Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05.03.3009.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas 2-08-24358
Kohtuasi
A K hagi OÜ E vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, hüvitise väljamõistmiseks 6 kuu keskmise palga ulatuses töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise tõttu sunnitult töölt puudutud aja eest hüvitise väljamõistmiseks alates töölepingu lõpetamisest 07.03.2008.a. 978.150.- krooni
Hagihind Menetlusosalised
Hageja: A K(i.k. xxx, elukoht xxx), Hageja esindaja: advokaat Arvo Junti (advokaadibüroo Arvo Junti ) Kostja: OÜ E (r.k. xxx, asukoht xxx), likvideerija AL Kirjalik menetluses
Asja läbivaatamine
Jätta rahuldamata A K hagi OÜ E vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, hüvitise väljamõistmiseks 6 kuu keskmise palga ulatuses töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise tõttu sunnitult töölt puudutud aja eest hüvitise väljamõistmiseks alates töölepingu lõpetamisest 07.03.2008.a.
Resolutsioon
Menetluskulude jaotus
Jätta A K menetluskulud täies ulatuses kanda.
tema enda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, menetluse varasem käik ja hageja nõuded.
1.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja OÜ E juhatuse liikmena, projektijuhina OÜ-s E kuni 07.03.2008.
2.07.03.2008 määrati hagejale distsiplinaarkaristus väidetavalt OÜ E kassast 285.000.- krooni võtmise eest. Käskkirjas on tööandja teinud viite TDVS § 3 p-le 4 ja § 86 p-le 6 ning sellega lõpetati tööleping hagejaga kui projektijuhiga. Hageja leiab, et tema suhtes on kohaldatud ka teist distsiplinaarkaristust, mille kohta on tehtud märge esimese käskkirja pöördele ning selle karistuse aluseks on viide 07.03.2008 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale nr 2 ning TLS § 104 lõigetele 1,2,3 ja TDVS § 2 p 1 ja § 12 lg 3-le.
3.Hageja vaidlustas kohtuotsuse p-s 2 nimetatud käskkirja talle distsiplinaarkaristuse määramise kohta ja dokumendi töölepingu lõpetamise kohta töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjoni otsusega jäeti hagi rahuldamata distsiplinaarkaristuse tühistamise, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise tõttu töölt sunnitud puudumise aja eest palga väljamõistmise nõuetes.
4.Hageja palub töövaidluse uuesti kohtus läbi vaadata ja on seisukohal, et temaga töölepingu lõpetamine kostja poolt ei ole õige, sest: -
-
-
-
-
hageja ei ole kunagi olnud kostja juures haldusosakonna töötaja, vaid temaga oli sõlmitud tööleping töötamiseks projektijuhina; tööleping on hagejaga lõpetatud TLS § 86 p 6 alusel, käskkirjas pole märgitud milliseid tööülesandeid kostja kui haldusosakonna töötaja, kellena temaga tööleping lõpetati, rikkus, märgitud on vaid, et hageja on võtnud kostja kassast raha, distsiplinaarkaristus on määratud hagejale kui haldusosakonna töötajale ja projektijuhile, hageja on aga üks OÜ E omanikest ja oli kostja juhatuse liige kuni 05.02.2008.a., lisaks nimetatule töötas hageja kostja juures projektijuhina; hageja ja OÜ E vahel oli 27.02.2008.a. sõlmitud laenuleping, mille kohaselt kohustus hageja tagastama kostjale 250.000.- krooni, mingeid muid rahalisi suhteid poolte vahel ei ole; distsiplinaarkaristus on määratud hagejale TDVS § 12 lg 3 alusel, mis on kohaldatav töötaja omavoliliselt töölt lahkumise puhuks, hageja töölt omavoliliselt lahkunud ei ole, töösuhted lõppesid poolte vahel kostja juhatuse initsiatiivil; A K kui projektijuhiga lõpetati tööleping 07.03.2008 TLS § 104 lõigete 1,2,3 alusel, lõiget 3 selles seadusesättes aga ei eksisteerigi. Samas on aga täpsustamata millist punkti osundatud seadusesätetest tööandja on silmas pidanud. Viidatud on ka TDVS § 2 p-le 1, mis sätestab, et distsiplinaarsüüteoks on ka TLS § 48 ja § 50 nimetatud töötajapoolne kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine. Nimetatud rikkumisi ei ole samuti hageja toime pannud.
5.Hageja palus kohtusse esitatud hagiavalduses: - tunnistada 07.03.2008 hagejaga kui projektijuhiga töölepingu lõpetamine kostja poolt ebaseaduslikuks;
-
tunnistada A Kolgile 07.03.2008 käskkirjaga nr 2 määratud distsiplinaarkaristus ebaseaduslikuks ning tunnistada nimetatud käskkiri kehtetuks; ennistada A K tööle projektijuhi ametikohale ja välja mõista OÜ-lt E A K kasuks hüvitis keskmise palga ulatuses töölt puudutud aja eest alates 07.03.2008.a.
17.02.2009.a. kohtule saabunud avalduses palub hageja asendada tema esialgne nõue tööle ennistamiseks hüvitise nõudega töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja välja mõista hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses.
6.Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: töölepinguga 1.veebruarist 2006.a., mille hageja kostja juhatuse liikmena on sõlminud iseendaga kui töötajaga, projektijuhi ametijuhendiga (töötaja poolt allkirjastamata), kassajäägi üleandmisvastuvõtmisaktiga, hageja ja kostja vahel sõlmitud notariaalse kokkuleppega raha tagastamise kohta, 07.03.2008.a. kostja käskkirjaga, millega hagejale määrati distsiplinaarkaristus ning mille pöördel on töölepingu lisa 5 hagejaga töölepingu lõpetamise kohta, hageja poolt koostatud enda keskmise palga õiendiga, töövaidluskomisjoni otsusega. Kostja vastuväited ja selle põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja põhjendab oma seisukohti järgnevaga:
7.28.11.2005 kinnitati äriregistri kanne, millega kostja juhatuse liikmeks said A K , R A ja R S. Iga kostja juhatuse liige võis kostjat esindada üksinda. A K on ka kostja osanik 10.000.- krooniga, kogu osakapital on 40.000.- krooni.
8.28.01.-30.01.2008 tegi kostja kindlaks, et hageja poolt on kostja kassast ja arvelduskontolt ilma põhjuseta ja korduvalt välja võetud raha sellest teisi osanikke ja juhatuse liikmeid teavitamata. Kokku oli hageja võtnud raha välja 250.000.- krooni. Hageja tunnistas, et omastas raha isiklikuks otstarbeks ja lubas, et maksab raha tagasi ja lahkub firmast. Hageja andis üle ka kassas oleva sularaha koos kassa puudujäägiga 250.000.- krooni ning kohustus tagastama kassasse sularaha 1. maiks 2008.a., mille kohta andis hageja notariaalse võlakirja. 27.02.2008.a. kokkuleppes andis hageja ka nõusoleku, et pärast nõude sissenõutavaks muutumist allub ta kohesele sundtäitmisele. Kuna hageja ei maksnud raha tagasi lubatud ajaks, pöörduti täituri poole, kuid hageja vaidlustas täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ning Harju Maakohus tühistas selle. Hageja pole siiani raha tagasi kostjale maksnud. Sellest tingituna tekkisid kostjal makseraskused ja 16.09.2008 otsustati osanike koosoleku otsusega kostja kui äriühing lõpetada ja alustada äriühingu likvideerimismenetlust. Vastav kanne kinnitati äriregistris 19.11.2008. Hilisema kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et hageja on omastanud lisaks 250.000.kroonile täiendavalt veel 35.000.- krooni, mille hageja samuti üles tunnistas ja mille kohta samuti võlakirja andis.
9.Lisaks raha omavolilisele väljavõtmisele selgus, et hageja oli teiste juhatuse liikmete teadmata võtnud tööle kuu enne lapsepuhkusele minekut ka oma elukaaslase Hille Põllupüü, kes tegelikult päevagi tööl ei käinud, pealegi polnud kostja juures sekretär/asjaajaja ametikohta moodustatudki.
10.01.02.2008 arvati hageja välja kostja juhatusest ja uueks juhatuse liikmeks sai A L . Kanne äriregistrisse tehti selle kohta 05.02.2008.a.
11.Kostja märgib vastuses hagile, et kuigi hageja kui tööandja ja hageja kui väidetava töötaja vahel 01.02.2006.a. sõlmitud tööleping on tühine ÄS § 181 lg 3 alusel, püüdis kostja hagejaga kui töötajaga sõlmitud töölepingut võimalikult korrektselt lõpetada. Kostja leiab, et 01.02.2006.a. hageja poolt iseendaga sõlmitud tööleping on tühine seetõttu, et kostja omanikud ei ole andnud kunagi nõusolekut hagejal endaga töölepingu sõlmimiseks. Ka siis kui tööleping oleks olnud kehtiv, järgis kostja selle lõpetamisel kõiki protseduurireegleid. Kostja möönab, et hagejat on tõepoolest 07.03.2008.a. käskkirjas nimetatud ekslikult haldusosakonna töötajaks, aga seda sellepärast, et hageja on ise nimetanud end erinevates dokumentides erinevalt.
12.Kostja leiab, et TLS § 86 p 6 kohaselt võib tööandja lõpetada töötajaga töölepingu töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel ning p 7 kohaselt usalduse kaotamisel. Kostja väitel, ei ole poolte vahel kunagi olnud sõlmitud laenulepingut, vaid hageja võttis omavoliliselt kostja kassast raha ning 27.02.2008 notariaalse kokkuleppega on hageja vaid kinnitanud võlgnevust kostja ees. Lisaks 250.000.- kroonile, tuli välja, et hageja on võtnud veel 35.000.- krooni.
13.Lõpetuseks leiab kostja, et hageja ei saanud palka projektijuhi töö eest ning talle ei makstud ka puhkuseraha. Hagejale makstud tasu on juhatuse liikme tasu, mida said kõik juhatuse liikmed oma kohustuste täitmise eest. Tasulist puhkust said samuti kõik juhatuse liikmed osanike otsuse alusel. Kostja leiab, et hageja ja kostja vahel puudus tööõigussuhe. Tööleping on oma olemuselt alluvusleping, sellel on iseloomulik võimu ja alluvuse vahekord. Hageja ei teinud tööd kellegi alluvuses, vaid täitis juhatuse liikme kohustusi, s.t. esindas ja juhtis kostjat, s.o. sõlmis töölepinguid töötajatega ja juhtis talle alluvaid töötajaid. Hageja poolt töölepinguline lisatud allkirjastamata ametijuhendi kohaselt vastutas hageja töö vahetu korraldaja poolt antud korralduste täitmise eest. Hageja ei allunud kellelegi. RK asus 3-2-1-39-04 lahendis seisukohale, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Hageja tegelik töö kujutas aga endast just nimelt juhatuse liikme kohustuste täitmist.
14.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja Äriregistri teabesüsteemist väljatrüki oma äriühingu kohta, kostja juhatuse liikmete seletuskirja 5.maist 2008.a., mis oma olemuselt on kokkuvõte A K i poolt toime pandud rikkumiste kohta äriühingu juhatuse liikmena, 05.02.2008.a. kassa üleandmis-vastuvõtmisakti koos puuduoleva summa fikseerimisega, A K poolt välja antud 2 võlakirja, HP sõlmitud töölepingu ärakirja, notariaalse kokkuleppe 250.000.krooni tagastamise kohta hageja poolt, täitmisavalduse, A K kaebuse täitmisavaldusele, Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa otsuse A K kaebuse rahuldamata jätmise kohta, hageja esindaja poolt koostatud kaebuse kohtutäituri otsusele, kohtumääruse, millega kaebus täituri otsusele rahuldati. Hageja seisukoht kostja vastuse osas.
15.Hageja on seisukohal, et kostjate väited vastuses hagile ei ole õiged, sest: - OÜ-s E sisekontrolli teostatud ei ole, hagejal kui allkirjaõiguslikul isikul ning ettevõtte varasid käsutama õigustatud juhatuse liikmel oli õigus juhatuse liikmena tegutseda, rahalised
suhted omanike vahel ei oma õiguslikku tähendust käesoleva vaidluse lahendamisel; - hoopis hageja andis 2007.a. kostjale lühiajalist intressideta laenu 235.000.- krooni ja ülekanded kostjalt hageja kontole on laenu tagasimaksed; - hageja ei ole võtnud ilma kostja juhatuse liikmetele teadmata tööle oma lapsepuhkusele jäävat elukaaslast HP. Töölepingu sõlmine toimus kõigi osanike teadmisel, kuigi hageja oleks võinud sellise otsuse ka juhatuse liikmena ise teha; - kostja raske majanduslik olukord on tingitud kostja juhtide käitumisest, mitte hagejast ega laenu tagastamata jätmisest summas 285.000.- krooni; - hageja sai töölepingu alusel palka, talle võimaldati puhkust ja maksti puhkusetasu, juhatuse liikme tasu. Kõik juhatuse liikmed ei saanud juhatuse liikme tasu nagu väidab kostja, vaid kõik äriühingu osanikud olid tööle vormistatud töölepingute alusel projektijuhtidena ning said töötasu. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping tema töötamiseks projektijuhina ning see lõpetati 07.03.2008. Kui kostja poleks lepingut tunnistanud, poleks ta saanud ka töölepingut lõpetada ning hagejale distsiplinaarkaristust määrata; - kostja lõpetas hagejaga töölepingu hagiavalduses märgitud rikkumistega; - hageja allus ettevõttele, s.o. töötas kostja heaks nagu teeb ka juhatuse liige, tööleping hagejaga oli sõlmitud hageja kui eraisiku ja kostja kui ettevõtte vahel; - A K töö juhatuse liikmena ja projektijuhina ei olnud kattuv. Kohtuotsuse põhjendused.
16.Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et A K hagi OÜ E vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, hüvitise väljamõistmiseks 6 kuu keskmise palga ulatuses töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise tõttu sunnitult töölt puudutud aja eest hüvitise väljamõistmiseks alates töölepingu lõpetamisest 07.03.2008.a. ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamisel on määrava tähtsusega asjaoluks see kas poolte vahel oli ka töösuhe või täitis hageja kostja juures üksnes juhtorgani ülesandeid, millest sõltub kas poolte vahel sõlmitud tööleping on tühine või mitte ning kas kostja poolt vaidlusaluse töölepingu lõpetamine omab üldse hageja suhtes õiguslikku tähendust. Kohus leiab, et kuigi seadus ei keela äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi, millistele seisukohtadele on oma lahendites 3-2-1-39-04 ja 3-2-1-134-02 asunud ka Riigikohus, tuleb vaidluse lahendamisel kindlaks teha milline on selliste lepingute õiguslik iseloom ja nende suhtes kohaldatav seadus. Osundatud Riigikohtu lahendites on asutud seisukohale, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Riigikohus märgib lahendis 3-2-1-39-04 ka seda, et TLS § 7 p 10 sätestab, et töölepingu seaduse sätted ei laiene juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende töölepingu seaduse sätete kohaldamises, mis pole töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega.
17.Kohus leiab, et selleks, et otsustada kas poolte vahel oli tegemist ka töösuhtega või täitis hageja kostja juures juhtorgani liikme ülesandeid, tuleb tuvastada kas hageja ja kostja suhetes esinesid töölepingut iseloomustavad tunnused või mitte. Töölepingu mõiste sätestab TLS § 1. Selle seadusesätte kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Seega on töölepingu tunnused järgmised
- töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema; - lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud tähtaja jooksul; - töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; - töölepingu alusel tehtav töö on tasuline; - töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Osaühingu juhatuse liikmed aga valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu osanike poolt ÄS § 184 lg 1 kohaselt ning osaühingu juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra sätestab ÄS § 180. Kuigi ÄS § 1801 kohaselt võib osaühingu juhatuse liikmele maksta ka tasu, ei ole see palk palgaseaduse mõttes.
18.Pooled ei vaidle selle üle, et A K on OÜ E osanik ja temale kuuluva osaku suuruseks äriühingus on 10.000.- krooni. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et A K oli äriühingu juhatuse liige alates 29.11.2005.a. kuni 05.02.2008.a.(registris kande tegemise kuupäev). Seega oli hageja juriidilise isiku organi liige. Kohtu käsutuses oleva dokumentaalse tõendi – töölepingu kohaselt, on A K kui töötaja 01.02.2006.a. sõlminud OÜ-ga E lepingu tema tööle asumise kohta äriühingusse projektijuhi ametikohale, kusjuures tööandjana on lepingu OÜ E eest sõlminud samuti A K kui äriühingu juhatuse liige. Töölepingu p 2.2. kohaselt on töötaja tööülesanded kirjas töötaja ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu lisa. Töölepingu lisana esitatud ametijuhendil puudub töötaja allkiri sellega tutvumise kohta, kuid ametijuhendis on kirjas projektijuhi tööülesannetena - alluvate töö organiseerimine ja kontrollimine, s.h. töö- ja tuleohutuse alal; - hea ja katkematu töö korraldamine ning nõutavate projektdokumentide kooskõlastuste, eeskirjade jmt olemasolu tagamine; - töötehnika ja vahendite, kasutatavate ruumide, platside, rajatiste jne õige ekspluatatsiooni ning otstarbeka kasutamise tagamine; - ise või alluvate kaudu tööks vajalike tellimuste vastuvõtmise ning kaitsevahendite, seadmete ja materjalide hankimise tagamine; - ettevõtte laoruumide, platside jne remondi- ja heakorratööde korraldamine ning - töötajate nõustamine praktilistes töö jt. ettevõtte eesmärke elluviivates küsimuste. Kohus on seisukohal, et oma sisult võivad eelpoolnimetatud ametijuhendis fikseeritud projektijuhi tööülesanded olla nii juhatuse liikme ülesanded kui ka projektijuhi ülesanded, sest need on seotud alluvate töö organiseerimisega ja kontrollimisega, töö korraldamisega, töövahendite ja tehnika kasutamise tagamisega ning tööde vastuvõtmisega ja töötajate nõustamisega. Arvestades asjaoluga, et hageja ei ole millegagi tõendanud oma väidet, et ta oli töötaja kes allus tööandja korraldustele ning, et ta sai tehtud töö eest palka, kasutas töötaja õigust puhkusele ning sai puhkustasu korralisel puhkusel oldud aja eest, samuti arvestades seda, et hageja ei ole millegagi tõendanud, et tema ülesannete hulka oleks pärast vaidlusaluse töölepingu sõlmimist 01.02.2006.a. lisandunud täiendavaid (töö)ülesandeid võrreldes perioodiga alates 29.11.2005.a. kuni töölepingu sõlmimiseni, mil hageja oli ult äriühingu juhatuse liige, asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja vahel ei eksisteerinud tööõiguslikku suhet, vaid hageja täitis kostja juures juhtorgani liikme ülesandeid, mida hageja oli täitnud kostja juures alates tema osanike poolt juhatuse liikmeks valimisest ning mida ta tegi kuni tema juhatusest tagasi kutsumiseni.
19.Lisaks eelpooltoodule asub kohus seisukohale, et poolte vahel 02.01.2006.a. sõlmitud tööleping on tühine tulenevalt ÄS § 181 lg 3 sätestatust, mille kohaselt osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei
kehti sama sätte teise lause kohaselt tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist osundatud seadusätte teises lauses nimetatud tehinguga, vaid töölepinguga, mille hageja on sõlminud endaga kui töötajaga olles ise samal ajal äriühingu juhatuse liige ja tööandja esindaja ning hageja ei ole tõendanud, et tehinguga olid nõustunud teised äriühingu osanikud, milleks ta TsMS§ 231 lg 1 kohaselt kohustatud oli, on poolte vahel sõlmitud tööleping tühine. Kuivõrd TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, ei tekkinud ei hagejal ega kostjal vaidlusalusest tühisest töölepingust üksteise suhtes ei õigusi ega kohustusi. Tulenevalt sellest, et pooltevaheline tööleping oli tühine ja tööõigussuhet poolte vahel eeltoodust tulenevalt ei olnudki, ei oma õiguslikku tähendust ka kostja poolt hagejale distsiplinaarkaristuse määramine ja temaga töölepingu lõpetamine, sest tühist tehingut ei saa lõpetada ei seaduslikult ega ebaseaduslikult. Kuna kohus asus kohtuotsuse punktides 17-18 seisukohale, et hageja täitis kostja juures juhatuse liikme ülesandeid, mitte töölepingust tulenevaid ülesandeid ning TLS § 7 p 10 kohaselt ei laiene töölepingu seaduse sätted juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga, puudub hagejal õigus nõuda hüvitise väljamõistmist 6 kuu keskmise palga ulatuses töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise tõttu sunnitult töölt puudutud aja eest hüvitise väljamõistmist alates töölepingu lõpetamisest 07.03.2008.a. Kohus on seisukohal, et kohtuotsuses puudub vajadus analüüsida poolte väiteid sellest kas hageja kasutas ebaseaduslikult ja teiste juhatuse liikmete ning osanike teadmata kostja vara, kas ja kuidas ta lubas seda tagastada, kas ta võttis tööle oma elukaaslase teiste osanike ja juhatuse teadmata või mitte, sest nimetatud väited ja vastuväited ei oma asja lahendamisel tähendust kuna kohus otsustab jätta hagi rahuldamata kohtuotsuses eelpooltoodud põhjendustel. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
20.Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse põhjenduses seisukohale, et poolte vahel sõlmitud tehing on tühine, jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata järgmised tõendid: 05.02.2008.a. kassa üleandmis-vastuvõtmisakti koos puuduoleva summa fikseerimisega, hageja ja kostja vahel sõlmitud notariaalse kokkuleppe raha tagastamise kohta, kostja juhatuse liikmete seletuskirja 5.maist 2008.a., mis oma olemuselt on kokkuvõte A K i poolt toime pandud rikkumiste kohta äriühingu juhatuse liikmena, A K poolt välja antud 2 lihtkirjalikku võlakirja, HP sõlmitud töölepingu ärakirja, täitmisavalduse, A K kaebuse täitmisavaldusele, Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa otsuse A K kaebuse rahuldamata jätmise kohta, hageja esindaja poolt koostatud kaebuse kohtutäituri otsusele ning kohtumääruse, millega kaebus täituri otsusele rahuldati. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei oma vaidluse lahendamisel tähendust ega ole asjakohased TsMS § 238 lg 1 kohaselt. Menetluskulude jaotamine
21.Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulusid kohtule teadaolevalt ei ole.
Tsiviilasja hinna määramine.
22.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ning TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul oli hagihind hagi esitamise ajal 15.000.- krooni.
Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, mis on mittevaraline nõue ja mille hagihinnaks oli hagi esitamise ajal 15.000.- krooni, distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, mis on mittevaraline nõue ja mille hagihinnaks oli hagi esitamise ajal 15.000.- krooni, hüvitise väljamõistmiseks 6 kuu keskmise palga ulatuses töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 316.050.- krooni (hagiavalduse lisa kohaselt on hageja arvestanud oma keskmiseks kuutasuks 52.675.- krooni), ning ebaseadusliku töölepingu lõpetamise tõttu sunnitult töölt puudutud aja eest hüvitise väljamõistmiseks alates töölepingu lõpetamisest 07.03.2008.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni 05.03.2009.a. ehk 1 aasta eest, mis arvestatuna hageja väidetavast keskmisest palgast on 632.100.- krooni, ning sellest et TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded hagihinda arvutades kokku, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 978.150.- krooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.