TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

2-08-74813

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

09.03.2009.a Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-74813

Tsiviilasi

Lxxxx Ixx avaldus Oxxxxx Ixxxxx surnuks tunnistamise nõudes

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: Lxxxx Ixx, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Puudutatud isik: Hxxxxx Ixxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

elukoht

elukoht

Kohtuistungi toimumise aeg ja 03.03.2009.a koht

RESOLUTSIOON

Tunnistada surnuks Oxxxxx Ixxxx sündinud xxxxxxxxxx.a. Oxxxxx Ixxxx surmaajaks lugeda 02.09.1945.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 19 lg 5 kohaselt kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. Edasikaebamise kord Määrusele saab 30 päeva jooksul alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

Kohus tuvastas: Lxxxx Ixx on esitanud avalduse tunnistada surnuks tema isa Oxxxxxx Ixxxx, kes suri nälga Nõukogude Armee Tööpataljonis 1942.a. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 p 2 kohaselt võib avalduse isiku surnuks tunnistamises esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi, eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasa või üleneja või alaneja sugulane. Käesoleval juhul on avalduse surnuks tunnistamises esitanud kadunud isiku tütar Lxxxx Ixx s.o alaneja sugulane. Õigusliku huvina nimetab Lxxx Ixx vajadust asuda pärima oma ema ja isa vara. Õiguslik huvi niivõrd lähedases sugulussuhtes on ilmne ning ei vaja eraldi tuvastamist. Lxxxx Ixxxx on õigus taotleda Oxxxxx xxxxx surnuks tunnistamist. Kohus avaldas teate vabariiklikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, milles kutsus Oxxxxx Ixxxxx ennast ning muid isikuid esitama teadaolevaid andmeid OxxxxxxIxxxxxxkohta. Kohtu teatele keegi ei vastanud. EV Siseministeeriumist teatati kohtule, et Kodakondsus- ja Migratsiooniametil ning Politseiametil puuduvad andmed OxxxxxxIlvese kohta, Piirivalveameti andmekogudes ei ole andmeid OxxxxxxIxxxxx kohta; siseminister on seisukohal, et kohus võib OxxxxxxIxxxxx surnuks tunnistada. Lxxxx Ixxx vend HxxxxxxIxxxx on andnud nõusoleku Oxxxxx Ixxxxx surnuks tunnistamiseks. Lxxxx Ixx seletas kohtuistungil, et isa läks tööpataljoni 21.juulil 1941.a, päev enne, kui sakslased tulid. Pere elukoht oli Kxxxxxx külas. Sõjast tagasi tulnud kaks sama küla meest rääkisid, et isa suri tööpataljonis nälga. Emaga oli hiljem isast korduvalt juttu. Ema ütles, et isa sünniaeg oli xxxxxxxxxx.a. Riigiarhiivist 09.09.2008.a kirjaga on Hxxxxx Ixxxxxxx teatatud, et Riigiarhiivist ei ole leitud andmeid Oxxxxx Ixxxxx sünd. xxxxxxxxxx.a, surma kohta; tööpataljonides 1941 – 1942.a surnud isikute kohta on andmed puudulikud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 17 kohaselt teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. TsÜS § 19 lg 1 kohaselt kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus ja lg 4 kohaselt seoses sõjategevusega teadmata kadunuks jäänud isiku võib surnuks tunnistada, kui tema elusoleku kohta ei ole andmeid kahe aasta jooksul, arvates sõjategevuse lõppemisest. Oxxxxx Ixxxxx kohta puuduvad andmed alates 1942.aastast, seega on alust arvata, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 kohaselt surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg ja lg 3 kohaselt, kui isik tunnistatakse surnuks seoses sõjategevusega, loetakse tema surmaajaks sõjategevuse lõppemise aeg. Teine maailmasõda lõppes 02.09.1945.a. Seega tuleb Oxxxxx Ixxxxx surmaajaks määrata 02.09.1945.a.