TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

3.Eestkoste lõpetamine või pikendamine 20.märtsil 2012.a.

tuleb otsustada 3 aasta möödudes, s.o. hiljemalt

Määrata kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu summas 6750 krooni. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu 6750 krooni (arve nr 29007) tuleb kanda OÜ A.A.T.Meele,, registrikood 11497203, a/a 221041220288 Swedbank. Riiklik ekspert Triin Eller, ik 47012192759. Määrus saata ekspertiisitasu väljamaksmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile,. Kohus tunnistab määruse eestkostjatele ja avaldajale.

jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks

määruse teatavakstegemisega

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Määruskaebuse esitamise õigus on isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (TsMs § 532 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kasepää Vallavalitsus on esitanud kohtule avalduse, Hxxxx Rxxxxxxx eestkostja määramiseks. Hxxxx Rxxxxxxx on PA AEK koosseisu 30.01.2003a arstliku ekspertiisi otsusega määratud sügav puue tähtajatult. Hxxxx Rxxxx ei ole parema kehapoole halvatuse ja kõnekeskuse kahjustuse tõttu võimeline teostama ühtegi suulist ega kirjalikku toimingut. Haigus on paranematu ja tema seisukord ei muutu. Kasepää Vallavalitsus palub Hxxxx Rxxxxx isiklike ja varaliste huvide ja õiguste kaitseks määrata tema eestkostjaiks tema tütred MxxxxxAxxx ja Lxxxx Rxxxx, kes on esitanud vallavalitsusele vastava avalduse. Ekspertiisi teostaja, riiklikult tunnustatud ekspert Triin Eller, vastas kohtu poolt, lähtudes TsMS §-st 522, esitatud küsimustele. Eksperdi arvamusena esineb Hxxxx Rxxxxxx määratlusega ,,raske psüühikahäire’’ hõlmav vaskulaarne dementsus. Tema võime oma tegudest kestvalt aru saada on häiritud ja ta ei suuda neid juhtida. H.Rxxxx suudab oma tahet teostada väiksemate rahasummade ulatuses. H.Rxxxx ei ole võimeline teostama suuremaid rahalisi, juriidilisi, notariaalseid tehinguid. H.Rxxxx vajab eestkostet ja hooldust ööpäevaringselt kõigis toimingutes esialgu 3aasta jooksul. Kohus kuulas H.Rxxxxx ära tema tavalises keskkonnas- kodus. Ärakuulamisel oli H.Rxxxx rõõmsameelne ja suhtlemissooviga. Oli arusaadav, et kõigist küsimustest ei saa ta aru. Suudab anda ühe- kahesõnalisi vastuseid küsimustele, kuid lauseid ja mõtteid vestluse käigus lauseteks formuleerida ei suuda. Tõsise kõnehäire tõttu ei oleks tema väljendused

2(2)

võimalike asjaajamiste käigus arusaadavad. Jääb mulje, et tema mõttekäik on primitiivne, niisamuti tegutsemise ajendid. Ärakuulamise ajal oli kohal ka H.Rxxxxx hooldaja K.Vxxxxxx. On ilmne, et nende inimeste omavaheline kontakt on hea ja hooldaja ei ole vaid formaalne ülesandetäitja. Kohtu seisukohad Kohus ei ole määranud Hxxxx Rxxxxxxx esindajat, kuna leiab, et TsMS § 520 lg.1 järgi ei ole see Hxxxx Rxxxxx huvides vältimatult vajalik. PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg 2 järgi on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Uuritud tõenditest nähtub, et HxxxxxRxxxxxx on psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Seega on tema teovõime piiratud. Menetlustoimingute käigus on kinnitust leidnud, et ta ei suuda oma vaimse seisundi tõttu oma elu korraldada. Tema eest peab tegema seda eestkostja. Kuna eestkoste tuleb seada kõigi H.Rxxxxx asjade ajamiseks, tuleb TsMS § 526 lg.5 alusel lugeda ta teovõimetuks valimisõiguse tähenduses ja ta hääleõiguse kaotanuks. Piiratud teovõimega H.Rxxxxxvajab eestkoste seadmist ja eestkostja tuleb talle määrata. Eestkostja ülesanded tuleb määrata tulenevalt H.Rxxxxxxseisundist ja eksperdi ettepanekutest. On võimalik, et H.Rxxxx saabki aru temale tähtsate tehingute sisust ja õiguslikest tagajärgedest, kuid ta ei ole võimeline oma arusaamist ja tahet teistele arusaadaval viisil sõnastama ega väljendama. Seetõttu ei saa lubada tekkida olukorral, et ta teeb tehinguid, mille tagajärgedest arusaamine ei ole tema puhul kontrollitav ja võtab selliste tehingutega endale tsiviilkohustusi. H.Rxxxxxx tuleb tal keelata selliste tehingute tegemine eestkostja nõusolekuta, millega võtab ta endale tsiviilkohustusi või millest tekivad tsiviilõigused teistel isikutel. Hxxxx Rxxxxxxx saab jätta õiguse teha otsustusi oma igapäevavajaduste piires (näiteks toit, hügieenitarbed), s.o. kuni 1000 krooni ulatuses kuus. Eestkostja ülesannete ja kohustuste määramisel lähtub kohus muu hulgas ka sellest, et seni toimub ööpäevaringne hooldus H.Rxxxxx üle. H.Rxxxxx terviseseisundi või elukorraldusliku olukorra muutumisel on eestkostjatel kohustus tagada tema elukvaliteedi säilimine ja ööpäevaringne hooldus. Eestkostja määramisega omandab eestkostja H.Rxxxxx esindamise õiguse. Kohus, kuulanud ära H.Rxxxxx, võtnud arvesse eestkostjaks määratavate isikute ja eksperdi arvamuse, on seisukohal, et H.Rxxxx vajab ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet. Uuritud tõendid tõendavad, et H.Rxxxx ei tule toime oma igapäevaelu korraldamisega võimetuse tõttu suhelda ümbritsevatega, raha kasutamisega ja süsteemse tegevusega, kuid tema üle järelevalvet teostades ja talle ööpäevaringse hoolduse tagamise tingimustes on tema tahteavalduste mõistmine võimalik ja nendega arvestamine. vajalik Eestkosteasutus on taotlenud määrata eestkostjateks kaks isikut- Hxxxx Rxxxxx tütred MxxxxxAxxx ja Lxxxx Rxxxx. M.Axxxxja L.Rxxxx on ka kirjalikult kinnitanud soovi ja nõusolekut olla oma emale kahekesi eestkostjad. Sama kinnitasid nad ka ärakuulatavatena kirjalikult kohtu küsimustele vastates. Eestkosteasutus on seisukohal, et H.Rxxxxxxx tuleks jätta tema olukorras maksimaalne võimalik tehingute tegemise õigus ja eestkoste seadmisega luua eeldus, et H.Rxxxxx enda tahe eestkostjate abiga ka tehingutes realiseeruks. Kohus nõustub sellise lähtealusega.

3(2)

Perekonnaseaduse § 95 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 mõte on, et eestkostjaks määratakse üks isik. Nende seadusesätete eesmärk on tagada eestkoste instituudi abil eestkostetavale vajalik hooldus, ravi, tema varaliste ja isiklike mittevaraliste õiguste kaitstus ja vähemalt selline elukvaliteet, milleks on eestkostetav loonud ise eeldused tegutsemisaktiivsuse perioodil. Eestkoste seadmisega ei ole lubatud kohtul luua olukorda, kus eestkoste seadmine kui otsustus iseenesest püstitab vastuolu või halvendab olukorda eestkostetava jaoks. Kahe isiku määramine eestkostjaks iseenesest sellist ohtu kätkeb. Samas on mõlemad potentsiaalselt eestkostjaks määratavad isikud M.Axxx ja L.Rxxxx kohtule kinnitanud soovi nende mõlema määramiseks eestkostjaks üheaegselt, kinnitanud valmidust võtta võrdselt kanda õigusi ja kohustusi eestkostetava Hxxxx Rxxxxx üle eestkoste teostamisel, tema üle ööpäevaringse hoolduse ja järelevalve tagamisel. Kohtu ettepanekule jaotada eestkoste teostamise konkreetsed ülesanded kahe eestkostja vahel vastasid L.Rxxxx ja M.Axxx, et nad ei pea kohtu poolt sellist jagamist vajalikuks ja see jäägu peresiseseks otsustamiseks eestkoste teostamise käigus. Võttes arvesse eestkostjate sellekohaseid kinnitusi, kohus eestkostjate vahel ülesandeid ei jaota ja jätab eestkostest tulenevad kohustused võrdselt mõlema eestkostja kanda. Tulenevalt Perekonnaseaduse § 101 kohustatakse eestkostjaid andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta ja esitada eestkosteasutusele iga-aastane kirjalik aruanne eestkostetava vara valitsemise kohta. Menetluskulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisikulu 6750 krooni. TsMS § 172 lg.2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr. 322 (muudatustega 28.02.2006) § 4 lg.1 järgi «Eksperdile makstakse ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär.» (2) Tasu suurust määrates arvestatakse eksperdi ja spetsialisti kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi tingimusi, milles ekspertiis tuli teha või spetsialisti kohustusi tuli täita. Ekspert on esitanud taotluse ekspertiisitasu määramiseks summas 6750 krooni 10 tunni eest. TsMS § 153 lg.1 sätestab, et eksperdile makstakse tasu tema ülesannete täitmise eest riigi arvel tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. Ekspert on esitanud arve ekspertiisi eest – 6750 krooni. See on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piires. Hinnates, kas ekspertiisiks oli põhjendatud kasutada 10 töötundi, tuleb sellega konkreetses olukorras nõustuda, arvestades, et ekspertiisialune asub oma kodus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, s.t. eksperdi asukohast sinnasõitmiseks kulub minimaalselt tund aega. TsMS § 172 lg.3 järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, ... võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest. Seda arvestades ja eriti olukorras, kus eestkostetav ei ole riigi hoolekandel ja tema hooldamiskulud katab eestkostja, jätab kohus ekspertiisitasu 6750 krooni riigi kanda. Kohtunik

4(2)

Ü.Raag

5(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.