2-08-82668
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Määruse tegemise aeg ja koht
13.03.2009.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-82668
Tsiviilasi
Pajusi valla avaldus Mxxxx Jxxxx teovõime piiramiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Pajusi vald Pajusi Vallavalitsuse kaudu, asukoht Kalana küla Pajusi vald, esindaja sotsiaalnõunik Tiia Juhkam Puudutatud isik: Mxxxx Jxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxiibib xalla abikeskuses, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Puudutatud isik: Jxxx Lxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
12.03.2009.a
Kohus määras: Piirata Mxxxx Jxxxxx isikukood 47012135719, teovõimet. Jätta Mxxxx Jxxxxxelu eestkosteasutuse Pajusi Vallavalitsuse korraldada. Eestkostja ülesandeks on Mxxxx Jxxxx kogu elukorralduse tagamine, tema ravi korraldamine ja kõigi tehingute (välja arvatud pisitehingud) tegemine. Mxxxx Jxxxx võib iseseisvalt teha pisitehinguid igas kuus 15% ulatuses oma pensionist. Eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustatakse hiljemalt 3 aasta möödumisel alates määruse kuulutamisest. Kohtukulud – ekspertiisitasu 6750 krooni ja riigilõiv 200 krooni – tuleb jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus tuvastas: Avalduse esitaja nõue ja põhjendused Pajusi Vallavalitsus on esitanud avalduse, milles palub määrata Mxxxx Jxxxxxxx eestkostja. Kohtuistung Mxxxx Jxxxxxtema küsitlemisel mõistis lihtsamate küsimuste sisu ja andis enamikule küsimustele adekvaatseid vastuseid. Mxxxx Jxxxx seletas, et haige ta ei ole ja eluga tuleb toime, käib ise poes ja kütab ahju, oskab süüa teha. Jõgeva ja Pajusi Vallavalitsuse esindajad leidsid, et Mxxxx Jxxxxxxx eestkostja määramine on vajalik. Mxxxx Jxxxxxxxxvõiks jääda võimalus käsutada 15% tema igakuisest pensionist. Jõgeva valla sotsiaaltöötaja Mxxxx Hxxxx seletas, et on Mxxxx Jxxxxx kodus käinud kord nädala või paari tagant. Mxxxx Jxxxxxx ja tema elukaaslasel on probleemiks raha kasutamine, raha lõppeb ruttu. Külalised, kes käivad, kasutavad neid rahalises mõttes ära. Mxxxx Jxxxxx ema Jxxx Lxxxxxxxxxteatas kohtule kirjalikult, et on nõus Mxxxx Jxxxxx teovõime piiramisega. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud kogutud kirjalikke tõendeid ja ära kuulanud Mxxxx Jxxxxx ning sotsiaaltöötaja Mxxxx Hxxxx ja võttes arvesse vallavalitsuste esindajate arvamuse, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, Mxxxx Jxxxxxxxx tuleb määrata eestkostja. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste selle isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, kes on tunnistatud teovõimetuks või kelle teovõimet on piiratud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda aru saada oma tegudest või neid juhtida, piiratud teovõime. Sellisele isikule määratakse eestkostja ning eeldatakse, et see isik on piiratud teovõimega. Ekspert Triin Elleri arvamuse kohaselt MxxxxxJxxxxxx esineb lapseeast alates vaimse arengu mahajäämus, 1989.aastast traumajärgselt epilepsiahood, mille tõttu uuritav vajab püsivat järelevalvet. Tervistumine on ebatõenäoline. Haigusest tulenevalt ei suuda Mxxxx Jxxxx kriitiliselt hinnata oma psüühilist seisundit ja käitumist. Mxxxx Jxxxx ei ole tal esineva raske psüühikahäire tõttu suuteline oma eluga ilma kõrvalise abita toime tulema. Diagnoos: Mõõdukas vaimne alaareng olulise käitumishäirega (F 71.1). Ajutrauma jääknähud, epileptiline sündroom (G 40.4). Mxxxx Jxxxxxx esineb määratlusega „raske psüühikahäire“ hõlmatav vaimne alaareng käitumishäiretega koos epilepsiahoogudega, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Mxxxx Jxxxx vajab eestkostet kõigis toimingutes, välja arvatud rahalised pisitoimingud eestkostja poolt määratud ulatuses. Mxxxx
Jxxxxxvõib hoolduseta ja ravita mitte hakkama saada eluliselt vajalike toimingutega ning seeläbi muutuda ohtlikuks eelkõige iseendale, kuid ka lapsele. Eeltoodust ilmneb, et Mxxxx Jxxxxx teovõimet tuleb piirata, Mxxxx Jxxxx ei saa aru oma tegude tähendusest ja pole võimeline neid juhtima. Tulenevalt Mxxxx Jxxxxx vaimsest seisundist määrab kohus TsMS § 526 lg 1 p 3 kohaselt, et eestkostja ülesandeks on Mxxxx Jxxxxx kogu elu korraldamine, tema ravi tagamine ja kõigi tehingute (välja arvatud pisitehingud) tegemine ning p 4 kohaselt, et Mxxxx Jxxxx võib teha igapäevaseid pisitehinguid eestkostja nõusolekuta, kasutades 15% igakuiselt saadavast pensionist. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt määrab kohus, et eestkoste määratakse kolmeks aastaks. Kohtukulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisitasu 6750 krooni. Psühhiaatrilise abi seaduse 19 kohaselt jäetakse ekspertiisikulu riigi kanda. TsMS § 172 lg 2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud muude abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda, seega tuleb riigilõiv jätta riigi kanda Kohus määruse tegemisel juhindub TsMS §-dest 463, 464 lg 2 ja 3, 465, 466, 522 lg 1 ja 4, 523, 524 lg 1, 525, 526.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.