2.Tühistada Viru Maakohtu 12. veebruari 2008 otsus osas, millega tunnistati Karen Šaluntsi (pankrotis) omandiõigust AS Inforting 2 lihtaktsiale nimiväärtusega à 9000 krooni. Muus osas jätta Viru Maakohtu
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1.Tunnustada Karen Šaluntsi (pankrotis) ja Dmitri Smirnovi vahelise 26.02.2001 ostu-müügilepingu, millega on käsutatud AS Inforing 2 lihtaktsiat nimiväärtusega à 9000 krooni, tühisust.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
3.2.Kanda kohtuotsuse alusel Eesti väärtpaberite keskregistris Karen Šaluntsi (pankrotis) omandina registrisse AS Inforing 2 lihtaktsiat nimiväärtusega à 9000 krooni (registreeritud nr EE3100049396 all), seda koos Viru Maakohtu 22.12.2006 hagi tagamise määrusega rakendatud käsutamise keelumärke kustutamisega.“
4.Jätta menetluskulud maakohtus ning ringkonnakohtus Dmitri Smirnovi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Karen Šalunts (pankrotis) esitas kohtule hagi, milles palus: 1) tunnistada tühiseks Karen Šaluntsi ja Dmitri Smirnovi vaheline 26.02.2001 ostu-müügileping, millega on käsutatud AS Inforing 2 lihtaktsiat nimiväärtusega 9000 krooni; 2) tunnistada Karen Šaluntsi omandiõigust AS Inforing 2 lihtaktsiale nimiväärtusega 9000 krooni; 3) kohustada registripidajat kohtuotsuse alusel kandma Karen Šaluntsi omandina registrisse AS Inforing 2 lihtaktsiat nimiväärtusega 9000 krooni, seda koos hagi tagamise määrusega rakendatud käsutamise keelumärke kustutamisega. Hagiavalduse kohaselt oli Kohtla-Järve Linnakohtu 12.07.2000 määrusega algatatud K. Šaluntsi pankrotimenetluses rakendatud hagi tagamise abinõu, mis oli sätestatud 2000 kehtinud TsMS § 156 lg-s 1 p 1 ja PankrS § 12 lg-s 3. Kohus oli keelanud K. Šaluntsil võõrandada oma vara ilma ajutise halduri nõusolekuta. Nimetatud keeld on üheks käsutamiskeelu liigiks. Vaatamata käsutamiskeelule, sõlmis K. Šalunts D. Smirnoviga 26.02.2001 ostu-müügi lepingu, millega K. Šalunts võõrandas ilma ajutise halduri nõusolekuta 2 temale kuuluvat AS Inforing nimelist lihtaktsiat, kokku nominaalväärtuses 18 000 krooni, määrates nimetatud aktsiate müügihinnaks
18 000 krooni. PankrS § 12 lg 3 kohaselt on tehing, mille võlgnik on teinud ajutise halduri nõusolekuta, kui kohus on selle tegemise ajutise halduri nõusolekuta keelanud, tühine. Samasisuline tehingu tühisuse regulatsioon tulenes ka tehingu ajal kehtinud TsÜS § 66 lg-st 2. Käesoleval juhul ei oma tähtsust, kas käsutamispiirangu olemasolust oli teadlik tehingu vastaspool, st kostja. Tehing on igal juhul tühine. Kehtiva TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtu poolt tehingu tühisuse tuvastamisel kuuluvad AS Inforing 2 lihtaktsiat nimiväärtusega 9000 krooni, registreeritud EVK-s nr EE3100049396 all, tagastamisele hagejale, seda tehingu ajal kehtinud TsÜS § 66 lg 5 ning kehtiva VÕS § 1027 ja § 1028 lg1 sätestatu alusel.
2.Kostja D. Smirnov oli seisukohal, et kui hageja kannab üle 65 000 krooni kostja pangakontole, siis võib hagi rahuldada. Kui hageja ei tõenda aga kohtule 65 000 krooni ülekandmist kostja pangakontole, palub kostja jätta hagi rahuldamata. Samuti palus ta tunnistada kehtivaks poolte vahel 26.02.2001 sõlmitud ostu-müügi tehing, millega on käsutatud AS Inforing 2 lihtaktsiat, igaühe nimiväärtusega 9000 krooni, seoses õigustatud isiku (pankrotihaldur Aavo Ruuval) poolt käsutuse heakskiiduga, tunnustada kostja omandiõigust AS Inforing 2 lihtaktsiale kummagi nimiväärtusega 9000 krooni ning tühistada hagi tagamine. Vastuse kohaselt on poolte vahel 26.02.2001 sõlmitud tehing tühine ja kostja on nõus sooritama kõik toimingud endise olukorra taastamiseks. 10.03.2001 tegid pooled lepingusse muudatuse, mille järgi aktsiate lepinguhinnaks on 65 000 krooni ning hagejale on see summa üle antud. Kostja teeb hagejale ettepaneku kanda 30 päeva jooksul kostja pangakontole nimetatud lepinguhinnaks olev summa. Kui hageja kostja ettepanekule ei reageeri, käsitleb viimane seda kui kostja tühise ostu-müügilepingu heaks kiitmisena, mille tulemusel kehtetu tehing muutub algusest peale kehtivaks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 12. veebruari 2008 otsusega hagi ja tunnustas K. Šaluntsi (pankrotis) ja D. Smirnovi vahelise 26.02.2001 ostu-müügilepingu, millega on käsutatud AS Inforing 2 lihtaktsiat nimiväärtusega à 9000 krooni, tühisust, ja tunnistas K. Šaluntsi (pankrotis) omandiõigust AS Inforing 2 lihtaktsiale nimiväärtusega à 9000 krooni ning kandis kohtuotsuse alusel Eesti väärtpaberite keskregistris K. Šaluntsi (pankrotis) omandina registrisse AS Inforing 2 lihtaktsiat nimiväärtusega à 9000 krooni (registreeritud nr EE3100049396 all), seda koos Viru Maakohtu 22.12.2006 hagi tagamise määrusega rakendatud käsutamise keelumärke kustutamisega. Otsuse kohaselt on tõendatud, et 26.02.2001 sõlmitud aktsiate ostu-müügileping on tühine, mistõttu hagi kuulub rahuldamisele. Kohaldamisele kuulub kuni 31.12.2003 kehtinud pankrotiseadus (PankrS), sest alates 01.01.2004 kehtiva pankrotiseaduse rakendussätete kohaselt kohaldatakse uue seaduse sätteid pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast seaduse jõustumist. Tehingu tagasivõitmine ei ole oma sisult pankrotimenetluse toiming alates 01.01.2004 kehtiva PankrS § 193 lg 1 mõtte kohaselt. Aktsiate ostu-müügileping on sõlmitud ajal, mil hageja suhtes oli algatatud pankrotimenetlus ning tal oli keelatud ilma ajutise halduri nõusolekuta oma vara võõrandada. Kostja võtab nimetatud asjaolu õigeks. Seega on 26.02.2001 aktsiate ostu-müügi leping tühine ja kehtetu algusest peale. Kostja ja hageja väiteil on aktsiate müügihind 26.01.2001 lepingus märgitud 18 000 krooni asemel 65 000 krooni. Pooled on vande all kinnitanud, et 10.03.2001 sõlmiti lepingu muudatus,
kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust maksta lepingu eseme eest ja hageja müüjana ei täitnud omandi üleandmise kohustust. AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 183 kohaselt lepingujärgsed vastastikused kohustused tuleb täita üheaegselt, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti Tehingu tegemise ajal kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 229 lg 4 redaktsiooni kohaselt omandajal on õigus nõuda enda kandmist aktsionärina aktsiaraamatusse. Aktsiaseltsi suhtes loetakse aktsia üleläinuks omandaja kandmisest aktsiaraamatusse. Aktsiate ostu-müügi lepingu sõlmimise ajal kehtinud AÕS § 29 ja kehtiva TsÜS § 65 järgi eeldatakse eseme väärtuse kindlakstegemisel, et selleks on turuhind, st kohalik keskmine müügihind. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leidis, et poolte vande all antud ütlused aktsiate müümise kohta 10.03.2001 hinnaga 65 000 krooni pole usaldusväärsed. 26.02.2001 sõlmitud lepingus on kokku lepitud, et ostja tasub müüjale aktsiate ostuhinna eest lepingu allkirjastamise momendil, milles järelduvalt on mõistlik eeldada, et aktsiad ei oleks omanikku vahetanud, kui ostja ei oleks tasunud ostuhinda. Samuti ei oleks K. Šalunts lepingut allkirjastanud, kui ei oleks enne raha kätte saanud. Aktsiate võõrandamise alusena on aktsiaraamatusse kantud 26.02.2001 ostu-müügi leping. Viited 10.03.2001 lepingule aktsiaraamatus puuduvad. Tõendatud ei ole, et 2 aktsia turuhinnaks oli 65 000 krooni. Usaldusväärne pole ka hageja väide, et ta maksis 1995 aktsiate ostmisel 65 000 krooni, kuna AS Inforing esmakande tegemise ajaks oli 16.02.1996. Samuti on AS Inforing aktsiaraamatu kohaselt hageja poolt vaidlusaluste aktsiate omandamise ajaks 24.08.1999. Pooled kirjalikke tõendeid selles, et hageja oleks aktsiate omandamisel tasunud nende eest 65 000 krooni, samuti, et kostja tasus aktsiate omandamisel hagejale 65 000 krooni, esitanud ei ole. Ebamõistlik on eeldada, et kostja tasus mitmekordselt kõrgemat hinda aktsiate eest, mille omand oli talle 26.02.2001 lepingu alusel üle antud. Poolte väited ja 10.03.2001 sõlmitud lepingu muudatus pole ilmselt tõesed, sest kui pooled täitsid 26.02.2001 aktsiate müügilepingu samal kuupäeval üheaegselt, siis polnud võimalik hiljem sõlmida sama lepingu eseme osas lepingu muudatust ja seda täita. Vaatamata sellele, et aktsiate raamatus oli märge aktsiate võõrandamise kohta juba tehtud ja aktsiad olid omanikku vahetanud, on pooled sõlminud 26.02.2001 lepingu lisa mitu korda suurema hinnaga ilmselt selleks, et juhul, kui hiljem leping tühistatakse, saab ostja alusetu rikastumise sätete alusel raha rohkem tagasi, kui esialgselt aktsiate eest maksis. Kostja on viidanud asjaolule, et juhul, kui hageja väidetavat aktsiate müügihinda 65 000 krooni ei tagasta, on ta tehingu heaks kiitnud. Kostja poolt toodud tingimust ei saa vaadelda TsÜS § 84 lg-s 3 sätestatud tehingu kehtivuse kinnitamisega. TsÜS sätetest tulenevalt ei saa heakskiitu nõuda ning vaikimine ei ole tahteavalduse vormiks, v.a juhul, kui selles on eelnevalt kokku lepitud. Tõendamist on leidnud, et pankrotihaldur pole hagejale nõusolekut aktsiate võõrandamiseks andnud. Kostja TsMS § 363 ja 373 sätetele nõutavat vastuhagi esitanud ei ole. Kuna 26.02.2001 ostu-müügi leping on tühine algusest peale, puuduks kohtul ka alus ostu-müügi tehingu kehtivaks tunnistamiseks ja vaidlusalustele aktsiatele kostja omandiõiguse tunnustamiseks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.D. Smirnov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 12. veebruari 2008 otsuse tühistamist osas, millega otsustati kanda Eesti väärtpaberite keskregistris K. Šaluntsi (pankrotis) omandina AS Inforing 2 lihtaktsiat ning teha asjas uus otsus, millega tuvastada, et D. Smirnovi ja K. Šaluntsi vahel 26.02.2001 sõlmitud ja 10.03.2001 muudetud
ostu-müügilepingu järgi oli K. Šaluntsile AS Inforing 2 lihtaktsia (igaühe nimiväärtus 9 000 krooni) eest makstud 65 000 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Käesolevas asjas on tehingu mõlemad pooled ühiselt ja üheselt mõistetavalt kinnitanud, et lepingutingimused olid 10.03.2001 aktsiate hinna osas muudetud ning aktsiate tegelikuks lepinguhinnaks on 65 000 krooni. Kohtu arutlus aktsiate turuhinna kohta on asjatu. Asjaolu, et aktsiaraamatu kandes ei ole viidatud lisaks põhilepingule veel lepingu muudatusele, saab vaevalt pidada midagi tõendavaks või mittetõendavaks. Lepinguhinna 65 000 krooni tõendiks on ka asjaolu, et üksnes 10.03.2001 sõlmitud lepingu muudatuse blanketil andis K. Šalunts allkirja raha kätte saamise kohta. Mingeid muid dokumentaalseid tõendeid raha kättesaamise kohta menetluses esitatud ei ole; 2) ei ole lahendatud lõplikult tühise tehingu tagasitäitmise korda, st aktsiate eest saadud raha tagasimaksmise korda. Viimatinimetatu oleks loogiline, kui hageja oleks tema poolt väidetava aktsiate hinna (18 000 krooni) kostjale tasunud enne kohtuistungit ning esitanud selle kohta tõendi, kuid hageja ei ole seda teinud. Hageja ise hagiavalduses pakkus tagasitäitmise viisi (raha tasumise enne aktsiate ümberregistreerimist hageja nimele) ning kostja võttis hagi õigeks, nõustudes tagasitäitmisega hageja poolt pakutud tingimustel. Kuna hageja ei ole ise enda poolt pakutud tingimusi täitnud, siis pidi maakohus, tunnustades tehingu tühisust ja hageja omandiõigust, jätma hagi rahuldamata aktsiate kohta hageja nimele kande tegemise osas väärtpaberite keskregistris. VÕS § 1034 lg 3 alusel kui vastastikune leping on tühine, peavad lepingupooled nende poolt saadu välja andma või selle väärtuse hüvitama samaaegselt. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-151-04 toodud seisukoha kohaselt tehingu tühisuse korral võib lepingupool keelduda tehingu järgi saadud mitterahalise eseme teisele lepingupoolele üleandmisest kuni tasutud raha tagastamiseni. Apellant loobub vaidlusaluste aktsiate üleandmisest kuni selle eest 2001 tasutud raha tagastamiseni.
5.K. Šalunts (pankrotis) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Viru Maakohtu 12. veebruari 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt ja täielikult nende kogumis. Kuna aktsiaraamatust nähtub aktsiate omandamise alusena 26.02.2001 leping ning arvestades 26.02.2001 lepingu sõnastust hinna tasumise kohta, saab eeltoodust järeldada üksnes seda, et pooled lugesid 26.02.2001 lepingu sõlmimisega, kuid mitte hiljem kui aktsiaraamatus kande tegemisega, vastastikused kohustused täidetuks. VÕS § 186 p 1 kohaselt lõppeb võlasuhe kohase täitmisega, mistõttu ei saanud pooled 10.03.2001 enam muuta lõppenud võlasuhet. Maakohus on poolte vande all antud ütlusi hinnates jõudnud õigele järeldusele, et 10.03.2001 kokkuleppe alusel raha üleandmine summas 65 000 krooni ei ole kõiki asjaolusid arvestades usaldusväärselt tõendatud. Hageja ja kostja on ammused tuttavad, mida kostja istungil kinnitas. Saades teada, et hageja suhtes on enne aktsiate võõrandamist algatatud pankrotimenetlus, leppisid pooled tehingu tagasitäitmise puhuks kokku lepinguhinna muutmises oluliselt suurema summa raha tagasi saamiseks. Apellant leiab, et valides tehingute teostamise viisiks sularahas arveldamise, võtavad raha üleandmise tõendamise riski endale pooled. Nimetatud riski ja sellega kaasnevat tõendamisraskust oleks olnud võimalik vältida, kandes raha üle pangaülekandega; 2) on asjakohatu väide, et kohus ei lahendanud tagasitäitmise korda, kuna kostja sellist menetluslikult korrektset nõuet esimese astme kohtus ei esitanud. Tehingu tühisuse regulatsioonist tuleneb saadu tagastamise tagajärg automaatselt, ilma et kohus peaks selles osas
kohtuotsuses pooltele täiendavaid juhiseid andma. Hageja poolt enne kohtuotsuse tegemist 18 000 krooni tasumata jätmine ei saa olla hageja nõude rahuldamata jätmise aluseks, kuna tehingu tühisus on tuvastatud ning seega ei ole aktsiate omandiõigus kostjale kehtivalt üle läinud. Juhul, kui kostja jääb oma väite juurde, et 26.02.2001 kostja hagejale aktsiate eest ei tasunud, puudub kostjal õigus tehingu tühisuse korral hagejalt midagi tagasi saada ning tehingu tagasitäitmise kohta esitatud väited tuleb jätta tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 12. veebruari 2008 otsuse resolutsiooni osas, millega tunnistati K. Šaluntsi (pankrotis) omandiõigust AS Inforting 2 lihtaktsiale nimiväärtusega à 9000 krooni. Muus osas tuleb jätta maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebust ei ole esitatud maakohtu otsuse peale osas, milles on tunnustatud K. Šaluntsi (pankrotis) ja D. Smirnovi vahelise 26.02.2001 ostu-müügilepingu, millega on käsutatud AS Inforing 2 lihtaktsiat nimiväärtusega 9000 krooni, tühisust, ning selles osas ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
7.Apellandi väite kohaselt oli aktsiate tegelik müügihind 65 000 krooni ja maakohus on ebaõigesti leidnud, et see oli 18 000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust, leides, et aktsiate reaalne müügihind oli 18 000 krooni ning ükski apellandi väide ei anna alust asuda teisele seisukohale. Iseenesest õige on apellandi seisukoht, et privaatautonoomia põhimõttest lähtuvalt võivad pooled sõlmitud lepingut muuta, kuid antud juhul ei ole tõendatud see asjaolu, et lepingu pooled oleksid muutnud lepingut enne selle täitmist. AS Inforing aktsiaraamatu kohaselt (tl 15) on D. Smirnov omandanud 2 lihtaktsiat 26.02.2001 ning sel ajal on need ka märgitud s.o aktsiate märkimise aeg on 26.02.2001 ning omand aktsiatele läks seega üle 26.02.2001. Seetõttu ei ole usutav, et pooltevahelise 10. märtsi 2001 lepinguga (tl 48) muudeti 26. veebruari 2001 lepingut ja suurendati aktsiate müügihinda 65 000 kroonini. 10. märtsi 2001 leping seab aktsiate omandi ülekandmise sõltuvusse müügihinna tasumisest, kuid aktsiaraamatu kohaselt oli juba aktsiate omand üle kantud 26.02.2001. Apellandi väide selle kohta, et aktsiate märkimise ja omandamise aeg ei olnud 26.02.2001, vaid 10.03.2001, ning kirje tehti lihtsalt põhilepingu järgi, on paljasõnaline ja tõendamata. Kuna aktsiate omand oli üle läinud juba 26.02.2001, siis puudub igasugune põhjendus selleks, miks pidid lepingu pooled muutma 10.03.2001 aktsiate müügihinda, suurendades seda mitmekordselt. Lepingu hinna muutmist 10.03.2001 ei tõenda ka nimetatud kuupäeval sõlmitud lepingul olev K. Šaluntsi allkiri selle kohta, et ta sai raha aktsiate eest kätte. Muid tõendeid, et raha üleandmine oleks reaalselt 10.03.2001 toimunud, asjas ei ole. Ka 26.02.2001 lepingus oli kokku lepitud, et ostja tasub müüjale lepingus näidatud summa sularahas allkirjastamise momendil, s.o 26.02.2001 lepingu alusel pidi samuti toimuma koheselt raha üleandmine. Juhul, kui D. Smirnovil ei olnud koheselt lepingu allkirjastamisel võimalik aktsiate hinda maksta, siis on mõistlik eeldada, et K. Šalunts ei oleks lepingut allkirjastanud ning teinud võimalikuks aktsiate üleminekut D. Smirnovile.
8.Apellandi väite kohaselt kuna hageja ei ole enda poolt hagiavalduses pakutud tingimusi täitnud (raha tasumist enne aktsiate ümberregistreerimist hageja nimele), siis pidi maakohus, tunnustades tehingu tühisust ja hageja omandiõigust, jätma hagi rahuldamata aktsiate kohta hageja nimele kande tegemise osas väärtpaberite keskregistris.
Vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maakohtu vaidlustatud kohtuotsusega on tunnustatud 26.02.2001 võlaõigusliku tehingu (aktsiate ostu-müügilepingu) tühisust. Tunnustatud ei ole aktsiate omandi ülekandmise lepingu (asjaõiguslepingu) tühisust. Kuna aktsiate ostu-müügileping on tühine, kuid aktsiate omandi ülekandmise leping on kehtiv, siis vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 tuleb tühise tehingu alusel saadu tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida seda, et maakohus on otsuse resolutsioonis ebaõigesti tunnistanud K. Šaluntsi (pankrotis) omandiõigust AS Inforting 2 lihtaktsiale nimiväärtusega à 9000 krooni, sest kuna aktsiate omandi ülekandmise leping on kehtiv, siis sai aktsiate omanikuks D. Smirnov ning K. Šaluntsil on TsÜS § 84 lg 1 alusel õigus nõuda talle aktsiate omandi tagasikandmist. Lähtudes eeltoodust, tuleb tühistada maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsioon osas, millega tunnistati K. Šaluntsi (pankrotis) omandiõigust AS Inforting 2 lihtaktsiale nimiväärtusega à 9000 krooni. Vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on esitanud nõude tagastada talle tühise ostu-müügilepingu alusel üleantud aktsiad ning maakohus on ka selle nõude rahuldanud. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus oleks pidanud jätma rahuldamata hageja nõude aktsiate tema nimele kandmiseks seetõttu, et hageja ei ole enne aktsiate ümberregistreerimist tasunud kostjale raha. Kostja ei ole ise esitanud VÕS § 1028 lg 1 kohast nõuet.
9.Kuigi ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, jääb siiski apellandi eesmärk saavutamata, mida ta taotles kaebuse esitamisega, sest maakohtule esitatud hagi sisuliselt rahuldatakse. Seetõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva TsMS § 654 lg 22 kohaselt kui ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, peab ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist nähtuma kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus. Käesolevas otsuses on maakohtu otsuse resolutsiooni muutmise tõttu esitatud ka kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus.
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.