Erna Tamme ja Valve Alepi hagi Marge Neltsase vastu juurdepääsuõiguse nõudes üle võõra kinnisasja
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
15 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marge Neltsase apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. veebruar 2009
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Marge Neltsas (isikukood: xxxxxxxx), esindaja advokaat Marina Valge
esindajad
Vastustajad (hagejad): Valve Alep (isikukood: xxxxxxxxx), esindaja Anu Laas; Erna Tamm (isikukood: xxxxxxxxx, hagejate esindaja advokaat Andres Veski Kolmas isik: Rõngu Vald, esindajad Aivar Kuuskvere, Toomas Klein
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 10. oktoobri 2008 otsus muutmata.
Tartu
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Marge Neltsase kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Erna Tamm ja Valve Alep esitasid Helle Hiiepõllu vastu hagi, milles nõudsid AÕS § 155 ja § 156 alusel juurdepääsu oma kinnistutele läbi kostjale Marge Neltsasele kuuluva Luigemäe kinnistu mööda Pärnaste teed Kingu kinnistu piirini ja lugeda kohtuotsus kostja nõusolekuks kanda eelnimetatud juurdepääsuõigus kinnistusraamatusse, et see oleks siduv ka kolmandatele isikutele. Hagejad on nõus kumbki tasuma 4000 krooni aastas kostjale hüvituseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub E. Tammele Rõngu vallas Tilga külas Lõhmuse kinnistu (registriosa xxxxxx) ja V. Alepile Rõngu vallas Tilga külas Kingu kinnistu (registriosa xxxxxx. Hagejad peavad eluliselt vajalikuks Luigemäe kinnistut läbiva Pärnaste tee kasutamist, sest see on ainus võimalus Hiugemäe külateele pääsemiseks. Rõngu Vallavolikogu on 02.09.2004 määrusega nr 11 kinnitanud avalikuks teeks nii Hiugemäe tee kui ka Pärnaste tee. H. Hiiepõllu ning kinnistu praeguse omaniku M. Neltsase poolt tehakse takistusi hagejate liikumisele Pärnaste teel. Tee on olnud suletud tõkkepuuga, teel liikumist on takistanud Luigemäe kinnistul elav koer. Hagejad on kaks eakat pensionäri ning nende sissetulekud on väikesed ja nad ei saa osaleda rahaliste vahenditega uue tee rajamises. Hagejate liikumine ja nende teenindamine Pärnaste tee kaudu ei ole kostjale koormav. Hagejatele on vajalik tuua küttepuid, toimetada prügivedu. Olemasolev liikluskoormus on väike ning kostjat ei koorma.
2.Kostja – algselt H. Hiiepõld ning hiljem M. Neltsas − vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt on Rõngu vald 11.02.2004 määrusega nr 11 ühepoolse otsusega eratee Pärnaste tee avalikuks kasutamiseks määranud, rikkudes teeseaduse (edaspidi TeeS) § 4 lg-s 3 sätestatud protseduurireegleid. M. Neltsasega ei ole keegi vastavat lepingut sõlminud. Kostja M. Neltsas ei ole teinud takistusi hagejatele Pärnaste teel liiklemiseks. Tema on alustanud Luigemäe elamu katuse remonttöödega ning on sellest informeerinud hagejaid kirjalikult. Katusetööde seismapanek tekitab temale aga majanduslikku kahju. Elamu tagant kulgev Pärnaste tee on rikkunud elamut: maja vundament on pragunenud ning ka vajunud, maja põrandad on vajunud. Luigemäe kinnistu omanikku koormab liiklus Pärnaste teel, sest ei saa katusetöid teostada ja maja vundamenti remontida. Seega on Pärnaste teel liiklus kostja varale kahjulikku toimet avaldanud. Samuti ei saa kostja vabalt oma kinnistul liikuda. Talviste lumepuhastustega on kahjustada saanud kostja elamu trepp.
3.Kolmas isik Rõngu vald leiab, et Rõngu Vallavalitsus on kaalunud Pärnaste teega paralleelse Tera tee rekonstrueerimist, kuid projekt on takerdunud rahaliste vahendite nappuse tõttu. Käesoleval ajal on läbi Luigemäe kinnistu kulgev Pärnaste tee E. Tammele ja V. Alepile normaalne pääs Hiugemäe teele.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 10. oktoobri 2008 otsusega hagi ja kohustas Tartumaal Rõngu vallas Tilga külas asuva Luigemäe kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) omanikku M. Neltsast võimaldama Kingu kinnistu (registriosa nr xxxxx omanikul V. Alepil ja Lõhmuse kinnistu (registriosa nr xxxxx) omanikul E. Tammel ja nende perekonnaliikmetel ning neid teenindavatel isikutel vaba juurdepääs Hiugemäe teelt Pärnaste teed mööda läbi kostjale M. Neltsasele kuuluva Luigemäe kinnistu kuni Kingu kinnistu (registriosa nr xxxxx) piirini, lugeda kohtuotsus kostja M. Neltsase nõusolekuks kanda nimetatud juurdepääsuõigus kinnistusraamatusse Luigemäe kinnistule (registriosa nr xxxxxxx) seatud asjaõigusliku piiranguna Kingu kinnistu (registriosa nr 27204) omaniku V. Alepi ja Lõhmuse kinnistu (registriosa nr xxxxx) omaniku E. Tamme kasuks. E. Tammel ja V. Alepil kummalgi maksta M. Neltsasele 500 krooni aastas läbipääsuõiguse kompenseerimiseks läbi Luigemäe kinnistu. Hüvitis suureneb iga kalendriaasta
1.jaanuarist Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi suurenemise protsendi võrra eelmise kalendriaastaga võrreldes ning samuti Eesti krooni ametliku vahetuskursi muutumisel euro suhtes, võttes aluseks vahetuskursi 1 euro = 15,6466 krooni. Otsuse kohaselt kinnitavad kohtu poolt läbi viidud paikvaatluse protokoll ja fototabelid selle juures, et Pärnaste tee on Lõhmuse ja Kingu kinnistult praegu ainus väljapääs Hiugemäe külateele. H. Hiiepõllu, E. Tamme selgitused on vastandlikud Pärnaste tee koormuse kohta. E. Tamm kinnitas, et põllutöömasinad tulevad tema kinnistule Tera tee kaudu ja ei koorma Pärnaste teed. V. Alep kinnitas, et nädalas korra käivad nad talust väljas kaupluses. Vaatlusega tuvastati, et nn Tera tee on Hiugemäe teest (suuremast teest alates) sõidukitele läbitav kruusakattega tee 200-300 meetri ulatuses, edasi kulgeval 200 m teeosa ei ole sõiduautoga liigeldav, on läbitav vaid veokitele või maasturile. Paikvaatlusega tuvastati, et Luigemäe kinnistu elamu piires on Pärnaste teed ahendatud kivide asetamisega teeala äärde. Paikvaatlusega on tuvastatud, et Pärnaste teega paralleelse nn Tera tee taastamisega ja hagejate kinnistute juurest 400-450 m tee rajamisega läbi niiske põllumaa Tera teele saaksid hagejad V. Alep ja E. Tamm Kingu kinnistult ja Lõhmuse kinnistult juurdepääsu suuremale teele − Hiugemäe teele − lisaks juba olemasolevale Pärnaste teele. See projekt aga vajab rahalisi vahendeid ja ei ole praegu teostatav rahaliste vahendite puudumisel. Rõngu valla ja V. Alepi ning E. Tamme vahel on sõlmitud 15.12.2006 lepingud Kingu kinnistu ja Lõhmuse kinnistu piires oleva Pärnaste tee avalikuks kasutamiseks ja tee korrashoiuks. Rõngu Vallavolikogu 02.09.2004 määrusega nr 11 on kinnitatud avalikult kasutatavaks teeks ka Pärnaste tee. See määrus on jõus. Tunnistaja Kalev Aasa ütluste kohaselt ei ole võimalik, et mõne auto liikumine päevas Luigemäe kinnistul asuva elumaja vundamenti saab rikkuda. Vundamendi pragunemine võib olla tingitud pinnase vajumisest. Ka Kingu kinnistu elumajal ja laudal on praod vundamendis, ka see on tingitud pinnase vajumisest. Kohus leidis, et kostja ei ole menetluses tõendanud, mis põhjusel on Luigemäe kinnistu elumajal vundamenti tekkinud praod. Seega ei ole kostja väide kahjustuste tekkimisest transpordivahendite toimest tõendatud. Kostja poolt takistuste tegemine hagejatele Pärnaste teel liiklemiseks on toimunud ja jätkuv. AÕS § 156 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Viidatud AÕS paragrahvi lg 3
kohaselt kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Käeoleval juhul on tekkinud olukord, mil hagejatele tehakse takistusi Pärnaste teel liiklemisel pääsemiseks Hiugemäe teele. Normaalne ühendus avaliku Hiugemäe teega on katkenud kostja tegevuse tõttu, mitte hagejad ei ole avaldanud tahet seda ühendust katkestada. Hagejatele on Pärnaste tee kaudu kulgev ühendus olnud aastakümneid. Seega saab Pärnaste teed lugeda tavapäraselt kasutatavaks teeks. Juurdepääsunõude lahendamisel tuleb arvestada seda, kas omanikul on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale mujalt, kui võõra maatüki kaudu. Kostja esindaja seisukoht selles, et hagejad saaks oma kinnistult väljapääsu ka Tera tee kaudu, ei ole praegu realiseeritav. Esiteks vajab Tera tee enne täies ulatuses liiklemiseks avamiseks rekonstrueerimist, nagu näha paikvaatlusel tehtud fotodest ning ei vasta praegu teeseaduse nõuetele. Teiseks ei pääse hagejad kuidagi praegu oma elamu juurest sellele teele mingi teeliiklusvahendiga, maa on madal ja niiske. Pääs Tera teele oleks võimalik kas traktoriga või maasturiga – seega puudub juurdepääs AÕS § 156 mõttes. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-33-05 avaldatud seisukoha kohaselt „...juurdepääsunõude rahuldamisel AÕS § 156 järgi ei ole oluline, et maa erastamisel ei pandud kostjale selget kohustust tagada juurdepääsutee kasutamise võimalus teistele isikutele, mh hagejale.“. Ka käesolevas vaidluses on selgunud, et kostja kinnistut läbiv Pärnaste tee on olnud kasutatav varem. Hagejad on pikka aega seda teed kasutanud. Esialgne kostja H. Hiiemäe pidi tee kasutamisest tuleneva koormisega arvestama juba maa erastamisel, samuti varasema kinnisasja tasuta kasutamise tavaga. Kostja M. Neltsas, omandades Luigemäe kinnistu, on seotud väljakujunenud Pärnaste tee kasutamisega hagejate V. Alepi ja E. Tamme ning neid teenindavate isikute poolt. Pärnaste tee kasutamine hagejate poolt rajaneb väljakujunenud taval, tava on aga TsÜS § 2 mõistes ka üheks õiguse allikaks. Arvestades Pärnaste tee kui omavalitsuse poolt kinnitatud tee avalikkust, on igati loomulik, et hagejad peavad saama kasutada Pärnaste teed ka transpordivahenditega − liigelda seal mootorsõidukitega. Kostja kohustus on taluda AÕS § 156 alusel nõutud hagejate liiklemist Pärnaste teel, s.h Luigemäe kinnistu piires. Hagejate poolt Pärnaste tee kasutamine ei koorma kostjat ebamõistlikult. Teehoolduse finantseerib Rõngu vald, samuti teeb vald talvel lumetõrjet teel. AÕS § 156 lg 1 kohaselt on kohtul volitused määrata hagejatele tasu läbi kostja kinnistu kulgeva tee kasutamise eest. Kohus oli seisukohal, et määratav tasu ei peaks olema suur ning arvestada tuleks hagejate kui eakate pensionäride materiaalseid võimalusi. Rõngu vald on avaldanud, et nemad tagavad Pärnaste tee korrahoiu ja hoolduse. Seega ei ole kostjal M. Neltsasel alust nõuda hagejatelt teehooldustasu. Kohus määras kummalegi hagejale 500 krooni aastas läbipääsuõiguse kompenseerimiseks läbi Luigemäe kinnistu.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.M. Neltsas esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohtuotsus apellandile arusaadav ega täidetav. Kohus on otsuses jätnud märkimata, millistele tingimustele (laius, pikkus, tee korrashoid, võimalikud kasutuspiirangud jne) peab juurdepääsutee vastama ehk mis on juurdepääsuõiguse sisu. Juurdepääsuõiguse sisustamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine, mis toob kaasa kohtuotsuse resolutsiooni mõistmatuse ning täidetamatuse; 2) on jäetud tähelepanuta, et hagejatel on oma kinnistutele vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, s.o Tera teelt. AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt on juurdepääsuõiguse nõude eelduseks omaniku kinnisasjale vajaliku juurdepääsu puudumine avalikult kasutatavalt teelt või
kinnisasja eraldi seisvalt osalt. Juurdepääsuõiguse nõude eeldused ei ole käesolevas asjas täidetud ning hagejate nõue ei kuulu rahuldamisele. Juurdepääs ei pea asjaõigusseaduse kohaselt olemas olema kinnisasja hoonetele, vaid kinnisasjale kui sellisele. Kui kinnisasi piirneb avalikult kasutatava teega, siis on juba kinnisasja omaniku enda otsustada ja teha, kuidas ta saab teelt oma hooneteni. Selliselt on juurdepääsu tõlgendanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-41-08. Kostja on esitanud tõendid, millest nähtub, et Tartumaal Rõngu vallas Suure Rõngu mõisast eraldatud maakoha Luigemäe NrA 40 kinnistu nr 386 plaanil Pärnaste teed ei nähtu. Küll on selgelt nähtavad Luigemäe tagune tee ja Tera tee. Tera tee oli omal ajal Kingu ja Lõhmuse kinnistutele juurepääsu tee. Kohus jättis need kostja poolsed tõendid arvestamata ja ei põhjendanud, miks nende tõenditega ei arvestata; 3) ei ole arvestatud sellega, et Pärnaste tee kulgeb 80 meetri ulatuses täpselt kostja eluhoone, sauna, kuuri ja küüni külje all ja tegemist on tegelikult õuealaga. Tee ja elumaja vaheline ala on ca 1,5 meetrit. Teisel pool teed kasvavad 50-60-aastased põlispuud. Teed ei ole võimalik laiendada ei kostja elumaja ega põlispuude arvelt. Õueala on niivõrd kitsas, et talvel, kui vald tegi lumekoristustöid, lükati lumesahaga maha kostja maja trepp. Lumesaha laius on 4 meetrit, tee kitsaim koht on 1,5 meetrit. Käesoleva aasta sügisel, alustades elumaja remonttöödega ja mahasõidetud trepi taastamisega, esitasid hagejad Rõngu vallale kaebuse, mille tulemusena on tehtud kostjale ettekirjutus. Kostja ei teosta hoone laiendamist, vaid soovib kasutada majja pääsemiseks ust, millele on vajalik taastada trepp. Tulenevalt kohtu otsusest ei ole kostjal võimalik oma omandit vabalt vallata ega kasutada. TeeS sätestab tee kaitsevööndid. TeeS § 13 lg 1 sätestab, et tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd. Apellandile ei ole teada, millisest TeeS § 13 lõikest hagejad juhinduvad teekaitsevööndi mõiste sisustamisele, kuid kui isegi lähtuda TeeS § 13 lg-st 5, mis sätestab, et tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit, siis tuleks kostjal oma elumaja lammutada, täitmaks kohtuotsust; 4) on ebaõige järeldus, et normaalne ühendus avaliku Hiugemäe teega on katkenud kostja tegevuse tõttu. Ühendus ei ole katkenud ja hagejatel oli ja on jätkuvalt juurepääs Pärnaste tee kaudu oma kinnistutel asuvate elumajade juurde. Kunagi ei ole olnud Pärnaste tee suletud tõkkepuuga. Liiklusmärgid on paigaldanud teele vald, mitte kostja; 5) on jäetud arvestamata kostja poolt esitatud tõenditega. 26.06.2008 Rõngu Vallavolikogu otsusega nr 29 kinnitatud Rõngu valla üldplaneeringust ja sellele lisatud maakasutusplaanist nähtub, et Tera tee on munitsipaliseeritav tee ja Pärnaste tee on kohalik tee, tänav. Vaatamata sellele, et Pärnaste tee on eratee, mida kinnitab Rõngu valla poolt hagejatega sõlmitud eratee kasutamise lepingud, on Rõngu vald arvanud Pärnaste tee kohalikuks teeks. Kui Rõngu vald on otsustanud Pärnaste tee teha kohalikuks teeks, siis kehtivad ka teeseadusest tulenevad tee suhtes kehtivad nõuded (TeeS §-d 10-14). Juurdepääsutee määramisel peab kohus arvestama, milliseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua sellise juurdepääsuõiguse määramine. Tee määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve, st et see oleks talle võimalikult vähekoormav, ei rikuks tema kodu privaatsust, ei mööduks võimalusel eluhoonetest jne. Lähtuda tuleb ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 6,7); 6) on jäetud välja selgitamata hagejate tegelik majanduslik olukord ja võimalused uue tee ehitamiseks; 7) on ebaõigesti peetud usaldusväärseks tunnistaja ütlusi, et tegemist on pinnase vajumisega. Tunnistaja ei ole ekspert ja ei ole pädev andma sellist hinnangut; 8) on asja juurde võetud täiendavaid tõendeid (dokumente) pärast kohtuistungit, kui kohus lahkus otsust tegema ja enne kohtuotsuse avalikustamist. Toimiku lehekülgedel 412 ja 413 on hagejate avaldused ja tl 414 on fotod kostja kinnistul asuvast elumajast. Kostjat ega kostja esindajat ei ole
teavitatud nimetatud dokumentide vastuvõtmisest kohtu poolt ja nimetatud tõenditele ei ole saanud kostja esitada vastuväiteid. TsMS § 402 lg 8 kohaselt pärast kohtuvaidlust läheb kohus otsust tegema, teatades, millal ja mil viisil kohtuotsus teatavaks tehakse. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuotsus tehakse teatavaks kohtu kantselei kaudu 09.10.2008 kell 14.00. Kohtuotsus on tehtud 10.10.2008. Sellest tulenevalt on apellant seisukohal, et kohus on otsuse tegemisel arvestanud ka hilisemalt esitatud tõenditega, mis aga on menetlusnormide rikkumine TsMS § 436 lg 3 ja 4 alusel.
6.E. Tamm ja V. Alep vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on viide Tera teele väär. Vaatlusega on tuvastatud, et Tera tee on Hiugemäe teelt sõidukitele läbitav kruusakattega tee 200-300 m ulatuses, mis viib küll hagejate kinnistuteni, kuid mis selle lõpuosas pole kindlasti märjal ajal sõiduautoga läbitav. Samuti tuvastati vaatlusega, et kinnistu piirilt, milleni Tera tee kulgeb, jääb umbes 400 m hagejate kinnistutel asuvate eluhooneteni. Seal puudub aga absoluutselt igasugune tee ja juurdepääsu võimalus (v.a traktorid); 2) on AÕS § 156 lg 1 eesmärk võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus on avalikult teelt vajaliku juurdepääsu puudumine hageja kinnisasjale. Riigikohus on lahendis 3-2-1-45-04 asunud seisukohale, et isegi siis, kui hageja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt (sh hoonete juurest) avalikule teele pääsemiseks ning, kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel. Tera teelt hagejate eluhooneteni on umbes 400 m heina kasvanud ja osaliselt võsastunud põllumaad, mida mööda on võimalik liikuda üksnes traktoriga. Tera teelt hagejate eluhooneteni juurdepääsutee ehitamise maksumus on kohaliku omavalitsuse hinnangul umbes 0,5 milj krooni, mis on hagejatele selgelt ülejõukäiv maksumus. Kohalik omavalitsus ei ole siiani avaldanud vähimatki valmisolekut selle tee ehitamiseks. Seega antud juhul ei saa kuidagi arvestada asjaolu, et Tera teed mööda saab küll kuidagi hagejate kinnistute piirile ning seega on juurdepääs kinnistutele tagatud. Sõiduautodega, aga ka muu transpordiga, mis on vajalik kinnistu omanike vajaduste rahuldamiseks, eluhooneteni mingil moel ei pääse; 3) on juurdepääsutee olnud olemas ja seda on aastakümneid pidevalt kasutatud; 4) ei ole teed vaja laiendada, tuleks kõrvaldada üksnes hagi tagamise ajal kostja poolt tehtud takistused. Vastustajatele teadaolevalt pole lumesahad treppi lõhkunud, vaid see mädanes ise ära; 5) ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et hagejate näol on tegemist kahe pensionäriga ning nende sissetulekud piirduvad pensioniga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leia, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
10.oktoobri 2008 otsus muutmata. Kuna kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja hinnanud asjas olevaid tõendeid ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole aluseks vaidlustatud kohtuotsuse tühistamisele.
8.Ebaõige on apellandi väide, et vaidlustatud kohtuotsuse resolutsioon ei ole täidetav, kuna ei ole selgitatud, millistele tingimustele peab juurdepääsutee vastama ning millised on täpselt kostja kohustused juurdepääsu võimaldamisel. Vaidlustatud kohtuotsuse resolutsioonist nähtub kostja kohustus võimaldada juurdepääs Hiugemäe teelt Pärnaste teed mööda läbi talle kuuluva kinnistu kuni Kingu kinnistu piirini. Kindlaks on määratud ka õigustatud isikute ring. Kuna Pärnaste tee on reaalselt olemas ning kostjale on üheselt arusaadav, millist teed mööda ta peab võimaldama juurdepääsu, siis puudus vajadus märkida kohtuotsuses juurdepääsutee pikkus, laius jms. Asja materjalidest nähtuvalt hoiab Pärnaste teed korras Rõngu vald, seega puudus vajadus märkida otsusesse tee korrashoiuga seonduv.
9.Ebaõige on apellandi väide, et hagejatel on juba olemas oma kinnistutele vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, s.o Tera teelt. Maakohus on õigesti hinnanud Tera teega seonduvat ja põhjendatult leidnud, et Tera tee ei taga hagejatele juurdepääsu kinnistutele. Asja materjalidest nähtuvalt on Tera tee kruusakattega tee, mis viib hagejate kinnistuteni, kuid selle lõpuosa ei ole vihmasel ajal sõiduautoga läbitav. Samuti tuvastati maakohtu poolt läbiviidud vaatlusega, et kinnistu piirilt, kuhu Tera tee kulgeb, jääb umbes 400 m hagejate kinnistutel asuvate eluhooneteni ning sellel lõigul puudub igasugune tee ja juurdepääsu võimalus (v.a traktorid). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12. aprilli 2004 lahendi nr 3-2-1-45-04 punktis 14 asunud seisukohale, et „Isegi siis, kui hageja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt (sh hoonete juurest) avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel“. Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast, on ebaõige kostja väide, et hagejatel on olemas juurdepääs oma kinnistutele ning seetõttu ei kuulu kohaldamisele AÕS § 156 lg 1. Antud juhul on tõendatud see, et hagejatel ei ole teist juurdepääsu oma kinnistutel asuvatele hoonetele kui Pärnaste tee, sest Tera tee kaudu ei ole võimalik juurdepääs kinnistul asuvatele hoonetele.
10.Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma lahendites asunud korduvalt seisukohale, et juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks on juurdepääsu puudumine taotleja kinnisasjalt avalikule teele, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (näit Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, 26. oktoobri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06; 21. mai 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08). Asjas olevate tõenditega on tõendatud, et hagejate puhul esinevad AÕS § 156 lg 1 kohaldamise eeldused. Hagejatel puudub juurdepääs kinnisasjadelt avalikule teele. Taotletav juurdepääs Pärnaste tee kaudu on maakorralduslikult võimalik ja hagejate juurdepääsu vastu omatav huvi on ülekaalukas võrreldes kostja õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Juhul, kui hagejad peaksid rajama juurdepääsu kinnistutele Tera tee kaudu, oleks selle maksumus ligikaudu 0,5 milj krooni, mis oleks ilmselgelt hagejatele tunduvalt koormavam kui kostjale see asjaolu, et hagejad kasutavad juurdepääsu Pärnaste tee kaudu. Asjas olevatest materjalidest nähtub, et juurdepääsutee (s.o Pärnaste tee) on juba olemas olnud pikemat aega. Iseenesest õige on kostja väide, et juurdepääs üle tema kinnisasja riivab mingil määral tema ja tema perekonna privaatsust, kuid samas see riive ei kaalu üle hagejate huvi juurdepääsu vastu. Kuna Pärnaste tee korrashoiu kohustus on vallal, siis kostja kulutused seoses juurdepääsu võimaldamisega saavad olla minimaalsed.
11.Kostja väited, mis on esitatud seoses sellega, et juurdepääsuteed ei ole võimalik õuealal laiendada, ei ole asjakohased, sest kostjale ei ole esitatud nõuet teed laiendada, küll aga on nõutud, et teed oleks võimalik kasutada juba olemasolevas laiuses. Kuna Pärnaste teed on kasutatud aastakümneid ning selle kasutamine ei ole eelnevalt takistanud kostjal kasutamast on elumaja tervikuna, siis on alusetu apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostjal ei ole võimalik oma omandit vabalt vallata ja kasutada, sest ei tohi ehitada treppi ja seetõttu ei saa kasutada ühte osa oma elumajast.
12.Asjakohatud on apellatsioonkaebuses esitatud väited seoses sellega, et Rõngu vald on üles näidanud soovimatust lahendada juurdepääsuga seonduv ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Samuti ei ole asjakohased kostja väited selle kohta, et Rõngu Vallavolikogu 26. juuni 2008 otsusega on Pärnaste tee arvatud kohalike teede hulka. Antud juhul ei ole vaidlus juurdepääsu üle lahendatud lähtuvalt sellest, mis staatuses on Pärnaste tee. Juhul, kui kostja leidis, et Rõngu Vallavolikogu 26. juuni 2008 otsus rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, siis oli tal õigus see vaidlustada halduskohtus.
13.Arvestades seda, et Tera tee ehituse maksumus hagejate kinnisasjadel paiknevate hooneteni on ligikaudu 0,5 milj krooni ning kinnisasjade omanikud on pensionärid, siis lähtudes ainuüksi tee ehituse maksumusest on selle ehitamine hagejatele liiga koormav ning kohus ei pidanudki hakkama välja selgitama hagejate majanduslikku olukorda ja võimalusi uue tee ehitamiseks.
14.Ebaõige on kostja väide maakohtu poolt TsMS §-de 348 lg 1 ja 436 lg 3, 4 rikkumise kohta seoses sellega, et kohus märkis otsuses, et kostja ei tõendanud kahjustuste tekkimist elumajale transpordivahendite toimest ja on pidanud usaldusväärseks tunnistaja ütlusi, et tegemist on pinnase vajumisega. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja, esitades vastuväite, et liiklus Pärnaste teel tekitab tema elumajale kahju, pidi esitama selle väite tõendamiseks TsMS § 230 lg 1 kohaselt ise tõendeid, mitte aga ootama, et kohus teeb talle selleks ettepaneku. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad siiski tõendeid menetlusosalised ise ning kohus võib teha ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Juhul, kui kohus leiab, et kostja väide ei ole tõendatud, ei ole tegemist kostja suhtes üllatusliku käitumisega, sest vastava väite esitas kostja ise ning hagejad on sellele vastu vaielnud.
15.Maakohtu toimiku lk-del 412-414 olevad hagejate avaldused ja fotod on esitatud seoses hagi tagamise määrusega. Nimetatud materjalid ei puuduta asja sisulist lahendamist ning maakohus ei ole ka neid otsuse tegemisel hinnanud, s.o otsuse tegemisel ei ole arvestatud hilisemalt esitatud tõenditega, nagu väidab kostja.
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS §171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
poolt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.