hooldekodus. Avaldaja leidis, et Ixxx Gxxxxxtervislik seisund ei ole paranenud ja ta ei suuda jätkuvalt ise seista oma huvide ja õiguste eest, mistõttu on vajalik pikendada talle määratud eestkostet. Eestkostja ülesandeid võiks jätkuvalt täita ema OxxxxSxxxxxxx. Kohus määras IxxxGxxxx suhtes ekspertiisi. Kohus korraldas 04.03.2009.a Ixxx Gxxxx ärakuulamise tema viibimiskohas, mille käigus selgus, et temaga kontakti loomine on pikaldane, kuna ta ei väljenda seda, et on sind kuulnud. Tal on probleeme enda väljendamisega. Sai aru lihtsamatest küsimusest ja oskas öelda oma vanust ja ema nime, sai aru, et on hooldekodus. Ajas ja keerukamates situatsioonides ei orienteerunud, keerukamatele küsimustele vastata ei osanud. Vastused olid ühesõnalised ja jäi neid kordama seni kuni järgmine küsimus, mida tuli mitmeid kordi korrata, tema teadvusse jõudis. Kohus kuulas istungil ära avaldaja, Ixxx Gxxxx esindaja ja Oxxx Sxxxxxxx. Avaldaja jäi avalduse juurde ja esindaja toetas avaldust. Avaldaja ja esindaja leidsid, et eestkoste tuleks määrata kõigi Ixxx Gxxxx asjade ajamiseks ja huvide kaitseks. OxxxxSxxxxxxx kinnitas oma valmisolekut jätkata eestkostja ülesannete täitmist. Ta selgitas, et Ixxxx on hooldekodus kõige parem ja turvalisem, koju võtab ema ta vahel ergutuseks hea käitumise eest. Ixxxx tervislik olukord ei ole aastatega eriti muutnud. Kohtu seisukoht: Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 3 kuni 01.01.2009.a kehtinud redaktsiooni kohaselt ei tohtinud eestkostet määrata pikemaks ajaks kui 3 aastat. Jõgeva Maakohtu 02.12.2003.a otsuses ei ole Ixxx Gxxxx eestkostele tähtaega määratud. Seega vajab eestkoste seadmine ja eestkostja ametiaja pikkuse määramine kontrolli. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja lg 2 teine lause sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Eksperdi poolt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 11/09 esitatud arvamuse kohaselt esineb Ixxx Gxxxxx nõrgamõistuslikkus raske vaimse alaarengu näol, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Psüühiline seisund ei võimalda Ixxx Gxxxxx teha iseseisvalt tehinguid ja teostada valimisõigust. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab Ixxx Gxxx eestkostet enamike ülesannete täitmiseks ja igapäevaelu ning ravi korraldamiseks. Ixxx Gxxxx suhtes 2005.-06.a talvel läbi viidud kinnisesse asutusse paigutamise menetluses (tsiviiles nr 2-05-23533) määratud ekspertiisist nähtub, et Ixxx Gxxxxx tuvastati sel ajal mõõdukas vaimne alaareng, mis oli tal juba imikueas ja mis avaldus ekspertiisi tegemise ajal koolihariduse puudumisena, võimetusena õppida ja oma elu iseseisvalt korraldada. Ekspert märkis, et muutused Ixxx Gxxxx psüühikas olid sedavõrd ulatuslikud, et on põhjustanud tema vaimse invaliidistumise. Eeltoodud tõendite ja kohtu poolt isikulikult vahetult kogetu põhjal asub kohus seisukohale, et Ixxx Gxxxxxx määratud eestkostja ametiaega tuleb pikendada. TsMS § 528 lg 1 sätestab, et eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud

kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Ixxx Gxxxxx esineb nõrgamõistuslikkus raske vaimse alaarengu näol. Eelkõige psüühilise seisundi tõttu ei ole Ixxx Gxxx võimeline vabalt suhtlema ja aru saama ümbritsevast. Ta ei suuda hinnata asjaolusid, mis on olulised oma tahte kujundamisel ning ta ei ole võimeline hindama oma tegude võimalikke tagajärgi. Kohus leiab, et Ixxx Gxxx ei ole võimeline selgitustest, olukordadest aru saama ja tal on tugevalt raskendatud oma seisukohtade väljendamine- ta suudab välja öelda vaid üksikuid lihtsaid sõnu. Kuna tema orientatsioon ajas, isikutes ja situatsioonides on tugevalt häiritud tema vaimse arengu tõttu, siis suudab ta väljendada vaid kõige lihtsamaid igapäevavajadusi puudutavaid soove. Kohus leiab, et eelnimetatud takistuste tõttu ei ole Ixxx Gxxx võimeline kaitsma oma õigusi ja realiseerima kohustusi ning ei tule iseseisvalt toime oma igapäevaelu korraldamisega. Perekonnaseaduse § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et Ixxx Gxxxx eestkostja ülesandeid peaks jätkuvalt täitma tema ema Oxxx Sxxxxxxx, kes on andnud ka vastava kirjaliku nõusoleku (t lk 6). Oxxx Sxxxxxxx on isikuomadustelt eestkostjaks sobiv isik ja on mitme aasta jooksul edukalt eestkostja ülesandeid täitnud. Oxxx Sxxxxxxx on Ixxx Gxxxx ainus lähedane isik, mistõttu kohus leiab, et ta on sobiv eestkostjana Ixxx Gxxxx õigusi ja huve kaitsma. Tulenevalt Ixxx Gxxxx psüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest ei pea kohus võimalikuks lubada tal iseseisvalt tehinguid teha ega pea vajalikuks eestkostja ülesannete ringi piirata. Kohus selgitab, et TsMS § 526 lg 4 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. PrkS § 98 lg 2 sätestab, et eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostja tegevusele on seatud teatud piirangud, mis on sätestatud Perekonnaseaduse § 99-100. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Ekspert on asunud seisukohale, et Ixxx Gxxx vajab eestkostet kolme aasta jooksul. Avaldaja ja esindaja palusid eestkoste määrata viieks aastaks. Alates 01.01.2009.a kehtiva TsMS § 526 lg 3 seab eestkoste kestusele piiranguks viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus on seisukohal, et arvestades Ixxx Gxxxx pikaajalist psüühilist seisundit, millele ei ole positiivset muutust ette näha , tuleb eestkoste määrata maksimaalse pikkusega, s.o viieks aastaks. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka TsMS § 526 lg 3 ja 528, mille kohaselt tuleb enne käesolevas määruses nimetatud eestkoste tähtaja möödumist otsustada, kas Ixxx Gxxx vajab jätkuvalt eestkostet ja esitada vastav avaldus kohtule. Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 3 teine lause sätestab, et isikule eestkostja määramise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.