2-08-65988/5 - TSÜS - Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-08-65988 Määruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus jõustub kui nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust ei esitata. Asjaolud 08.10.2008 esitas H L Harju Maakohtule avalduse oma vanaisa venna lapselapse surnuks tunnistamiseks ja surmaaja tuvastamiseks. 10.01.1941.a. Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise kokkuleppe alusel lahkus EK koos oma ema, MK’ga 26.01.1941 Saksamaale. Viimased andmed EK/K kohta pärinevad Saksamaalt, ümberasutajate laagris Werneck-i lossi asunike nimekirjast, kus ta on 1941.a. aasta esimesel poolel Eestimaale tagasipöördujate nimekirjas (Rahvusvahelise Punase Risti info põhjal). MK maeti lossi kalmistule ajavahemikul 23.03.1941.a. – 08.04.1941.a. Peale Eestist lahkumist 1941.a. jaanuaris pole EK’i keegi sugulastest enam näinud – ei ülejäänud Saksamaale lahkunud ja seal eelmise sajandi 90-ndate aastateni elanud sugulased ega ka Eestimaale elama jäänud sugulased. Surmaja puhul lähtus avaldaja Tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS), mille kohaselt § 19 lg 4 seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega teadmata kadunuks jäänud isiku võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolu puudumisel surnuks tunnistada, kui tema elusoleku kohta ei ole andmeid kahe aasta jooksul (kuni 1947 aasta mai), arvates sõjategevuse (mai 1945.a.) või loodusõnnetuse lõppemisest. Ning samuti võib avaldaja arvates EK/K surnuks tunnistada hiljem kui 01.01.1948.a. oluliselt raskendada avaldaja ja W K ’i, õigustatud subjektideks tunnistamist. Avaldaja vanaisa vennal ei ole elus ühtegi ülenejat ega alanejat otseliinis, väljaarvatud kadunud EK/K , keda enne ametlikult surnuks tunnistamist ei saa surnuks nimetada. Ainsate kõrvalliini sugulastena on avaldaja ja avaldaja alanejad ning W K , kes elab Saksamaal ning kellel alanejaid ja ülenejaid enam elus ei ole ning kes on samuti nagu avaldajagi vennatütre poeg EK/K vanaisale. Avaldaja on kohtule esitatud avalduses märkinud, EK/K surnuks tunnistamine on vajalik õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel. 29.01.2009.a. edastas WK kohtule seisukoha, mille kohaselt tema ei tunne EK/K ning seega ei ole õige ka, et antud isik on W K ’i suguvõsast. 05.02.2009.a. kohtumäärusega kohus tegi teatavaks, et lahend tehakse kirjalikus menetluses teatavaks. Kohtu tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused

2-08-65988 Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: 1) H L sünnitunnistus (lk 13). 2) Perekonnaseisuameti väljatrükid (lk 14-24), mis kinnitab H L ja EK’i sugulussidemeid. 3) Siseministeeriumi poolt edastatud täiendavad andmed Kodakondsus-ja Migratsiooniameti, Piirivalve ning Politseiameti poolt (lk 31-33), mille kohaselt eelnimetatud asutustel ei ole andmeid EK’i kohta. Antud andmete alusel leiab siseminister, et kohus võib EK’i surnuks tunnistada. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 järgi algatab hagita menetluse kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 475 lg 1 p 3 kohaselt on hagita asjaks isiku surnuks tunnistamise ja isiku surmaaja tuvastamise menetlus. TsMS § 509 lg 1 järgi algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õigustatud huvi, eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasa või üleneja või alaneja sugulane. Vastavalt TsMS § 510 lg 1 avaldab kohus pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Teates avaldatakse hoiatus võimalikust surnukstunnistamisest ja kutsutakse kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse. TsMS § 510 lg 4 kohaselt, kui menetlust ei algatatud siseministri avalduse alusel, teatab kohus siseministrile menetluse algatamisest ning küsib temalt riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ning seisukohta isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse. Seega on H L ainuke sugulane, kellel on EK’i surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. TsÜS § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt nimetatud paragrahvi 2. lõikele, kui isiku eeldatavat surmaaega ei