TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täielikult riigi kanda.

Määrata kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu summas 6750 krooni. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu 6750 krooni (arve nr 29006) tuleb kanda OÜ A.A.T.Meele,, registrikood 11497203, a/a 221041220288 Swedbank. Riiklik ekspert Triin Eller, ik 47012192759. Määrus saata ekspertiisitasu väljamaksmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile,. Kohus tunnistab määruse eestkostjale ja avaldajale.

jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks

määruse teatavakstegemisega

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Määruskaebuse esitamise õigus on isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (TsMs § 532 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kasepää Vallavalitsus on esitanud kohtule avalduse, Vxxxxxxx Mxxxx eestkostja määramiseks. Vxxxxxxx Mxxxxxe on Tartu PA AEK koosseisu 01.02.2008a arstliku ekspertiisi otsusega nr 404001 määratud sügav puue. Ta ei tule iseseisvalt oma eluga toime ja vajab igapäevatoimingutel kõrvalabi. Kasepää Vallavalitsus palub Vxxxxxxx Mxxxx isiklike ja varaliste huvide ja õiguste kaitseks määrata tema eestkostjaks tema abikaasa Pxxxx Mxxx, kes on esitanud vallavalitsusele vastava avalduse. Ekspertiisi teostaja, riiklikult tunnustatud ekspert Triin Eller, vastas kohtu poolt, lähtudes TsMS §-st 522, esitatud küsimustele. Eksperdi arvamusena esineb Vxxxxxxx Mxxxxx määratlusega ,,raske psüühikahäire’’ hõlmav vaskulaarne dementsus hallutsinatsioonidega. Tema mõttekäik on äärmiselt pidurdatud, mälu elusündmuste meenutamisel sügavalt häirunud. Ta ei suuda oma tegude tähendusest kestvalt aru saada ega neid juhtida. Vxxxxxxx Mxxx ei suuda oma tahet teostada mitte mingite rahasummade ulatuses. Vxxxxxxx Mxxx ei ole võimeline teostama mitte mingisuguseid tehinguid. Vxxxxxxx Mxxx vajab eestkostet ja hooldust ööpäevaringselt kõigis toimingutes esialgu 3aasta jooksul. Kohus kuulas Vxxxxxxx Mxxxx ära. Ärakuulamisel V.Mxxx kohtuniku küsimustele sisukohaselt ei vastanud ja rääkis tema enda poolt valitud teemal. Ilmselgelt oli V.Mxxxx keskseks mureks kogu vestluse kestel probleem põie tühjendamisega. Varemtoimunut seostatult meenutama ei ole võimeline. On aru saada, et ta ei saa kõike soovitut välja öelda ja ei saa aru ka temaga räägitavast. Iseseisev füüsiline liikumine takistatud. Kohus kuulas ära ka V.Mxxxx abikaasa Pxxxx Mxxxx, kes on valmis olema eestkostja. P.Mxxx on seni taganud Vxxxxxxx Mxxxxx ravi, hoolduse ja järelevalve, s.h. ruumide kohandamise (ümber ehitamise) vastavaks ratastoolis liigutatava V.Mxxxx vajadustele. On vaja täita abikaasade ühisvaraks oleva kodu ja muu vara majandamine ja sellega toimetulek. Selliste ülesannete täitmiseks on vajalik Pxxxx Mxxxx määramine eestkostjaks, et ta eestkostjaks määramise läbi omandaks ka seadusliku esindaja õigused. Kohtu seisukohad

2(2)

Kohus ei ole määranud Vxxxxxxx Mxxxxxx esindajat, kuna leiab, et TsMS § 520 lg.1 järgi ei ole see tema huvides vältimatult vajalik. PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg 2 järgi on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Uuritud tõenditest nähtub, et Vxxxxxxx Mxxxxx on psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Seega on tema teovõime piiratud. Menetlustoimingute käigus on kinnitust leidnud, et ta ei suuda oma vaimse seisundi tõttu oma elu korraldada. Tema eest peab tegema seda eestkostja. Kuna eestkoste tuleb seada kõigi Vxxxxxxx Mxxxx asjade ajamiseks, tuleb TsMS § 526 lg.5 alusel lugeda ta teovõimetuks valimisõiguse tähenduses ja ta hääleõiguse kaotanuks. Vxxxxxxx Mxxx vajab eestkoste seadmist ja eestkostja tuleb talle määrata. Eestkostja ülesanded tuleb määrata tulenevalt Vxxxxxxx Mxxxx seisundist ja eksperdi ettepanekutest. Vxxxxxxx Mxxx on võimetu otsustama tehingute õigusliku tähenduse ja tagajärgede üle, mistõttu ei saa lubada tekkida olukorral, et ta teeb tehinguid, mille tagajärgi ta ei mõista ja võtab nendega endale tsiviilkohustusi. Seetõttu tuleb tal keelata kõikvõimalike tehingute tegemine eestkostja nõusolekuta. Vxxxxxxx Mxxx vajab ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet. Eestkostja määramisega omandab eestkostja Vxxxxxxx Mxxxx esindamise õiguse. Menetluskulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisikulu 6750 krooni. TsMS § 172 lg.2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr. 322 (muudatustega 28.02.2006) § 4 lg.1 järgi «Eksperdile makstakse ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär.» (2) Tasu suurust määrates arvestatakse eksperdi ja spetsialisti kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi tingimusi, milles ekspertiis tuli teha või spetsialisti kohustusi tuli täita. Ekspert on esitanud taotluse ekspertiisitasu määramiseks summas 6750 krooni 10 tunni eest. TsMS § 153 lg.1 sätestab, et eksperdile makstakse tasu tema ülesannete täitmise eest riigi arvel tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. Ekspert on esitanud arve ekspertiisi eest – 6750 krooni. See on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piires. Hinnates, kas ekspertiisiks oli põhjendatud kasutada 10 töötundi, tuleb sellega konkreetses olukorras nõustuda, arvestades, et ekspertiisialune asub oma kodus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, s.t. eksperdi asukohast sinnasõitmiseks kulub minimaalselt tund aega. TsMS § 172 lg.3 järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, ... võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest. Seda arvestades ja eriti olukorras, kus eestkostetav ei ole riigi hoolekandel ja tema hooldamiskulud katab eestkostja, jätab kohus ekspertiisitasu 6750 krooni riigi kanda.

3(2)

Kohtunik Ü.Raag

4(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.