OÜ Swestbiz (RK xxx, asukoht: xxx) J.N. (juhatuse liige)
Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt Swestbiz hageja K.K. kasuks 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni 10 senti, millest - 3 000 krooni juulikuu 2006 töötasu; - 5 000,10 krooni töötasu tööga kindlustamata jätmise aja eest; - 650 krooni viivis palga maksmisega viivitamise eest; - 3 850 krooni päevaraha töölähetuses viibimise eest
3.Jätta läbi vaatamata K.K. puhkuse kompensatsiooni nõue.
5.Menetluskulud kannavad pooled võrdeliselt hagi rahuldatud osale.
Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 04.03.2009 kell 16.00. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
K.K. avaldus töövaidluskomisjonile
1.K.K. esitas 11.09.2006 Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Swestbiz vastu (TVK toimik lk 3). Avalduse kohaselt töötas K.K. OÜ–s Swestbiz alates 05.06.2006. 12.07.2006 kuni 23.07.2006 viibis töötaja töölähetuses Rootsi Kuningriigis. 12.07.2006 kuni 23.07.2006 jättis tööandja töötajale palga tasumata, kuigi lepingu kohaselt oli palga tasumise tähtaeg järgneva kuu 10. tööpäev ehk 14.08.2006. Lisaks ei kindlustanud Tööandja töötajat graafikujärgselt tööga. Lepingu lõpetamisest ja muudest häirivatest asjaoludest tööandja ei teatanud.
2.K.K. esitas töövaidluskomisjonile alljärgnevad nõuded: - Välja mõista saamata jäänud töötasu 2006. a juulikuu eest summas 6 080 krooni, - 4200 krooni lähetustasu, - 5 000 krooni lepingujärgse tööga mittekindlustamise aja eest, - viivis palga maksmisega viivitamise eest. Töövaidluskomisjoni otsus
3.Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjon tegi 15.11.2006 otsuse (tl 14-15) leides, et - TLS § 49 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses, - TLS § 51 lg 3 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töölähetuse aja eest päevaraha, korteriraha ja sõiduraha - TLS § 49 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töötaja kindlustama kokkulepitud tööga, - PaS § 20 lg 2 kohaselt juhul kui töötaja ei ole süüdi tööseisuaku tekkimises, maksab tööandja talle tööseisaku aja eest tasu mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast, - PaS § 35 kohaselt maksab tööandja palga maksmisega viivitamise eest töötajale viivist iga viivitatud päeva eest 0,5% maksmisele kuulunud palgast. - ITVS § 27 lg 1 p 1 alusel täidetakse otsused palga maksmiseks viivitamatult, kuid mitte rohkem kui 2 kuu eest.
4.Töövaidluskomisjon rahuldas K.K. avalduse ning mõistis OÜ-lt Swestbiz välja avaldaja kasuks - saamata jäänud töötasu 2006. a juulikuu eest summas 6 080 krooni - töölepinguline palk ajavahemikus 07.08 – 22.09.2006.a augustikuu tööpäevade eest summas 2 705, 60 krooni ja septembrikuu eest summas 2 278, 40 krooni, kokku 4 984 krooni. Töötaja oli kindlustamata tööga ajavahemikul 07.08-22.09.2006, so 35 tööpäeva, arvestatuna lepingujärgset palka 4 984 krooni (17, 80 x 8 x 35) - Viivis palga maksmisega viivitamise eest 1 075, 15 krooni, Viivitus juulikuu töötasu osas ajavahemikul 11.08-22.09.2006 on 43 kalendripäeva (5000, 70 x 0,005 x 43)
-
Töölähetustasu ajavahemiku 12.–23.07.2006 eest summas 4 200 krooni (10 kalendripäeva eest)
5.02.01.2007 esitas OÜ Swestbitz Harju Maakohtule taotluse (pealkirjastatud hagiavaldus) töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses (tl 3-4). Harju Maakohus võttis Swestbiz OÜ taotluse menetlusse ja selgitas määruses (tl 21-22), et kohus käsitleb Swestbiz OÜ poolt hagiavaldusena pealkirjastatud avaldust taotlusena ITVS § 24 lg 4 mõttes. Kohus juhtis poolte tähelepanu sellele, et osundatud sätte kohaselt käsitletakse töövaidluskomisjoni poole pöördunud isikut hagejana ning kohtule taotluse esitanud poolt kostjana. Kohus kohustas hagejat K.K. esitama kohtule töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavaldusele ettenähtud vormis
6.Hageja taotles 07.03.2007 kohtule saabunud vastuses kohtumäärusele asja üleandmist kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule. Harju Maakohus andis 27.03.2007 määrusega asja kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtule (tl 28). K.K. hagi (pealkirjastatud vastuhagina) (Kohus selgitas hageja esindajale 10.10.2008 kirjas (tlk 106-108), et käsitleb K.K. vastuhagina pealkirjastatud avaldust K.K. hagiavaldusena, mida Harju Maakohus nõudis hagejalt menetlusse võtmise määruses.)
7.22.08.2008 esitas K.K. kohtule hagi OÜ Swestbiz vastu (tl 61-63). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid töötaja ja tööandja 02. juunil 2006 tähtajatu töölepingu nr 8. Hageja asus kostja juures tööle alates 05.06.2006 metsatöölisena katseajaga 4 kuud ja töötasuga katseajal 3 000 krooni. Põhipalgale lisandus tükitööhinnete alusel tulemustasu. (TL p 6.3). töötamise kohaks oli lepingukohaselt märgitud Eesti Vabariik, lepingukohaselt olid ette nähtud ka töölähetused. Palka oli tööandja kohustatud maksma hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäeval. Tööaeg oli vastavalt töölepingu p 4.3 vastavalt graafikule 2 nädalat tööl, kaks nädalat vaba.
8.Ajavahemikul 12.-23.07.2006 viibis hageja töölähetuses Rootsi Kuningriigis. Saabudes Eestisse, pärast kahe nädala möödumist, pöördus hageja kostja poole tööle asumiseks, kuid kostjal ei olnud hagejale tööd pakkuda ning kostja palus kuni vastavate korraldusteni tööd oodata.
9.Seoses kostjapoolse töölepingutingimuste rikkumisega, mis seisnes kokkulepitud töötasu maksmata jätmises ja tööga mittekindlustamises, pöördus hageja 11.09.2006 töövaidluskomisjoni. Kuna hageja pöördus töövaidluskomisjoni, lõpetas kostja hagejaga tagaselja töölepingu TLS § 86 p 5 alusel alates 22.09.2006 so katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.
10.Tööandja töövaidluskomisjoni istungile ei ilmunud, ega esitanud ka omapoolseid seisukohti. Töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti OÜ-lt Swestbiz välja K.K. kasuks - töötasu 2006.a juulikuu eest summas 6 080 krooni (TL § 49 lg 2), - töölähetusega ettenähtud päevaraha 10 kalendri päeva eest summas 4 200 krooni - tööga kindlustamata aja eest ajavahemiku 07.08-22.09.2006 so 35 tööpäeva eest, so 4 984 krooni (TLS § 49 lg 1, PaS § 20 lg 2) - palga maksmisega viivitamise eest (PaS § 35) ajavahemiku eest 11.08-22.09.06, so 43 kalendripäeva eest 1 075, 15 krooni.
11.Tööandja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud, mistõttu esitas kohtule taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. Tööandja leidis, et K.K.l puudub õigus nõuda tööandjalt viivist. Tööandja arvates on töötajal õigus saada töötasu 2006. aasta juulikuu eest
summas 3 000 krooni ja töölähetustasu 2006. aasta juulikuu eest 3 500 krooni. Hageja ei nõustu tööandja seisukohaga, et tööleping lõpetati distsiplinaarkaristuse kohaldamisega. Distsiplinaarkaristusest ei ole tööandja töötajat nõutavas korras ja tähtaegadel teavitanud.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista : 1) lõpparve, sh saamata jäänud puhkuse kompensatsiooni arvestuslikult 9 päeva eest vähemalt 1 200 krooni, lisades eeltoodule samata jäänud töötasu alljärgnevalt: - 2006.a juulikuu eest summas 6 080 krooni, - 2006.a 07.08-22.09 summas 2 705, 60 krooni - 2006.a septembrikuu eest 2 278, 40 krooni - töölähetustasu ajavahemikus 12-23.07.2006 summas 4 200 krooni 2) PaS § 35 kohaselt palga maksmisega ettenähtud viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest, alates 11.08.2006 3) Kohustada kostjat väljastama tööraamatu 4) Välja mõista kostjalt hageja kasuks tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni (TLS § 119, PaS § 29) 5) Välja mõista kostjalt hageja kasuks lõpparve kinnipidamisega seadusega ettenähtud hüvitis keskmise palga ulatuses (PaS § 29, TLS § 119 lg 2) OÜ Swestbiz vastus
13.OÜ Swestbiz oma vastuses K.K. hagi ei tunnista (tl 78-79) ja seletas järgmist : K.K. lahkus oma viimaselt töölähetusvahetusest 22.07.2006, misjärel tuvastati (lubamatu töökvaliteet) Rootsipoolse tellija poolt . Ettevõttele esitati 25.07.2006 Rootsi tellija poolt kahjunõue summas 11 900 SEK ja nõue ebakvaliteetse töö ümbertegemiseks. Tööandja pidas vajalikuks töösuhte K.K.ga lõpetada. Tööleping K.K.ga lõpetati 22.09.2006. K.K. seisukoht kostja vastusele
14.Hageja väidab (tl 98-104), et OÜ Swestbiz ei ole kunagi K.K.le esitanud 12.09.2006 teatist ega ka käskkirja nr 5 22.09.2006 (tl 80, 83) Töövaidluskomisjoni toimikus puuduvad võimalikud andmed 20.03.2007 vastuse nr 1. 001 (tl 84) esitamise kohta. Töövaidluskomisjon tegi töövaidlusasjas otsuse 15.11.2006. Vastaspool esitas kohtule taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse 02.01.2007, mistõttu ei olnud töövaidluskomisjonil võimalik avalduses näidatud tähtajal so 20.03.2007 vaidlusalust nõuet menetleda. Avalduse fabritseerimisele viitab hageja arvates ka asjaolu, et nimetatud avalduses viidatakse hagis toodud asjaoludele, mitte töövaidluskomisjonis esitatud asjaoludele. Hageja palub esitatud kostja tõendi suhtes kohaldada TsM § 273 ja 277. Lisaks väidab hageja, et tööandja ei ole piisavalt selgitanud arve nr 2507008 seost käesoleva vaidlusega, sh puudub tõlge, välismaise dokumendi väljastanud isiku registreeringu ja esindusõiguste kohta registrikinnitused K.K. hagi täpsustus
15.06.11.2008 esitas hageja haginõuete täpsustuse lähtudes töövaidluskomisjonis esitatud töövaidluse asjaoludest lähtuvalt Hageja nõuab: - töölepingu kehtivuse ja/või lõpetamise asjaolude tuvastamist ning sellest lähtudes töötasu väljamõistmist juuli 2006 eest, - töölähetustasu ajavahemiku eest 12-23.07.2006 eest - tööga mittekindlustamise perioodi eest keskmine töötasu alates 07.08.2006 - töötasu väljamaksmisega viivitamise eest viivis kuni otsuse tegemiseni (PaS § 35, 0,5% iga viivitatud päeva eest).
Hageja leiab, et kostja ei vaidlusta hageja nõudeõigust saamata jäänud töötasule, sh töötasuga mittekindlustamise perioodi eest ja töölähetustasule. Kuid väidab, et hagejapoolne töötasunõue sh töötasuarvestus ei ole õige, jättes selgitamata ja/või esitamata omapoolse töötasuarvestuse metoodika.
16.Pöördudes töövaidluskomisjoni, palus hageja muuhulgas tuvastada töölepingu kehtivusega seotud asjaolusid. Töövaidluskomisjoni arutelu ajal ei olnud vaidlusalune tööleping lõpetatud ja/või nõuetekohaselt lõpetatud, sh hageja ei tunnista kostjapoolseid võimalikke väiteid hagejapoolsete kohustuste rikkumise osas. Kohtuistung 17.11.2008
17.Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja esindaja selgitas, et hagi täpsustuses on esitaud samad nõuded, mis esitati ka töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjonis püstitas avaldaja taotluse, et töövaidluskomisjon tuvastaks asjaolud. Otsuses tugines töövaidluskomisjon sellele, et tööleping oli sõlmitud ja kehtis teatud ajani. Hageja jäi töövaidluskomisjonis esitatud nõude juurde. Palganõue sõltus töölepingu lõpetamise asjaoludest. Kostja poolt esitatud distsiplinaarkaristus 22.09.2006 p 3 käskkiri jõustub K.K.le tutvustamise hetkest. Hagejale käskkirja tutvustatud ei ole. Hageja leiab, et töölepingut nõuetekohaselt lõpetatud ei ole. Kohtuistung 11.02.2009
18.Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja jäi oma nõuete juurde ja väitis, et poolte vahel töösuhe kestis, tööandja töötajat nõuetekohaselt distsiplinaarkaristuse kohaldamisest teavitanud ei ole. Kui hageja K.K. pöördus töövaidluskomisjoni poole, siis oli poolte vahel kehtiv tööleping, vaidlus oli saamata jäänud töötasu, lähetustasu ja viivise nõudes. Töölepingu lõpetamine poolte vahel fikseeritud ei ole.
19.Hageja palus kostjalt välja mõista: - puhkuse kompensatsioon summas 1 200 krooni, - saamata jäänud töötasu juulikuu eest summas 6 080 krooni - tööga kindlustamata jätmise eest perioodil07.08.2006 – 22.09.2006 summas 2 705, 60 krooni augustikuu eest ja septembrikuu eest krooni 2 278, 40 krooni - töölähetuse eest 12-23. juuli 2006 summas 4 200 krooni - viivis tulenevalt palgaseaduse § 35 alates 11.08.2006 Kuna poolte vahel töölepingut lõpetatud ei ole, leiab hageja, et tööandjalt tuleb välja mõista hageja keskmine töötasu kuni käesoleva ajani. Faktiliselt on tööandja jätnud töötaja tööga kindlustamata. Hageja palus ennistada olukord, mis oli siis, kui hageja pöördus töövaidluskomisjoni.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidlusasja 9.03-02/1809-06 materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud tõendeid kogumise, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
21.K.K. esitas töövaidluskomisjonile alljärgnevad nõuded: - töötasu 2006.a juulikuu eest summas 6 080 krooni (TL § 49 lg 2), - töölähetusega ettenähtud päevaraha 10 kalendri päeva eest summas 4 200 krooni
-
tööga kindlustamata aja eest ajavahemiku 07.08-22.09.2006 so 35 tööpäeva eest, so 4 984 krooni (TLS § 49 lg 1, PaS § 20 lg 2) palga maksmisega viivitamise eest (PaS § 35) ajavahemiku eest 11.08-22.09.06, so 43 kalendripäeva eest 1 075, 15 krooni.
22.Töövaidluskomisjon rahuldas K.K. avalduse. Kui töövaidluskomisjon rahuldab esitatud avalduse kas osaliselt või täielikult, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korral hagina.
23.OÜ Swestbiz esitas kohtle taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni pöördunud isik, ja kostja kohtule taotluse esitanud pool ning töövaidluskomisjonile eitatud avaldust loetakse hagiavalduseks, kusjuures kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks (ITVS § 24 lg 4 ja 5). Seega antud tsiviilasjas on hageja K.K. (töövaidluskomisjoni pöördunud isik) ja kostja OÜ Swestbiz (töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustunud pool)
24.Lähtudes ITVS § 24 lg 1 saavad pooled töölepingu lõpetamise vaidluses töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel esitada kohtule ühekuulise tähtaja jooksul töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamisest arvates ainult neid nõudeid, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-121-02). Kuna töövaidluskomisjonile esitatud avalduses sisaldunud nõuded loetakse hagiavalduse nõueteks, ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada. ka ITVS § 24 lg 5 reguleeritud juhtumil. (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06) Seega tuleb kohtule esitada samad nõuded nagu töövaidluskomisjonile ning seda ka juhul, kui kohus kohustab tulenevalt ITVS § 24 lg-5 hagejat oma avaldust parandama. Kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi ka töövaidluskomisjon. Kohtus läbivaadatavat töövaidlust saab pidada samaks, kui selle nõude alus ja ese on samad töövaidluskomisjonile esitatud avalduse aluse ja esemega (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-101-01).
25.Hageja võib kohtus muuta hagi alust või eset või suurendada oma nõuet, mida TsMS § 376 lg 1 järgi on hagejal õigus teha kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Eelkõige võib hageja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel muuta kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes.
26.TsMS § 376 lg 5 järgi ei loeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; samuti esialgselt nõutud eseme asemel hilisema asjaolude muutuse tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.
27.Seega lähtudes ülaltoodust saab hageja esitada kohtus samad nõuded, mis töövaidluskomisjonis hagi alust ja eset muutmata. Kohus vaatab läbi samad nõuded, mis töövaidluskomisjonile esitatud. Nõuded, mida hageja töövaidluskomisjonile ei esitanud, kuid esitas kohtumenetluse käigus, jätab kohus rahuldamata.
Hageja muutis kohtumenetluse käigus nõudeid korduvalt.
Kohus lähtub otsuse tegemisel viimasena, so kohtuistungil 11.02.2009 esitatud hageja nõuetest.
28.Hageja K.K. lõplikud nõuded (kohtuistungil 11.02.2009 tl 128-129) - puhkuse kompensatsioon summas 1 200 krooni, - saamata töötasu juulikuu 2006 eest summas 6 080 krooni, - töötasu perioodi eest 07.08.2006 – 22.09.2006 so aja eest, mil tööandja ei kindlustanud töötajat tööga summas 2 705, 60 krooni augustikuu eest ja 2 278, 40 krooni septembrikuu eest – kokku 4 984 krooni - viivis PalS § 35 tulenevalt alates 11.08.2006 - töölähetuse päevaraha perioodi eest 12-23.07.2006 summas 4 200 krooni
29.Kostja vastuväidete kohaselt lõpetati K.K.ga tööleping 22.09.2006 katseaja mitterahuldavate tulemuste tõttu. Kostja väitel esitati tööandjale kahjunõue summas 11 900 SEK-i hageja tööülesannete mitterahuldava täitmise tõttu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole tõendanud, et kahjunõue 11 900 SEK oleks seotud K.K. tegevuse või tegevusetusega.
30.Kohus jätab tähelepanuta kostja esitatud vastuse Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjonile 20.03.2007 nr 1.001 (TsMS § 277). Töövaidluskomisjon tegi töövaidlusasjas otsuse 15.11.2006. OÜ Swestbiz esitas kohtule taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse 02.01.2007, seega ei saanud OÜ Swestbiz viidatud vastust töövaidluskomisjonile esitada ning töövaidluskomisjonil ei olnud võimalik 20.03.2007 vaidlusalust nõuet menetleda.
30.Hageja nõuded: 30.1 Palga nõue (juuli 2006 eest) 30.1.1 Hageja esitas töövaidluskomisjonile nõude juulikuu 2006 töötasu väljamõistmiseks summas 6 080 krooni. Sama nõude esitas hageja ka kohtuistungil 11.02.2009. Hageja K.K. ja kostja OÜ Swestbiz esindaja vahel 02.06.2006 sõlmitud töölepingu (tl 5-13) p 6.1 kohaselt oli töötaja põhipalk (brutopalk) 3 000 (kolm tuhat) krooni kuus, töölepingu p 6.2 kohaselt brutopalk katseajal 3 000 (kolm tuhat) krooni kuus. Vastavalt töölepingu p 6.3 maksab tööandja töötajale tulemustasu tükitöö alusel metsa istutamise eest 0, 30 krooni (30 senti) ühe istutatud taime eest (brutotasu) ja võsahooldusraie eest 80 (kaheksakümmend) krooni. Töölepingu p 6. 4 kohaselt pidi tööandja maksma töötasu üks kord kuus järgneva kuu
10.tööpäeval. 30.1.2 PaS § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Sama paragrahvi lg 2 järgi on põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. 30.1.3 TLS 49 lg 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. K.K. nõuab juulikuu töötasu 6 080 krooni (koosneb põhipalgast ja tulemustasust tükitööhinnete alusel) väljamõistmist.
OÜ Swestbiz leiab, et K.K.l on saamata töötasu 2006. aasta juulikuu eest summas 3 000 krooni. 30.1.4 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Töölepingu p.6.2 kohaselt oli töötaja põhipalk katseajal 3 000 krooni kuus. Saamata töötasu põhipalga ulatuses 3000 väljamõistmisele kostja vastu ei vaidle. Hageja ei ole tõendanud, kas ja millises ulatuses sai ta juulis 2006 tulemustasu.
30.1.5.Kuna kohtul puuduvad tõendid hageja 2006. aasta juulikuu tasu faktilise suuruse kohta, lähtub kohus töölepingus kokkulepitud kuupalgast 3 000 krooni. Hageja ei ole dokumentaalselt ega muul viisil tõendanud, millest koosneb nõue 6 080 krooni. 30.2 Töötasu nõue aja eest, mil tööandja jättis töötaja kindlustamata tööga 30.2.1 K.K. esitas töövaidluskomisjonile nõude tööandja vastu tööga kindlustamata jätmise eest perioodil 07.08.2006-22.09.2006 35 tööpäeva summas 4 984 krooni. Kohtuistungil esitas hageja sama nõude – välja mõista kostjalt töötasu perioodil 07.08.2006 31.08.2006 ja 01.09.2006 -22.09.2006 kokku 4 984 krooni. 30.2.2 TLS § 49 lg 1 sätestab tööandja kohustuse kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi; 30.2.3 Vastavalt PaS § 20 lg 2 kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja on teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või tema esindajale, maksab tööandja talle tööseisaku aja eest tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast. 30.2.4 Seega on üldjuhul palk tasu tehtud töö eest, kuid kui töötaja temast olenemata põhjustel tööd teha ei saa või on tegemist hälvetega töötingimustes, siis peab tööandja maksma talle tasu ka neil juhtudel. Seega tuleb palgana käsitleda ka summasid tööseisaku aja eest. Töötajal on õigus nõuda tasu nii töö eest kui ka töötingimustes hälvete esinemisel. 30.2.5 Periood, mil tööandja jättis töötaja kindlustamata tööga oli augustikuus 2006 s 19 tööpäeva ja septembris 2006 16 tööpäeva – kokku 35 tööpäeva Lähtudes päevapalgast 142, 86 krooni (arvestatuna põhipalgast 3 000 krooni 3000 : 21= 142, 86) 35 x 142, 86 = 5000, 10 krooni 30.3 Palga maksmisega viivitamise eest viivise nõue 30.3.1 K.K. nõuab tööandjalt viivise väljamõistmist palga tasumisega viivitamise eest alates 11.08.2006. 30.3.2 PalS § 35 sätestab tööandja vastutuse palga maksmise või ülekandmisega viivitamise eest Palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. 30.3.3 PalS § 35 ettenähtud viivist tuleb palga maksmisega viivitamisel maksta kuni töölepingu lõpetamise päevani, mil tööandja on kohustatud PalS 32 alusel välja maksma lõpparvena kõik tööandjalt saadaolevad summad (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-48-99) Töölepingu lõpetamisega lõpeb palga maksmine ja võimalik palga maksmisega viivitamine.
30.3.4 Juulikuu eest oli töötajal saamata töötasu 3 000 krooni. Viivitusperiood 11.08.2006 – 22.09.2006 so töölepingu lõpetamise päevani oli 43 kalendripäeva, seega 3000 x 0,005 x 43 = 650 krooni.
30.4.Töölähetuse päevaraha nõue 30.4.1 Hageja nõuab töölähetuses viibimise eest päevaraha 4 200 krooni. Hageja viibis töölähetuses Rootsi Kuningriigis ajavahemikul 12.-23.07.2006 so 11 päeva. 30.4.2 PaS § 27 sätestab töölähetuse tagatised ja hüvitused Nimetatud paragrahvi lg 3 kohaselt on määrab töölähetuse hüvituste ja päevaraha alammäärad ning maksmise tingimused kindlaks Vabariigi Valitsus. Vastavalt Vabariigi valitsuse 22.12.2000 määruse nr 453 Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord § 10 kohaselt on töölähetuse päevaraha alammäär välislähetusel 350 krooni päevas. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et OÜ-l Swestbiz oleks kehtestatud teistsugune töölähetuste päevamäär. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja töölähetuses viibimise eest päevaraha 3 850 krooni (11 x 350 = 3 850 krooni) 30.5 Puhkuse kompensatsiooni nõude 1 200 krooni jätab kohus ITVS § läbi vaatamata.
24 lg 3
31.Kohus rahuldab K.K. hagi osaliselt ja mõistab OÜ-lt Swestbiz K.K. kasuks - juulikuu 2006 töötasu 3 000 krooni - tööga kindlustamata aja eest töötasu 5 000, 10 krooni - viivis palga maksmisega viivitamise eest 650 krooni - päevaraha töölähetuses viibimise eest 3 850 krooni kokku 12 500, 10 krooni
MENETLUSKULUDE JAOTUS
32.Kohus rahuldab hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 2 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.