lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-66342/4

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 16.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-66342/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1033
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Kaija Kaijanen

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2009. a Tallinn

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-08-66342

Menetlustoiming

Ärakuulamise aeg

Kaebuse lahendamine Avaldaja U M(isikukood xxx; elukoha aadress xxx) Puudutatud isikud: Kohtutäitur K Vellet (kohtutäituri büroo ) Ege Hirv (ik xxx, elukoha xxx) 5. märts 2009. a.

Ärakuulamisel osalenud isikud

Avaldaja U Mädo

Menetlusosalised ja nende esindajad

U M kaebus kohtutäitur K Velleti 24.09.2008. a otsusele täiteasjas nr 031/2005/963

RESOLUTSIOON

Jätta U M kaebus kohtutäituri K Velleti 24. septembri 2008. a. otsuse peale täiteasjas nr 031/2005/963 rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja U M kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik

1.09.10.2008. a esitas U MHarju Maakohtule kaebuse kohtutäitur K Velleti 24.09.2008. a otsusele täiteasjas nr 031/2005/963. Avaldaja on taotlenud võlgniku EH trahvimist Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2005. a. otsusega tsiviilasjas nr 2-2/34/05 avaldaja ja tema poja suhtlemist määrava otsuse rikkumise eest. Kuna täitemenetlus on algatatud 25.10.2005. a, mil ei olnud veel vastu võetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku uut redaktsiooni, mis nõuab lepitusmenetlust, palub avaldaja kohtutäituri poolt vastu võetud otsus täitemenetluse lõpetamiseks tühistada. 05.11.2008. a. täpsustas avaldaja kohtu korraldusel oma kaebust (tl 7).

Puudutatud isikute seisukohad

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.
02.01.2009. a. esitas kohtutäitur K Vellet kohtule vastuse. Kohtutäitur ei pea kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Kuigi U M poolt täitmisele esitatud täitedokument lapsega

suhtlemise asjas on esitatud enne 01.01.2006. a kehtima hakanud täitemenetluse seadustiku jõustumist ja kuulub vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 lg 1 täitmisele, välistab selle tsiviilkohtumenetluse seadustik § 563. Sissenõudja poolt täitmisele esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2005. a otsus ei vasta lapsega suhtlemise täitemenetluse läbiviimiseks kehtestatud täitedokumendi nõuetele kooskõlas kehtiva seadusandlusega. 06.01.2009. .a esitas kohtutäitur kohtu korraldusel täiteasjas nr 031/2005/963 avatud täitetoimiku koopia. 05.03.2009. a. esitas avalduse võlgnik, kus teatab skeemist, millega varastatakse ära emale ja lapsele kuuluv maatükk. Vaidlusalust otsust on täidetud, seda on saatnud U M absurdsed nõudmised ja lõputu päevade, nädalalõppude, tundide vahetamine. Isa ei ole lapsele maksnud samas 10. a. jooksul sentigi elatusraha. EH arvates tuleks kohtul U M selgeks teha, et õhtune aeg algab 18.00. Ka palub võlgnik saata U M psühholoogilisse nõustamisse. Menetluse käik

3.05.03.2009. a. toimunud ärakuulamisel jäi U M oma kaebuse juurde. Kohus selgitas avaldajale põhjalikult tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 sisu, lepitusmenetluse olemust ja eesmärki. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus leiab, et kohtutäituri otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata.
5.Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest tuvastatud asjaoludest: • 25. oktoobril 2005. a. on sissenõudja U M avalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2005. a. otsuse tsiviilasjas nr 2-2/34/05 alusel algatatud EH suhtes täitemenetlus lapsega suhtlemise võimaldamiseks vastavalt kohtuotsusele (täiteasi nr 031/2005/963 [tl 20]).
6.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 23 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 6 tuvastanud, et kohtutäitur on 25. oktoobril 2005. a. sissenõudja U M avalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2005. a. otsuse tsiviilasjas nr 2-2/34/05 alusel algatanud EH suhtes täitemenetluse lapsega suhtlemise võimaldamiseks vastavalt kohtuotsusele.
7.Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 563 lg-le 7 võib lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks täitemenetluse läbi viia üksnes TsMS § 563 lg 6 p-is 1 nimetatud määruse alusel. Osundatud sättes nimetatud määrus on kohtulahend, millega kohus tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada. Seega saab TsMS § 563 lg 7 kohaselt täitemenetluse läbi viia üksnes sellise kohtumääruse täitmiseks, mille resolutsioonis on kohus kohaldanud vanema suhtes sunnivahendit (vt Riigikohtu 21. märtsi 2007. a. kohtuotsus asjas nr 3-2-1-1307 p 35). Sellest tulenevalt saab lapsega suhtlemise korra täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks teha täitetoiminguid juhul, kui vanem on algatanud kohtus lepitusmenetluse TsMS § 563 alusel, see ei ole andnud soovitud tulemusi ning kohus on pidanud vajalikuks kohaldada rikkunud vanema suhtes sunnivahendeid. Täitedokumendiks oleva Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2005. a. otsuse tsiviilasjas nr 2-2/34/05 resolutsioonist nimetatut ei nähtu, mistõttu ei vasta täitedokumendiks olev kohtulahend TsMS § 563 lg-s 7 ja lg 6 p-is 1 sätestatud nõuetele. Kohtu arvates ei ole võimalik sundtäita suhtlemiskorda, vaid täitetoiminguid saab teha ainult kohtu poolt kohaldatud sunnivahendi nt trahvimääruse täitmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2005. a. otsuse tsiviilasjas nr 2-2/34/05 resolutsioonis ei sisaldu ühtegi konkreetset sunnivahendit (tl 22-26), mistõttu ei vasta Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2005. a. otsus tsiviilasjas nr 2-2/34/05 TsMS § 563 lg 6 p-is 1 sätestatule ja ei ole TsMS § 563 lg 7 kohaselt täidetav. Seega on täitemenetlus on alustatud nõude osas, mis ei ole kehtiva õiguse

järgi täidetav. Menetlustoimingud tehakse menetluse aja seaduse alusel. Kuivõrd kohtutäitur on alustanud täitemenetlust täitedokumendi alusel, mis ei kuulu kehtiva täitemenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt täitmisele, siis on kohtutäitur õigustatult täitemenetluse lõpetanud, sest täitmata on täitemenetluse oluline tingimus, puudub täitedokument (TMS § 48 p 7).

8.Kohus peab veelkord vajalikuks osundada Riigikohtu 21. märtsi 2007. a. kohtuotsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, mille kohaselt juhul kui lapsega koos elav vanem ei teosta oma õigusi kooskõlas lapse huvidega ja takistab lahus elaval vanemal lapsega suhelda, s.o ei täida kohtu kindlaks määratud suhtluskorda või raskendab selle täitmist, on võimalik vanemal algatada TsMS § 563 alusel lepitusmenetlus last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. TsMS § 563 lg 3 järgi arutab kohus vanematega lapsega suhtlemise võimatuse tagajärgi lapse heaolule ja juhib tähelepanu võimalikele sunnivahenditele määruse täitmisele sundimiseks ja suhtlemisõiguse kitsendamise või äravõtmise võimalusele, samuti võimalusele lasta end nõustada perenõustajal. Kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, tunnistab kohus TsMS § 563 lg 6 kohaselt lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Viidatud sätte järgi saab kohus lepitusmenetluse ebaõnnestumisel teha eelkõige TsMS § 46 alusel vanemale trahvihoiatuse ja määrata trahvi. Samuti võib kohus muuta suhtlemiskorda või teha muudatusi vanema ja lapse õigussuhtes (vt p 34). Seega on võimalik nii avaldajal kui ka asjast puudutatud isikul, võlgnikul, oma õigusi efektiivselt kaitsta ning kohtul on võimalik lepitusmenetluse käigus lapse parimaid huve arvestades suunata vanem(ad) nõustamisele, vajadusel muuta vanemate suhtlemisõigust lapsega ning lepitusmenetluse ebaõnnestumisel teha trahvimäärus, mida on võimalik sundtäita.
9.TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Kaija Kaijanen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium