Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

1 (4)

2-08-18820 1.3 Juhul, kui M J ei täida täielikult käesoleva lepingu punktis 1.2 sätestatud raha maksmise kohustust, kohustub M J Korteriomandi OÜ-le A tasuta ja vabana kolmandate isikute õigustest tagasi kandma hiljemalt 15.oktoobriks 2009. Kõik Korteriomandi tagasikandmise kulud jäävad M J kanda. 1.4 M J annab käesolevaga OÜ-le A volituse, mille kehtivus algab 02.10.2009, kandeavalduse esitamiseks OÜ A Korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. 1.5 Pooled annavad nõusoleku ja paluvad kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr xxx kolmandasse (3.) jakku omandiõiguse ülekandmise nõuet tagav eelmärge OÜ A , registrikood xxx, asukoht xxx, kasuks. 1.6 M J seab Korteriomandile esimesele vabale järjekohale OÜ A kasuks hüpoteegi summas viissada tuhat (500 000) krooni. Nimetatud hüpoteegiga on tagatud käesoleva lepingu punktis 1.2 sätestatud M J kohustus OÜ A ees, samuti kõik olemasolevad või tulevikus tekkivad OÜ A nõuded M J vastu. 1.7 M J annab nõusoleku ja OÜ A palub kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr xxx neljandasse (4.) jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteek summas viissada tuhat (500 000) krooni OÜ A , registrikood xxx, asukoht xxx, kasuks. 1.8 Juhul, kui M J ei täida täielikult punktis 1.2 sätestatud raha maksmise kohustust, loetakse, et M Jl ja L Jl puudub mistahes seadusest või lepingust tulenev alus Korteriomandi valdamiseks ning M J ja L J on kohustatud Korteriomandi vabastama ja valduse OÜ-le A üle andma hiljemalt 15.oktoobriks 2009. Nimetatud tähtajaks Korteriomandi vabastamata jätmise ja/või OÜ-le A valduse üle andmata jätmise korral kuuluvad M J ja L J alates 16.oktoobrist 2009 Korteriomandist väljatõstmisele kohtutäituri poolt. 1.9 Pooled paluvad teha kanded kinnistusraamatusse vastavalt punktide 1.1, 1.5 ja 1.7 alusel koos ja üht kannet ilma teiseta tegemata. 1.10 M J kinnitab, et kõik Korteriomandi kasutamisest ja valdamisest tekkinud ja tulevikus tekkivad korteriühistu nõuded kuuluvad rahuldamisele M J poolt ning OÜ A ei ole mistahes viisil korteriühistu ees vastutav nimetatud nõuete täitmise eest. 1.11 Kõik kulud, mis on seotud käesoleva kompromissi täitmisega, kannab M J. Menetluskulud tsiviilasjas jäävad poolte endi kanda.

2 (4)

2-08-18820 Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-0818820, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ A hagi M J ja L J vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Pooled esitasid kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumise tähtaega 5 päevani arvates selle kättetoimetamisest. Hageja esindaja palub tagastada pool tasutud riigilõivust tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnistamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslike tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud tsiviilasjas jäävad poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises viiele päevale. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi või hageja loobub hagist. Hageja on 29.04.2008.a. tasunud

3 (4)

2-08-18820 hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 22 750 krooni, millest 11 375 krooni kuulub hagejale tagastamisele.

Peeter Pällin Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.