Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 09.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-06-23824/36
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.03.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5338

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik

2-06-23824 09. märts 2009, Narva

Kohtuasi

A G (G) hagi Eesti Vabariigi (Siseministeeriumi kaudu) vastu distsiplinaarkaristuse tühistamise, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja hüvitise väljamõistmise nõudes 355426,50 (kolmsada viiskümmend viis tuhat nelisada kakskümmend kuus krooni ja 50 senti) krooni Hageja: A G (ik XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja volikirja alusel: Deniss Matvejev (aadress XXX; 20205

NARVA;

[email protected]) Kostja: Eesti Vabariik (Siseministeeriumi kaudu) (rk rk 70000562, asukoht Pikk 61; 15065 TALLINN) Kostja esindaja volikirja alusel I: Ida-Eesti Päästekeskus (rk 70007950, asukoht Lai 7; 30328

KOHTLA-JÄRVE)

Kostja esindaja volikirja alusel II: Ailar Holzman (Ida-Eesti Päästekeskus, asukoht Lai 7; 30328

KOHTLA-JÄRVE)

Kostja esindaja volikirja alusel III: Lili Lillepea (Ida-Eesti Päästekeskus, asukoht Lai 7; 30328

KOHTLA-JÄRVE)

Hagimenetlus 28.01.2009, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Sirje Sirnask Hageja esindaja ning kostja esindajad A. Holzman ja L. Lillepea

1.Jätta A G hagi rahuldamata täies ulatuses.

Sarnased lahendid

Tööõigus

juhataja ja Ida-Eesti Päästekeskuse direktor A H. Käskkirjast tuleneb, et nimetatud päästetööde juhataja sattus hagejale peale, kui too magas autopargis asuvas tuletõrjeautos. Päästetööde juhataja andis hagejale korralduse suunduda metsatulekahju kustutamisele Kurtnas, mille täitmisest hageja keeldus, kuna ta on autojuht, aga mitte tuletõrjuja-päästja, tema kohustusteks on päästjate komando transportimine ning auto valvamine. Hagejale inkrimineeriti ametijuhendi punkti 3.1.4. rikkumine, mis tuleneb ametijuhendi punktidest 3.2.11 ja 3.2.5., IdaEesti Päästekeskuse sisekorraeeskirjade punktist 14.1, samuti päästetööde läbiviimise üldeeskirjadest. Hageja peab põhjendamatuks kõiki käskkirjas toodud põhjendusi ning seepärast peab töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks. Hageja ei saanud täita korraldust, mille talle andis A H. Esiteks, hageja ei teadnud, et korralduse andnud inimene on päästetööde juhataja ja Ida-Eesti Päästekeskuse direktor. Sellel inimesel polnud riietusel mingeid eraldusmärke, hageja pole kunagi varem seda inimest näinud ja keegi pole hagejale teatavaks teinud, et nimelt see inimene on päästetööde juhataja. Teiseks, anti hagejale korraldus suunduda appi mitte tulekahju kustutama, vaid metsatulekahju kustutama. Hageja teatas temale selle korralduse andnud isikule, et ta pole suuteline seda täitma, kuna ta ei ole tuletõrjuja-päästja, vaid on ainult operatiivauto juht. Hageja teatas, et ta pole läbinud vastavat ettevalmistust ja koolitust, sealhulgas koolitust suitsus töötamiseks hapnikuaparaadiga, et tal puuduvad individuaalkaitsevahendid, mis on olemas kõikidel metsatulekahju kustutatavatel tuletõrjujatel-päästjatel - tulekindel kaitseriietus, kiiver, saapad, päästevöö, tuletõrjekirves. Peale selle täitis hageja oma vahetu juhi A K korraldust, mille kohaselt hageja pidi: • valvama operatiivautot, mis ei asunud autopargis, nagu seda väidab A H, vaid lihtsalt metsas, kus läheduses ei olnud ei teisi päästeteenistuse töötajaid, ega sõidukeid. Sealjuures tuleb ära märkida, et hageja juhtimisel olev operatiivautol puuduvad võtmetega lukud ustel ja pagasiruumides koos päästeseadmetega; • puhkama, kuna hageja oli selleks hetkeks töötanud puhkuseta üle 16 tunni ning pidi toimetama päästjate komando Kurtnast Narva-Jõesuu, ning sõiduauto juht vastutab mitte ainult sõiduauto säilimise, vaid ka kogu ekipaaži elu ja tervise eest nende transportimisel autos. Ülaltoodud asjaolusid võivad kinnitada tunnistajad tuletõrjujad-päästjad A K ja A S, kes viibisid hagejaga ühes komandos. Päästetööde juhataja, andes hagejale korralduse metsatulekahju kustutamisele suunamisest, pidi enne sellise korralduse andmist kindlustama hageja kaitseriietusega, viima läbi instruktaaži ja selgitama välja, kas hageja on suuteline oma tervisliku seisundi tõttu täitma antud korraldust. Vastavalt Töötervishoiu - ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p l on töötajal õigus nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid. Seepärast, kui hageja teatas sellest, et ei saa täita korraldust selle kohta, et ta peab suunduma metsatulekahju kustutamisele, kaitsevahendite puudumise tõttu, tegutses hageja ülalnimetatud seaduse § 14 lg 5 punkti 4 raames, mis annab talle õiguse keelduda tööst, mille täitmine seab ohtu avaldaja tervisele. Kostja, põhjendades töölepingu lõpetamise käskkirja, viitab hageja ametijuhendi punktile 3.1.4 ja päästetööde läbiviimise üldjuhendile, mille kohaselt hageja peab alluma päästetööde juhataja korraldusele. Sealjuures tõlgendab kostja norme, millele ta ise viitab, ebaõigelt. Hageja, vastvalt ametijuhendile, peab tõepoolest operatiivselt saabuma kohale, kuhu komando saadetakse, tegutsema kohapeal operatiivselt, tegema maksimaalseid jõupingutusi riigivara, samuti kodanike elu ja vara päästmiseks. Kuid hageja peab tegema maksimaalseid jõupingutusi päästetööde kohal mitte kui väljaõpetamata tuletõrjuja-päästja, vaid kui operatiivauto juht, kes esmajärjekorras 3(12)

peab komando kohale toimetama, ja tagama autoseadmete normaalse töö, sellise nagu valgustuse olemasolu, vee etteandmise ja nii edasi. Kostja osutab käskkirjas, et hageja peab tundma päästekeskuse struktuuri ja täitma päästeööde juhataja korraldust. Hagejat ei tutvustanud keegi päästekeskuse struktuuriga, mis on hageja päästekeskuses töötamise ajal korduvalt muutunud, ning nagu ülalpool öeldud, hagejat ei teavitanud keegi sellest, et temale ebaseadusliku korralduse andnud ilma eraldusmärkideta inimene on päästetööde juhataja. Hageja on kohustatud täitma tööandja seaduslikke korraldusi, kuid seaduslikeks korraldusteks on töötajale tema tööülesannete raames antud korraldused. Metsatulekahju kustutamistööde täitmine ei kuulu operatiivauto juhi töökohustuste hulka, samuti tööandja poolt Töötervishoiu- ja tööohustuse seaduse § 14 lg 5 punktist 1 tuleneva ja sama seaduse § 13 lg l punktis 11 fikseeritud kohustuse mittetäitmise tõttu oli hagejal, tuginedes Töötervishoiu- ja tööohustuse seaduse § 14 lg 5 punktile 4, õigus keelduda töölepingu lõpetamise käskkirjas kirja pandud tööandja korralduse täitmisest. Kuna hageja keeldumine kostja ebaseadusliku korraldamise täitmisest ei ole süüline, siis hageja tegevuses puudub distsiplinaarsüüteo koosseis ning hagejale määratud distsiplinaarkaristus kuulub tühistamisele. Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 28 lg l ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Antud juhul kostja on alusetult määranud hagejale distsiplinaarkaristuse töölepingu lõpetamise näol ja järelikult lõpetanud hagejaga töölepingu asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise (ilma distsiplinaarsüüteota). Seega on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, mis TLS § 116 lg l tõttu annab hagejale õiguse nõuda tööle ennistamist ja keskmise palga väljamõistmist töölt sunnitud puudumise aja eest. Ülaltoodu alusel hageja palub kohtul: • rahuldada hagiavaldus • tühistada hagejale ebaseaduslikult määratud distsiplinaarkaristus töölepingu lõpetamise näol ja kohustada kostjat annuleerima 03.08.2006.a käskkiri nr 316 IK distsiplinaarkaristuse määramisest • tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks • ennistada hageja endisele tööle kostja juures • kohustada kostjat tasuma hagejale keskmist palka töölt sunnitus puudumise aja eest • panna kostjale hageja menetluskulud.

seda päästetöötajale korralduse koheselt metsatulekahju kustutustöödele appi suundumiseks, millest A G keeldus, ei suvatsenud lamavast asendist püsti tõusta ega päästeautost väljuda. Oma keeldumist põhjendas A G sellega, et ta on autojuht, peab valvama autot, tema tööülesandeks on ainult mehed kohale transportida ning muid päästetöid ta ei tee. Päästetööde üldeeskirja § 19 lg 2 kohaselt määrab päästetööde juht meeskondade töökohad ja ülesanded. A G keeldus osalemast päästetööde juhi poolt korraldatud tööjaotuses. Saamaks täielikult aru A G töösse suhtumisest ja töötahtest, küsis A H täiendavalt üle, kas A G keeldub igasugusest töötegemisest. Sellele vastas A G: jah, ma keeran ainult autorooli ja muud tööd ei tee. Töökohustuste rikkumise fakti raskendab asjaolu, et põles erakordselt suur ala metsa ja maastikku, tulekahju järjest levis ning väga tähtis oli tulekahju levik peatada. Antud hetkel oli iga päästetöötaja panus äärmiselt tähtis ükskõik missugustel, sh abistavatel, töödel. Abistavate tööde all oleks saanud A G rakendada logistikalaos kaitse- ja tööriietuse ning päästevarustuse vastuvõtmisel ja väljastamisel või päästevarustuse remontimisel ja hooldamisel. Päästetehnika (päästeautod, isiklikud autod, tööautod jm. tehnika) valvamine oli päästetööde juhi ja staabitöötajate teostada ning vastava vajaduse puudumisel ei rakendatud eraldi valvemeest. Vestluses A G ütles päästetööde juht väga konkreetselt, et A G ei pea Narva-Jõesuu päästeautot valvama, sest kogu parklat jälgitakse päästetööde staabist. Päästetööde staap oli sündmuskohal autopargi vahetus läheduses ning sündmuskohale ligipääsu takistamiseks tehti vajadusel koostööd politseiga. Politseipatrulli poolt suleti vajadusel Liivjärve äärde viiv teeots. Juhul kui politseipatrull hetkel puudus, oli seda võimalik vastavalt vajadusele kohe tellida. 08. juuli öösel kui päästetööde juht leidis AG NarvaJõesuu päästeauto tagaistmelt magamast, ei saa kuidagi lugeda A G poolt auto valvamiseks, sest öösel vajasid lõigujuhid 51 joatorusid ja voolikuid. Kuna logistikalaos vastav varustus puudus, siis päästetööde juht vaatas parklas olevatesse päästeautodesse, kas nendel autodel on soovitavat varustust. Narva-Jõesuu päästeauto oli kolmas, millelt päästetööde juht varustust otsis. Kuna auto küljekappides ei olnud vastavaid joatorusid ja voolikuid, otsustas päästetööde juht vaadata ka päästeauto kabiini, sest tagumise istme all on ülestõstetava kattega kast, milles hoitakse päästetöödel vajaminevat varustust. Narva-Jõesuu päästeauto tagumise parempoolse kabiiniukse avamisel leidis päästetööde juht A G magamas. Tähelepanuväärne on selle asjaolu juures see, et päästevarustuse otsimisel Narva-Jõesuu päästeauto küljekappidest, mille luukide avamine ja sulgemine on väga hästi kuulda, ei reageerinud A G mitte kuidagi. Tema käitumises oli selgelt tunda peitmist ning kõrvalehoidmist mistahes töötegemisest sündmuskohal. A G väidab oma hagiavalduses, et tal puudus vajalik ettevalmistus suitsusukeldumiseks ning puudusid ka isikukaitsevahendid. Päästetööde juht ei käskinud A G teostada hingamisaparaadiga suitsusukeldumist, vaid andis korralduse osaleda kustutustöödel, mille alla liigenduvad ka abistavad tööd ning selleks olid A G olemas nii vajalik rõivastus kui kaitsevahendid. Lisaks oli metsakustutamise logistikalaos olemas vajaminev kaitseriietus, presentriidest jakid ja püksid, saapad/kummikud, kindad, kaitseprillid, respiraatorid, mida vajadusel ja soovil kustutustöödel jagati nii appi tulnud vabatahtlikele kui ka päästetöötajatele. Päästetööde juht pakkus ka A G saapaid või kummikuid ning presentjakki sündmuskohal olevast logistikalaost, aga A G keeldus nendest. Samuti väidab hageja oma hagiavalduses, et tal puudus vajalik instruktaaž. Täpne töö iseloomule vastav instruktaaž toimub sündmuskohal lõigujuhi või logistikalao juhi poolt (nt voolikute väljajagamine). Päästetööde üldeeskirja § 16 kohaselt arvestab päästetööde juht sündmuskohal otsustava suuna määramise järgselt korralduste andmisel inimesi ähvardava ohuga ega anna sellest tulenevalt ebaseaduslikke korraldusi. Kui abistavatele kustutustöödele saatmine oleks ohustanud A G tervist, poleks A H sellist korraldust andnud. A G väidab oma hagiavalduses, et on operatiivautojuht ning põhimõtteliselt muud tööd ei tee. Tuginedes hageja poolt allkirjastatud töölepingule, on ta asunud tööle tuletõrjuja-päästja ametikohale. Tema ametijuhendi p 3.1.4 järgi on päästetöötaja (operatiivautojuht on samasugune 5(12)

päästetöötaja kui tuletõrjuja-päästja) kohustatud sõitma operatiivselt igale sündmuskohale, kuhu meeskond suunatakse, tegutsema sündmuskohal operatiivselt, andes endast maksimumi, et päästa riigi vara ning kaaskodanike vara ja elu. Vastavalt TLS § 50 on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorraldusteta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Oma ametiülesandeid A G ei täitnud. Ühtlasi on ta rikkunud Ida-Eesti Päästekeskuse sisekorraeeskirja p 12.1.2, mis sätestab, et teenistuja on kohustatud täitma struktuuriallüksuse ja struktuuriüksuse juhataja, teenistuse juhi või direktori ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametijuhendist. Päästekeskuse sisekorraeeskirja p 14.1 võib nii otsese juhi kui ka kõrgemalseisva juhi korraldustele mitteallumise korral süüdiolevale töötajale kohaldada distsiplinaarkaristust. Kirjeldatud olukorras oli A H igas mõttes kõrgemalseisev juht - nii direktor kui ka päästetööde juht. Hageja väidab oma hagiavalduses, et ei teadnud, kes talle eelpoolmainitud korralduse andis, samuti seda, et temale ei ole päästekeskuse struktuuri tutvustatud. Samas on A G ametijuhendijärgseks (p 3.2.1; p 3.2.5) kohustuseks teada päästekeskuse organisatsiooni, struktuuri ja töökorraldust ning käituda tööl vastavalt päästeala reguleerivatele õigusaktidele, heaks kujunenud tavadele ja päästeala eetikanormidele. Väide, et temale pole keegi struktuuri tutvustanud, on vale, kuna ta on allkirjastanud ametijuhendi, mille üheks punktiks on oma asutuse struktuuri tundmine. Ida-Eesti Päästekeskuse direktor A H on käinud Narva keskkomando ja Narva-Jõesuu eraldipaikneva meeskonna töötajatele tutvustamas nii asutuse struktuuri kui iseennast, seega peaks A G oma asutuse direktorit teadma. 08 juulil, kui A H leidis A G magamast, tutvustas ta ennast kui päästetööde juhti. Kurtna metsa suurpõlengu kustutamisel võis A G teistelt Narva-Jõesuu päästetöötajatelt teada, kes on päästetööde juht, aga tulenevalt tema käitumisest (autokabiini peitumine), ei saanudki A G päästetööde juhti näha. Vestlus A G ja päästetööde juhi vahel toimus vene keeles. Vestluse käigus ei ütelnud A G kordagi, et ei saa aru või ei mõista, mis temalt tahetakse. Päästetööde ja abistavate tööde tegemisest ning logistikalaost pakutavatest riietest ja saabastest keeldus A G väga konkreetselt sõnaga "ei", mida ei ole võimalik kahtmoodi mõista. A G näitas oma käitumisega suhtumist tööülesannete täitmisesse. Selline suhtumine on vastuolus töölepingulise suhte, päästeteenistuse eetikakoodeksiga ning päästeala reguleerivate õigusaktidega, millega on kehtestatud päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Eesti Vabariigi Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 48 lg 1 p 2 kohaselt on töötaja kohustatud täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid; TLS § 50 kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Hageja ametijuhendi punkt 4.1 kohaselt vastutab ta seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest, /.../, direktori käskkirjadest, ametijuhendist, /.../ tulenevate kohustuste õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest. Rikkudes TLS § 48 lg 1 p 2, § 50, Ida-Eesti Päästekeskuse sisekorraeeskirja punkti 12.1.2, oma ametijuhendijärgseid töökohustusi, päästetööde üldeeskirja § 19 ning tuginedes hageja vabastamise käskkirjas toodud põhjendustele ja käesolevas vastuses toodud seletustele, nähtub, et hageja on jämedalt rikkunud oma töökohustusi. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 63 lg 2 on toodud haldusakti tühisuse alused. Käesoleval juhul ei ole täidetud ükski nimetatud lõikes toodud haldusakti tühisuse alustest. IdaEesti Päästekeskuse 03.08.2006 direktori käskkiri nr 316 IK vastab täielikult HMS § 54 toodud õiguspärasuse nõuetele, st antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele, mistõttu on Ida-Eesti Päästekeskus seisukohal, et nimetatud käskkiri ei kuulu tühistamisele. Sellest tulenevalt ei saa tunnistada avaldaja töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks, teda tööle ennistada ega tasuda töölt puudutud aja eest keskmist palka. 6(12)

See oli suvi ja oli palju tulekahjusid. Kurtnas oli väga suur tulekahju, seetõttu kui tunnistaja õigesti mäletab, et väljasõidurajoon oli Sillamäe linna taga Orule ristmikuni. Kui tulid komandosse, neid kutsuti välja Kurtna rajooni kell 9 paiku ja pärast seda oli veel üks kutse kella 9 paiku Karja tänavale. See oli Narva-Jõesuus. Seal põles kulu. Pärast kulu kustutamist, neid kutsuti veel kord välja. Kurtnasse saabusid pärast kella 10 õhtul. Kurtnas vanem käskis jätta auto kohale, selle ütles inimene, kes võttis neid vastu, staabis vastutaja. Seal oli mingi märgitud parkla. Oli umbes 4 päästeautot. Parkla asus üle 50 meetri kaugusel staabist. Nad ei jätnud autot. Panid autod kohale. Pandvaagna sisse panid seadmed ja tunnistaja lahkus G. Seal olid veel autod. Osa seadmetest olid juba autos ja Golti jäeti kohale valvama. Umbes 40 minutit sõitsid kohale. Iseseisvalt teed leida ei saaks. Selle jaoks oli inimene kes võttis neid vastu. G ei ole füüsiliselt eriti tugev inimene, enamikel juhtudel tema asus autos ja täitis tema kohustusi. Võib olla tunnistaja andis sellise korralduse, et G saaks puhata, see vist oli mitte korraldus, aga luba, et ta jääks autosse ja puhkaks. Tulid tagasi umbes kella 11 hommikul. Sellel tulekahjul tunnistaja ei näinud hr Holzmanit, kuna neid võttis vastu staabi vastutaja. Tunnistaja teab, et G sai meditsiinkomisjoni teha ainult nagu operatiivautojuht. G läbis siseinstruktaaži. Esimene kategooria on päästja ja teine on operatiivautojuht. Sellest aastast, need kes ei läbinud meditsiinilist komisjoni, koondati. Temal on nägemisega probleemid. G oli operatiivauto juht, andis vett, tankis autot. Tema kohustuseks oli veega varustamine, pumbaga töö. Tunnistaja ei mäleta, millist riietust kandis hageja. Riietusest temal oli täpselt püksid, jope pikkade varrukatega, saapad peaksid olema. Temal jalas peaksid olema saapad. Tulekahjule tema sõitis saapad jalas. Tunnistaja arvab, et G ise tahtis autot valvata ja luba oli antud ka. Tunnistaja arvab, et enne Kurtnat nende töökoormus oli võrdne. Võrrelda tunnistajat G see on mõttetu. Jätta inimest autot tunnistaja otsustas ise. Narva-Jõesuu päästeauto asus parklas teiste autode kõrval. See oli vist rohkem võimalus anda autojuhil puhata, kui auto valvamine. Auto valvamises vajadust ei olnud. Tunnistaja ei kandnud sellest otsusest mitte kellelegi staabis ette. Tunnistaja ei mäleta, kellelt tuli see ettepanek, et G saaks valvata autot. Tunnistaja ei tea kas ta väsis või mitte, on raske kaaluda. Nad ei keeldunud metsa tulekahju kustumisest, kuna see on tunnistaja töö. Seadmete eest vastutust kannab vahetusepealik, osaliselt G. Tuletõrjeautodel ei ole üldse lukke. Tuletõrjeauto tuleb kohale selle jaoks, et võtta need seadmed. Kui auto ei asuks valve all ja keegi võtaks sealt seadmed ja ei tagastaks neid, siis tunnistaja pidi kirjutama ettekande, miks niimoodi juhtus. Neid ei kohustatud maksma tulekahjudel kadunud asjade eest. G pidi täitma päästetööde juhi korraldusi. G ei lugenud päästeseadust. Tunnistaja ei teadnud sellest juhtumist midagi, sai teada alles siis kui läks päästekooli õppima. Töötasid tavalises vahetuses, ületunde keegi ei teinud. Tunnistaja jättis G autosse, kuna tema on füüsiliselt nõrk inimene. Kui G ei oleks puhanud, siis tagasitee Narvasse võib olla ei oleks nii turvaline. Ametile vastavus otsustab komisjon. On olemas meditsiiniline komisjon, kes otsustab, kas vastab inimene või mitte. Tunnistaja ja Golti vahel on olemas vahe, tunnistaja teab, et tema sattus kunagi avariisse. Meditsiinilise komisjoni kohta tunnistaja ei saa midagi öelda. Iga-aastaga nõuded kasvavad. Nüüd tiunnistaja teab, et seaduse järgi pidi ta kandma staabile ette, et autosse jab inimene Tol ajal tunnistaja sellest kahjuks ei teadnud. Tunnistajana ülekuulatud A S andis ütlusi selle kohta (tl-d 174), et ta on Narva Kreenholmi Päästekomando, Ida-Eesti Päästekeskuse, Narva vanempäästja. Tol ajal kui tunnistaja oli valves, oli raske olukord, oli palju tulekahjusid. Narva-Jõesuus oli tulekahju. Sel päeval oli neil palju väljasõitu, ühest tulekahjust teisele tulekahjule. Hilja õhtul oli väljakutse sõita Kurtnasse. Sel vahetusel oli vahetuseülem K, autojuht G ja komando. Teisi tunnistaja ei mäleta, kuna sellest ajast on möödunud palju aega. Jõudsid kohale öösel, oli pime. 8(12)

Jõudes kohale, hakkasid ootama ülesannet. Tuli tunnistaja juurde staabi ülemus ja ütles, et nad peavad sõitma metsa. Enne metsa sõitu pidasid nõu Kalamajeviga ja leidsid, et G peab jääma kohapeale ja puhkama, et sõita tagasi. G jäeti autosse, aga neid viidi sündmuskohale. Hommikul kell 9 paiku neid võeti metsast ja tulid tagasi komandosse. Tunnistaja meelest rääkis G sellest sündmusest hiljem, mitte kohe. Täpselt tunnistaja ei mäleta. Golt oli välja magamata ja seetõttu jäeti teda, et ta suudaks neid tagasi viia ning seepärast jätsid teda sinna autosse puhkama. Kõikidel päästjatel on ühine töökoormus. G jäeti, kuna ta oli roolis, aga tol ajal, kui ta roolis, ülejäänud saavad natuke puhata. Ainus asi, mis tehti valesti - ei kandnud sellest ette staapi, et inimese jäeti puhkama autosse. Kui on suured tulekahjud, siis loomulikult ta töötab koos kõigiga, väiksematel, nt korteritulekahjudel tema annab autopumbaga vett. Š sõnadel oli niisugune situatsioon, et autojuht kaotas tähelepanuvõime. Keegi sellest juhtumist ei rääkinud. Kui olid metsas tol tulekahjul, H ei näinud. Oma ülemusi tunnistaja teab nägupidi. Mingeid märke ei näinud. Tunnistaja ei puutunud kokku H. See, et G jäi autosse, oli tema vahetu ülemuse korraldus. Võib olla ka tunnistaja andis talle sellist nõu. Võib olla ka G vanus mängis siin mingit rolli. Autod olid pargitud tavalisse kohta ja nende auto oli äärmine. G töötas tunnistaja koos alates 1991.a. Olid temaga töötanud kõikjal. G oli autojuht. Varem kehtinud põhikirja alusel ta ei tohtinud tulekahju korral eemalduda sõiduautost enam kui 5 meetri kaugusele. Tunnistaja ei mäleta, kui ammu oli see reegel. Tulekahju ajal G oli seljas roheline puuvillane kaitseriietus. Jalas olid tunnistaja meelest saapad. Täpselt tunnistaja ei osanud öelda. Kurtna põlengu ajal oli tal seljas puuvillane kaitseriietus ja jalas pidid tal olemas nahksaapad. Tunnistaja kordas, et nad ei teinud õieti, et ei kandnud ette sellest staapi. Tunnistaja nõustus sellega, et korraldusi sellistel põlengutel annab päästetöödejuht. Päästjal on suurem füüsiline koormus kui autojuhil, aga autojuhil on suurem vastutus, ta veab inimesi. Tunnistaja ei osanud öelda, kas teised autojuhid sellel sündmusel puhkasid samuti oma autodes või mitte. Kõige kaugem auto oli Valga maakonnast. Kõik need päästjad, kes tulid kohale mujalt Eestist, töötasid hommikuni umbes kella 9-ni. Kui nad tulid kohale, mitte keegi ei küsinud, kui palju inimesi meid kokku on. Meeskonna vanem peab ette kandma, mitu meest saabus kohale. Tunnistaja ei teadnud, kes oli tol päeval päästetööde juhataja.

1.1 ja 1.4 kohaselt hageja asus töötama 1. jaanuarist 2005 ja pidevat tööstaaži tööandja juures arvutatakse alates 29. juulist 1992. Töölepingu p 2.4 kohaselt tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib komandopealik, komandopealiku asetäitja, meeskonna vanem. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et A. G täitis operatiivauto juhi kohustused. 03.08.2006 käskkirjaga nr 316 ik (tl-d 13-14) karistati A G distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega töölepinguseaduse § 86 p 6, § 103 lg 2 alusel, kuna tegemist oli töötaja jämeda töökohustuste rikkumisega, kus A G jättis tahtlikult täitmata oma töökohustused ega allunud päästetööde juhi korraldustele. Töökohustuste rikkumise fakti raskendab asjaolu, et põles erakordselt suur ala metsa, mille kustutamisel oli iga päästetöötaja panus äärmiselt tähtis. Karistus loetakse määratuks päevast, mil töötaja selle allkirjastab. Käskkirja põhjenduste kohaselt vastavalt Ida-Eesti Päästekeskuse direktor A H (kes oli 08.07.2006 Kurtna metsatulekahju päästetööde juht) seletuskirjale toimus 08. juulil 2006 IdaVirumaal Illuka vallas Kurtna metsa suurpõlengu kustutamisel intsident, kus Narva.Keskkomando Narva-Jöesuu operatiivautojuht A G keeldus täitmast töökohustusi vastavalt direktor A H poolt antud korraldustele. Direktor avastas operatiivautojuhi autopargis seisvast päästeautost magamas. A H andis maganud päästetöötajale korralduse koheselt metsatulekahju kustutustöödele appi suundumiseks, millest A G keeldus ega suvatsenud isegi päästeautost väljuda. Oma keeldumist põhjendas A G sellega, et ta on autojuht ning peab valvama autot tema tööülesandeks on ainult mehed kohale transportida ning muid päästetöid ta ei tee. A G ametijuhendi punkt 3.1.4 järgi on päästetöötaja kohustatud sõitma operatiivselt igale sündmuskohale, kuhu meeskond suunatakse, tegutsema sündmuskohal operatiivselt, andes endast maksimumi, et päästa riigi vara ning kaaskodanike vara ja elu. Ühtlasi on päästetöötaja ametijuhendi järgseks (p. 3.2.1; p.3.2.5) kohustuseks teada päästekeskuse organisatsiooni ja struktuuri ning käituda tööl vastavalt heaks kujunenud tavadele ja päästeala eetikanormidele. Seega on A G jätnud tahtlikult täitmata oma ametijuhendijärgsed töökohustused. Ühtlasi on ta rikkunud Ida-Eesti Päästekeskuse sisekorra eeskirjade p. 14.1, mille kohaselt on päästetöötaja kohustatud alluma nii otsese juhi kui ka kõrgemal seisva juhi korraldustele. Lisaks eelnevale, on A G tegutsenud Päästetööde üldeeskirja vastaselt, mille. kohaselt on kõik päästetöötajad kohustatud alluma päästetööde juhi korraldustele päästetöödel. Vastavalt hageja 17.06.2006 seletuskirjale (tl 139, tõlke eesti keelde tl-l 137) A G oli valves 7. vastu 8. juulit 2006 a. Narva-Jõesuu päästekomando osakonna koosseisus. Valve osutus pingeliseks. Viimane tulekolle likvideeriti kell 0.20 Narva-Jõesuus ning kohe dispetšeri korraldusel sõideti Kurtna piirkonda. Kohale saabusid kella 2 paiku öösel. Võttes kaasa voolikud ja muud tööriistad, meeskonnavanem ja päästja läksid metsa, aga A. G kästi autos olla ja sidet hoida. Umbes tunni aja pärast talle lähenes vormis inimene ja tegi ettepaneku minna metsa aitama teisi kustutustöödes osalejaid. Ta ei esitlenud ennast, varem pole hageja teda kunagi näinud, kuid seletas talle, et tal pole õigust lahkuda auto juurest, seda enam öisel ajal metsas valveta. Määrustiku järgi kannab hageja täit vastutust varustuse ja seadmete puutumatuse eest. Valves oleku ajal kaks korda tulid juurde talle tundmatud inimesed ja üritasid voolikud ja tuletõrje jaotorud autost ilma loata võtta. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 48 (poolte vastastikused kohustused) kohustab nii tööandjat kui töötajat täitma oma töökohustusi.

Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (edaspidi TDVS) määrab distsiplinaarsüüteo mõiste, distsiplinaarkaristused ja nende määramise korra. Distsiplinaarsüütegudeks on sealhulgas töölepingu seaduse (TLS) §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuste töötajapoolne süüline täitmatajätmine või mittenõuetekohane täitmine, milliste eest on tööandja õigustatud määrama TDVS § 3 (distsiplinaarkaristused) märgitud karistuse. Tööandja, määrates töötajale distsiplinaarkaristuse, leidis, et töötaja rikkus TLS § 50 ettenähtud teenistuskohustused. TLS § 50 punkti 1 kohaselt töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust ja sama paragrahvi p-st 7 tuleneb, et töötaja on kohustatud ka täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. Töötajapoolse töökohustuste rikkumise avastamisel peab tööandja kõigepealt veenduma, kas see rikkumine kujutab endast üleastumist TDVS mõttes, st kas töötaja eksis mõne talle pandud kohustuse suhtes, ei täitnud seda või ei täitnud nõuetekohaselt või tegi midagi niisugust, millest ta oleks pidanud hoiduma. Peale selle on vaja välja selgitada, kas töötaja käitumine oli süüline või esines mingi mõjuv põhjus. Töötaja distsiplinaarvastutusele võtmisel tuleb silmas pidada Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt töökohustuste täitmata jätmine või nõuetele mittevastav täitmine (rikkumine formaalses mõttes) iseenesest ei saa olla töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Töötaja karistamiseks peab tööandja tuvastama töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Töötaja üleastumise raskuse määravad töökohustuste rikkumise tagajärjed, tema suhtumine oma käitumisse ja selle tagajärgedesse. Üleastumise toimepanemise asjaoludena tuleb arvestada samuti olukorda, milles see toime pandi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.05.2002 otsus asjas nr 3-2-1-48-02). 22.03.2006 kinnitatud Ida-Eesti Päästekeskuse sisekorraeeskirjade (tl-d 71-82) p 14.1 kohaselt seadusandlikest ja teenistussisestest aktidest tulenevate kohustuste, samuti otsese juhi ning kõrgemalseisvate juhtide korralduste mittetäitmise või ebaõige täitmise, tööle hilinemise ja mitteilmumise, omavoliliselt töölt lahkumise, alkoholijoobes ja narkootiliste või toksiliste ainete tarbimise, Päästekeskuse territooriumile alkoholi, narkootiliste ja toksiliste ainete toomise, varasse hooletu suhtumise, selle omistamise (varastamise) või omavolilise kasutamise, ebaviisaka käitumise korral võib süüdi olevale töötajale kohaldada distsiplinaarkaristust. Operatiivautojuhi ametijuhendi (tl 64-66) p 3.1.4 kohaselt peab ta sõitma operatiivselt igale sündmuskohale, kuhu meeskond suunatakse, tegutsedes sündmuskohal operatiivselt, andes endast maksimumi, et pasta riigi vara ning kaaskodanike vara ja elu. Kohus leiab, et hinnates kõik ülalöeldu kogumis, oli hageja karistamine distsiplinaarkorras põhjendatud. Kohus leiab, et ei oma tähtsust, et tunnistajate ütluste kohaselt andis hagejale korralduse jätta autosse, hageja vahetu ülemus. Uus korraldus tegi temale kõrgemal seisev ülem. Kui hageja ei saanud aru, kes on tema ees ja kes annab talle korraldusi, oli tal võimalus paluda inimese esitada dokumente või küsida tema täpset nimi ja ameti. A. G oli side oma kolleegidega, kellest oli võimalus küsida üle. Kohus leiab, et distsiplinaarkaristus vastas distsiplinaarsüüteo raskusele. Hageja viibis suurel tulekahjul, kus oli tarvis iga inimese abi, hageja oli oma tööülesannete täitmisel. Vajadusel oli võimalus anda talle vastavat riietust. 11(12)