2 – 08 – 6614
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Määruse tegemise aeg ja „17“märtsil 2009.a. Jõhvi linnas koht: 2 – 08 – 6614 Tsiviilasja number: Tsiviilasi: T. L. avaldus hagita menetluses piiratud teovõimega täisealisele isikule J. L. ́le (isikukood: xxx) eestkostja määramise nõudes; Menetlustoiming: Kohtulahendi tegemine; Menetlusosalised ja nende Avaldaja: T. L. (isikukood: xxx, elukoht:xxx); Avaldajal lepingulist esindajat käesolevas menetluses esindajad: ei ole; Muud asjast puudutatud isikud: 1) Kohtla – Järve Linnavalitsus (registrikood: xxx, asukoht: xxx); Asjast puudutatud isiku lepinguline esindaja: Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse direktori asetäitja: M. T. (isikukood: xxx); 2) eestkostet vajav täisealine isik: J. L. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Eestkostet vajavale täisealisele isikule kohtu poolt määratud esindaja: advokaat I. G. (isikukood: xxx, asukoht: Ida – Viru Advokaadibüroo); Kohtuistungi aeg:
toimumise „04“märts 2009.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Kohtuistungi sekretär K. P., tõlk V. H., avaldaja, T. L., asjast puudutatud isiku, Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena), lepinguline esindaja, M. T. ning eestkostet vajav täisealine isik, J. L. (isikukood: xxx) ja temale kohtu poolt määratud esindaja: advokaat I.G.;
T. L. avaldus rahuldada. Määrata täiealisele isikule, J. L. ́le (isikukood: xxx, elukoht: xxx), eestkostjaks
tema ema: T. L. (isikukood: xxx, elukoht: xxx), tähtajaga kuni viieks aastaks, alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Teha eeskostjale, T. L.`le, ülesandeks täisealise isiku, J. L. (isikukood: xxx), kõigi asjade ajamine. Mitte lubada täiealisel isikul: J. L. ́l (isikukood: xxx), endal teha ilma eestkostja eelneva nõusolekuta mitte mingisuguseid tehinguid või toiminguid, välja arvatult mitmepoolsed tehingud, millest ei teki: J. L. ́le (isikukood: xxx) otseseid tsiviilkohustusi või kui J. L. (isikukood: xxx) täidab tehingu vahenditega, mille annab temale selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks, kas eestkostja, T. L. või T. L. nõusolekul kolmas isik. Täisealisele isikule J. L. ́le (isikukood: xxx) määratud eestkostja kohustuste lõpetamise või pikendamise küsimuse vaatab kohus uuesti läbi hiljemalt „15“märtsil 2014.a.. Kohtukulude jaotus:
Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas jätta Eesti Vabariigi kanda. Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „17“märtsil 2009.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. TsMS §478 kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus, vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Edasikaebamise kord:
Vastavalt TsMS §532 sätetele võib kohtumääruse peale, millega määrati eestkostja või jäeti eestkostja määramise avaldus rahuldamata, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohtukulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 3000 krooni. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (asukohaga: Kalevi 1, 50050, Tartu, tel: 7500702, 7500703, faks: 7 500 701) Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
T.L. esitas kohtule avalduse hagita menetluses täisealisele isikule, J. L. ́le (isikukood: xxx), eestkostja määramise nõudes, paludes määrata ennast täisealise isiku, J. L. (isikukood: xxx), eestkostjaks, kuna avaldaja, T. L., on eestkostet vajava täisealise isiku, Jelena Lukovskaja (isikukood: xxx), ema. Avalduse kohaselt haigestus eestkostet vajav täisealine isik, J. L. (isikukood: xxx), hiljuti progresseeruvasse nõdrameelusesse. Arstliku ekspertiisi tulemusena on J. L. ́l (isikukood: xxx) diagnoositud dementsus. Avaldaja asus avalduses seisukohale, et eestkostet vajav täisealine isik, J. L. (isikukood: xxx, ei tule toime iseseisva eluga ning ei ole võimeline iseseisvalt teostama mitte mingisuguseid tehinguid. Palus avalduse rahuldada. 03.juuni 2008.a. määrusega (tl.36-38) määras kohus käesolevas tsiviilasjas eestkostet vajava täisealise isiku,
J. L. (isikukood: xxx), suhtes tema tervisliku seisundi kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatria ekspertiisi.
Avaldaja, T. L., palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja ennast määrata täisealise isiku, J. L. (isikukood: xxx), eestkostjaks. Avaldaja palus ennast määrata eestkostjaks J. L. (isikukood: xxx) kõigi asjade ajamiseks, kuna täisealine, J. L. (isikukood: xxx), pole võimeline iseseisvalt tehinguid teostama, samuti pole ta võimeline iseseisvalt toime tulema oma eluga. Avaldaja selgitas kohtule täiendavalt kohtuistungil, et J. L. ́l (isikukood: xxx) on väikene laps ja J. L. (isikukood: xxx) vajab pidevalt kõrvalabi. Ilma kõrvalabita võib laps jääda järelvalveta ning lapsega võib selle tõttu midagi juhtuda. J. L. (isikukood: xxx) on tihti pikalt haiglaravil ning sellel ajal peab keegi lapse eest hoolitsema. Viimati oli J. . (isikukood: xxx) ravil Tartu haiglas. Asjast puudutatud isiku, Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteorganina), lepinguline esindaja, M. T., palus kohtuistungil avalduse rahuldada ning määrata T. L. eestkostet vajava täisealise isiku, J. L. (isikukood: xxx), eestkostjaks J. L. (isikukood: xxx) kõigi asjade ajamiseks, tähtajaga kuni 5 aastat. T. L. on J. L. (isikukood: xxx) ema, mille tõttu on T. L. eestkostjaks sobiv isik. T. L. ja eestkostet vajava täisealise isiku, J. L. (isikukood: xxx), vahel valitsevad head ning usalduslikud suhted. Eestkostet vajav täisealine isik, J. L. (isikukood: xxx), nõustus kohtuistungil, et ta vajab oma igapäevatoimingute ajamiseks eestkostjat. Eestkostjaks palus J. L. (isikukood: xxx) määrata oma ema, T. L.. J. L. (isikukood: xxx) selgitab kohtule, et temal on emaga head suhted, ema aitab teda kogu aeg, aga samuti on ema abiks lapse kasvatamisel. Iseseisvalt J. L. (isikukood: xxx) poes ei käi. Poes käib J. L. (isikukood: xxx) koos lapse isaga, kellega elab vabaabielu. Eestkostet vajavale täisealisele isikule, J. L. ́le (isikukood: xxx), kohtu poolt määratud esindaja, advokaat I. G., palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja kõik kohtukulud panna Eesti Vabariigi kanda. Advokaat I. G. asus kohtuistungil seisukohale, et J. L. ́le (isikukood: xxx) eestkostja määramine, kõigi tema asjade ajamiseks, tähtajaga kuni viis aastat on eelkõige J. L. (isikukood: xxx) enda huvides. Eestkostjaks on kõige sobivam isik, tema ema ja avaldaja, T. L..
Kohus luges avalduse põhjendatuks järgmiste kirjalike tõenditega. T. L. kirjaliku avaldusega kohtule (tl.1). Riigilõivu tasumise maksekorraldusega 20.veebruarist
2008.a. (tl.2). Avaldusega (tl.3), milles T. L. palub ennast määrata eestkostet vajava täisealise isiku, J. L. (isikukood: xxx), eestkostjaks. Arstliku ekspertiisi otsusega nr.xxx 26.novembrist 2007.a. (tl.4), mille kohaselt esineb J. L. ́l (isikukood: xxx) raske puue, mis põhjustab lisakulutusi. T.L. passi fotoärakirjaga (tl.5). J. L. (isikukood: xxx) sünnitunnistuse fotoärakirjaga (tl.6). J. L. (isikukood: xxx) pensionitunnistuse fotoärakirjaga (tl.7). Viru Maakohtu määrusega 27.veebruarist 2008.a. (tl.8). Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kirjaliku arvamusega 14.märstist 2008.a. (tl.12), mille kohaselt asus eestkosteasutuse esindaja seisukohale, et eestkostet vajavale täisealisele isikule, J. L. ́le (isikukood: xxx), tuleb määrata eestkostja kõigi tema asjade ajamiseks. Eestkostja kohustuste täitmiseks on sobivaks isikuks J. L. (isikukood: xxx) ema, T. L.. T. L. kirjaliku avaldusega kohtule (tl.15). Viru Maakohtu 29.aprilli 2008.a. määrusega (tl.16) J. L. ́le (isikukood: xxx) riigi arvel esindajaks advokaadi määramise kohta. 28.mail 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.33-34). Viru Maakohtu kohtuekspertiisi määrusega 03.juunist 2008.a. (tl.36-38). Viru Maakohtu 04.juuni 2008.a. määrusega (tl.45). Sihtasutuse Ahtme Haigla tõendiga 10.septembrist 2008.a. (tl.48), mille kohaselt esines J. L. ́l (isikukood: xxx) tervise halvenemine, mis takistas ekspertiisi läbiviimist. Ekspertiis tehakse pärast patsiendi tervise paranemist. 08.oktoobril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.56-57). Sihtasutuse Ahtme Haigla arvega nr.xxx 10.novembrist 2008.a. (tl.66), mille kohaselt maksis kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemine tsiviilasjas nr.2-08-6614 4 720.krooni. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr.38 04.novembrist 2008.a. (tl.67-69), mille kohaselt jõudis ekspertide komisjon järeldusele, et J. L. (isikukood: xxx) põeb kroonilist vaimuhaigust – skisofreeniat, mis on ekspertiisi tegemise hetkel ebasoodsa kuluga, ravile resistentsete krooniliste psühhootiliste elamustega, isiksuse areneva emotsionaal-tahteelu defektiga. Eksperdid asusid seisukohale, et J. L. (isikukood: xxx) ei ole võimeline mõistma oma tegusid ning neid juhtima. Samuti ei saa J. L. (isikukood: xxx) ise aru oma tegude tähendusest. J. L. (isikukood: xxx) vajab igapäevaelus pidevat kõrvalaabi ning hooldaja määramist isegi kõige väikemates olmeprobleemides. J. L. (isikukood: xxx) ravi jätkub veel pikaajaliselt, paranemise suhtes selgus hetkel puudub. Komisjoni arvamuse kohaselt on uuritava psüühilise seisundi eripäraks asjaolu, et uuritaval on säilinud osaliselt kriitikavõime ning ka uuritav ise mõistab oma saamatust igapäevases elus. 04.märtsil 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS §526 sätteid, mille kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Määruses märgitakse: 1) isik, kellele eestkostja määratakse; 2) eestkostjaks määratud isik või asutus; 3) eestkostja ülesanded; 4)
kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta; 5) aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Eestkostja ei või olla määratud ühe korraga auemaks kui viieks aastaks. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Vastavalt TsÜS §8 loetakse füüsilise isiku teovõimeks võimet iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS §10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine. TsÜS §11 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Aga samuti kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Kui seaduslik esindaja on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui: 1) tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi; 2) isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Kui piiratud teovõimega isik on teinud tehingu seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha seaduslikule esindajale ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates TsÜS §11 lg.4 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik esindaja on tehingu heaks kiitnud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et T. L. avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et täisealine isik, J. L. (isikukood: xxx), ei suuda kroonilise vaimuhaiguse – skisofreenia – tõttu kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, millega seoses on seaduse kohaselt J. L. ́l (isikukood: xxx) piiratud teovõime. Kohus luges tõendatuks, et täiealise isiku J. L. (isikukood: xxx) üle tuleb sisse seada hooldus Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) kaudu. Täisealise isiku, J. L. (isikukood: xxx), eestkostjaks tuleb määrata tema ema, T. L.. Kõik J. L. (isikukood: xxx ) hooldusega seotud kulutused tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.