Asjaõigus › Omandiasjad

tõendavad maamaksu tasumise kviitungid ja muud dokumendid. Istandus oli rajatud seadusliku maakasutuse alusel. 10.05.2001 asutasid maavaldajad vara ühiseks kasutamiseks ja maa erastamise korraldamiseks PAÜ. Liikmete nimekirjas oli 34 isikut, sh hageja. Põhikiri võeti vastu 02.11.2003. 2002 valmistas aiandusühistu juhatus ette maa erastamise dokumendid, maa esialgu munitsipaliseeriti. Kõik ühistu liikmed pidid maksma 5 krooni m2 eest. Hageja pidanuks maksma 18 600 krooni (3720x5). MRS § 23 lg 5 järgi toimub erastamine ostja kulul. Kostja otsuse kohaselt kandis hageja eest raha üle KI 18 600 krooni 24.12.2003, kostja kandis selle kohaliku omavalitsuse arvele 30.12.2003. Hageja kasutuses olnud maa jagati neljaks osaks, kuna detailplaneeringu tulemusel paikneb hageja maatükil ühistee. Kuna üks neljast hageja maatükist läks üle teisele maakasutajale, otsustas üldkoosolek anda hagejale asendusmaa. Notari juures sai hageja teada, et talle antakse vaid üks maatükk 1583m2 ning teised on juba võõrandatud. Hageja taotleb omandiõiguse tunnustamist XXX linnas kinnistule nr XXX ja XXX linnas kinnistule nr XXX, asjaõigusleping tühiseks tunnistamist ja ebaõige kande kustutamist J. G suhtes. 17.12.2008 avalduses märgib hageja, et hageja maatüki suurust vähendati ligi 2 korda. Põhikirja p 35 alusel oli õigus kuni maakasutuse vormistamiseni ühistu liikmel kasutada tema kasutuses olnud maad seni kehtiva kasutusõiguse alusel. Hageja soovib tegeliku olukorra väljaselgitamist. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista. Hageja ei ole hoonete kuuluvust tõendanud, esitatud maamaksu tõenditest ei nähtu objekti aadress. Kviitungid kuuluvad hageja ema abikaasale N R . Erastamiseks vajalike dokumentide puudumise tõttu ühistu maad erastada ei saanud, maa omanikuks sai kostja läbi maa munitsipaliseerimise. Hageja ja kostja II on ühistu liikmed. Kostja I pidi välja ostma kogu maakasutuse tervikuna. Maa maksumus oli 5 kr m2. Tasumise tähtajaks liikmetele määrati 23.11.2003. Hageja temale määratud 14 820 krooni ei tasunud. Anti uus tähtaeg 15.12.2003, sel päeval maksis hageja 5000 krooni. Hageja jättis põhikirja p 13 täitmata. 24.12.2003 kandis hageja eest raha – 18 600 krooni - üle KI. Õige ei ole hageja väide, et tegemist oli maa erastamisega. Kostja I ostis maa tervikuna Paldiski linnalt. 23.11.2003 üldkoosolekul otsustati, et ühistu liikmete omandisse antava maa suurus määratakse detailplaneeringuga ja tehakse vastavad rahalised ümberarvestused. 02.08.2005 kostja üldkoosolekul arutati detailplaneeringu eskiisi. Paldiski Linnavolikogu otsusega kehtestati P detailplaneering KOKS § 6 lg 1, PlS § 46 lg 1 ja Paldiski ehitusmääruse alusel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kirjalike avaldustega, tõenditega ja ära kuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.

Hageja taotleb omandiõiguse tunnustamist kinnistutele nr 11644302 ja nr 11644502, asjaõiguslepingu, mille alusel on kinnistu nr 11644502 omanikuna kinnistusraamatusse kantud J G , tühiseks tunnistamist ning ebaõige kande kustutamist. AÜP ja Paldiski linna kokkuleppega (tlk 45) munitsipaliseeriti endine, kuni 1940 Paldiski linnale kuulunud maaüksus, millel kokkuleppe sõlmimise ajal asusid AÜkuulunud ehitusmaterjalid, viljapuud, marjapõõsad. Kokkuleppe kohaselt garanteeris Paldiki linn aiandusühistuga rendilepingute sõlmimise vähemalt 10 aastaks ja maakasutuse väljaostmise õiguse. Maa munitsipaliseeriti, kuna aiandusühistu liikmed ei taotlenud maa erastamist MRSs (§ 3, § 22, § 23) sätestatud alusel ja korras. Paldiski Linnavalitsuse 20.01.2004 korraldusega nr 25 (tlk 46) lubati kinnistu XXX müüa 184 245 krooni eest AÜ-le P . Kooskõlas 31.03.2004 sõlmitud notariaalse kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepinguga (tlk 32-35) müüs Paldiski linn P AÜ Paldiski linnas, XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXX) pindalaga 36849 m2 184 245 krooni (lepingu p 3.1) eest, mis oli lepingu sõlmimise ajaks tasutud. Lepingu p 4.1 kohaselt lugesid lepingu pooled lepingu eseme otsese valduse ostjale üleantuks lepingu sõlmimisega. Lepingu p-s 5.1 leppisid lepingupooled kokku kinnistu ainuomanikuna PAÜ sisse kandmises kinnistusraamatusse. Seega tekkis kostja I omandiõigus seaduslikul alusel. 02.08.2005 kostja PAÜ üldkoosolekul (tlk 75-78), millest protokolli kohaselt hageja osa võttis, otsustasid 22 koosolekust osavõtjat allkirjastada eskiislahenduse kinnistu XXX jagamiseks (vastu oli 5 ühistu liiget). 10.05.2006 kostja PAÜ üldkoosoleku (tlk 145-146) päevakorras oli maa dokumentide vormistamise arutamine. Määrati maksmise tähtaeg – 15.12.2003. Hageja tähtaega ei järginud. K. I tasus hageja eest 18 600 krooni 24.12.2003. See, et kostja I kandis raha kohaliku omavalistuse arvele 30.12.2003 ei oma tähtsust. Paldiski Linnavalitsuse 04.07.2006 korraldusega nr 322 (tlk 44) nõustuti XXX kinnistu jagamisega vastavalt detailplaneeringule. Detailplaneering kehtestati Paldiski Linnavolikogu otsusega (tlk 161-165). Otsuse juurde kuuluvas kruntide näitajas on ära märgitud maakasutajad, kruntide planeeritud suurus. 15.11.2006 notariaalse kinnistu jagamise ja kinnistamisavaldusega jagati kostja P AÜ kuuluv kinnistu (tlk 166-175) 27-ks iseseisvaks kinnistuks. Kinnistu jagamine on lubatud AÕS § 54 kohaselt. 12.02.2007 notariaalse kinnistute tasuta võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepingutega (tlk 176-183) said aiandusühistu liikmed, sh J. G kinnistute omanikeks. Kooskõlas AÕS § 119 tekib kinnisomand kinnistusraamatusse kandmisega. Kostjad on omanikena kinnistusraamatusse kantud maade suhtes, mille omandiõiguse tunnustamist hageja taotleb. Seda tõendavad kinnistusraamatu väljavõtted (tlk 40-42, 43). Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust hageja poolt esitatud tõendid, mille kohaselt R on 1977, 1982, 1983 maa rendimaksu (tlk 11) tasunud, N R vara pärimisega seotud tõendid (tlk 108-118), kuna N. R ei olnud vaidlusaluse maa omanik. Sellest, et N. R maad kasutas, ei saa tekkida hageja omandiõigus kinnistutele. Sellist omandiõiguse tekkimist ei võimalda asjaõigusseadus ega ükski teine seadus.

Tõendatud on, et kinnistud, mille omandiõiguse tunnustamist hageja taotleb, kuuluvad kostjate omandisse seaduslikul alusel. Kostjad on kinnistute omanikena kantud kinnistusraamatusse. Kooskõlas AÕS § 80 lg 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. § 80 lg 2 järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kostjad on kinnistute, millele omandiõiguse tunnustamist hageja taotleb omanikud. Kuna hageja ei ole omanik, puudub tal ka nõudeõigus. Ülalpool viidatud notariaalsed lepingud ei ole seadusega vastuolus. Arusaamatud on hageja viited MTÜS § 22 lg 5, TsÜS § 87. Hageja suhtes ei ole MTÜS § 22 lg 5 kohaldatud. Vastupidi, hagi rahuldamise korral, jääksid kostja J. G ja ühistu liikmed, kellele ühistu kavatseb anda enda omandis olevad kinnistud, maast ilma ja nemad oleksid sellisel juhul teistest ühistu liikmetest, kes on kinnistuste omanikud, halvemas olukorras, mis oleks ilmselgelt nende suhtes ebaõiglane, kuna nemad jäid maast, mida nad varem kasutasid seetõttu, et see läks tee alla. Hagejal on võimalus saada 1583m2 suuruse kinnitu omanikuks. Paldiski Linnavolikogu otsuse juurde kuuluva kruntide näitaja (tlk 162) järgi on see suurem kui paljude nimekirjas olevate isikute krundi suurus. Arusaamatu on ka hageja viide asjaõigusseaduse valdust reguleerivatele sätetele. Hagiavalduses märgib hageja, et maa oli tema valduses kuni 01.11.1991. AÕS § 39 lg 1 järgi valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Mil viisil hageja valdus lõppes, on kirjeldatud ülalpool. AÕS § 65 lg 1 järgi võib isik, kelle asjaõigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Hageja esitas nõude ebaõige kande kustutamiseks. Ebaõigeks kandeks hageja arvates on J G kohta sisse kantud omanikukanne XXX, Paldiski linnas asuva kinnistu suhtes. Kanne on kooskõlas tegeliku õigusliku olukorraga, on tehtud õiguslikul alusel. Kuna ülalpool märgitud põhjendustest tulenevalt ei ole nimetatud kanne ebaõige, tuleb nõue kande kustutamiseks jätta rahuldamata. Kostja ei ole rikkunud põhikirjas sätestatut nagu väidab hageja. XXX ei saa teha sellist järeldust, nagu hageja teeb. Nimetatud põhikirja punktist ei tulene hageja õigus saada enda omandisse kogu maa, mida ta varem kasutas. Ülalmärgitud põhjendustel on hageja nõuded alusetud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Tõendeid, millele kohtuotsuse põhjendavas osas viidatud ei ole, kohus ei analüüsinud, kuna nendest ei sõltu asja lahendamine. Tulenevalt TsMs § 126 lg 1 ja § 132 lg 1 on hagihind 413 281,20 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjatel õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.