Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-08-53695
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
04.03.2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Liili Lauri
Kohtuasi
AZ hagi SOÜ vastu töövaidluses.
Asja läbivaatamise kuupäev
17.02.2008
Menetlusosalised
Hageja: AZ, ik xxx, elukoht xxx Hageja esindaja riigi menetlusabi korras advokaat Andres Lusmägi Kostja: SOÜ, registrikood xxx, asukoht xxx, seaduslikud esindajad V N ja T S Hagi jätta rahuldamata.
Resolutsioon Menetluskulude jaotus.
Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja AZ kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud. 13.08.2008
Harju
Maakohtule
esitatud
hagiavalduse
kohaselt
ei
nõustu
hageja
töövaidluskomisjoni lahendiga. Hageja asus tööle 30.04.2008 vastavalt graafikule kell 8 hommikul, tema poole pöördus juhatuse liige VN, kes ütles, seoses tootmise reorganiseerimisega lõpetatakse tööleping. Hageja kirjutas alla teatele töölepingu lõpetamise kohta ja teda kõrvaldati töölt. Tööandja tegevus on vastuolus töölepingu seaduse § - ga 99, kus on ette nähtud töölejäämise eelisõigused koondamisel. Hageja arvates on tal võrdsete töönäitajate olemasolul ja ülalpeetavate puudumisel eelisõigus töökoha säilitamisel oma kahe kolleegi A. K ning V. R ees, sest tema töösuhe algas varem. Tööandja ei esitanud töövaidluskomisjonile tähtaegselt töönäitajate hindeid. Tööandja on jätnud töölepingu lõpetamisel ja seaduse kohaldamisel õige töölepingu lõpetamise aluse näitamata. Olematule lõikele viitamine ei tähenda, et hageja peaks ära arvama, mida kostja silmas pidas. Hageja palub töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistada, end tööle ennistada ja välja mõista töölt sunnitud puudumise aja eest töötasu. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. SOÜ juhatus võttis vastu otsuse rekonstrueerida ja täiendada Paldiski linna tsentraalkatlamaja automaatikat. Antud otsuse tegemine oli juhatuse pädevuses tulenevalt äriseadustiku § 174 lg 1 ning 180 lg 1 ning automaatika täiustamisega ei vaja katlamaja enam tööjõudu sellises mahus. Oli vajadus koondada kaks katlakäitleja kohta ning tööandja viis läbi töötajate töötulemuste hindamise. Tööandja hindamise tulemuste põhjal oli koondatavate hulgas ka hageja, vastavalt katlamaja meistri ettepanekule ning hinnangute tulemusele, koondati kaks katlakäitlejat ilma koondamisest ette teatamata, makstes koondamisest tulenevat hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses ning etteteatamistähtajast kinnipidamisest tulenevat hüvitist kahe kuu keskmise kuupalga ulatuses. Välja maksti ka puhkusekompensatsioon. Koondamisteate kätte andmisel 30. aprillil 2008 selgitati hagejale koondamise põhjuseid, koondamise vajadusi ning sellest tulenevalt töölepingu lõpetamise alust, koondamist takistamist asjaolusid töötajaga vestluse käigus ei ilmnenud. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud töölepingu nr 147, 26.10.2005 kohaselt asus hageja tööle 26.10.2005 katlakäitlejana, lepingu punktis 2.2 määratleti tööülesannete täitmisena stootmine ametijuhendi järgi ning töö eritingimusena oli ettenähtud töötamine vahetustega. Tööleping lõpetati 30 aprillil 2008 TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on tal võrdsete töönäitajate olemasolul ja ülalpeetavate puudumisel eelisõigus töökoha säilitamisel oma kahe kolleegi A. K ning V. R ees, sest tema töösuhe algas varem. TLS § 99 määratleb töölejäämise eelisõiguse alusel koondamisel, teise lõike kohaselt põhikohaga töötavatest isikutest eelistatakse neid, kel on paremad tööalased näitajad ja võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse neid töötajaid, kes on selle tööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse, kes on kauem töötanud selle tööandja juures, kellel on ülalpeetavaid, kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi eriharidust
andvas õppeasutuses. Käesolevas vaidluses on esitatud tõendid, mille kohaselt on eelistatud töötajaid, kel on paremad tööalased näitajad ning tööalaseid näitajaid hindab tööandja . TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja äriühingus oli tegemist koondamise situatsiooniga. Kohus ei loe tõendatuks hageja väiteid, mis annaks aluse lugeda hageja ebaseaduslikult koondatuks, tähtsust ei oma tema tööstaaži pikkus. Kohus hinnates esitatud dokumente loeb tõendatuks tööandja valiku tegemise just tööalaste näitajate alusel, mistõttu ei kohaldu TLS § - s 99 kolmandas lõikes toodu ehk staaži hindamise küsimus. Pikemat staaži tulnuks tööandjal arvestada töötajate võrdsete töönäitajate olemasolu korra. Kohus on asja menetlemisel juurde võtnud töövaidluskomisjoni toimiku, sealses menetluses on esitatud katlakäitlejate vahetuse graafik ja restijahutuse veekasutuse tabel katlakäitlejate lõikes, samuti arvestanud klientide kaebusi, avarii olukorra tekitamisi distsipliinirikkumisi, kütuse vastuvõtul nõuete eiramisi ning töökorralduste eiramisi konkreetse töötaja suhtes hinnangu andmisel. Asja sisulise arutamise käigus 17.02.2009 toimunud kohtuistungil on kostja piisavalt selgitanud ja põhistanud, miks just esile toodud asjaolusid arvestades katlakäitlejate töö spetsiifikat silmas pidades arvestati. Kohus kuulas üle tunnistaja VR , kes töötas koos hagejaga samas katlamajas sama katla juures. Tunnistaja ütlustega leidis tõendamist asjaolu, et juhiste järgi oli ette nähtud katla jahutamine, kui süsteem lubas ülekuumenemist, siis tuli avada kraan ning lasta sinna külma vett, sõltuvalt sellest oli veekulu. Nimetatud tööfunktsiooni hindamine oli aga tööandja poolt esile toodud ning hageja veekulu oli suurem esitatud tabeli järgi. On ilmselge, et tööandjal on õigus valik teha eelistades paremate töötulemustega töötajaid, kes on olnud edukamad ning tööandjale rohkem kasu toonud. Käesoleval juhul on tööandja võrrelnud töötajate töötulemusi õigesti katlakäitlejate piires. Ebaõige koondamise aluseks ei saa olla hageja poolt viidatud ebatäpsus töösuhte lõpetamise alusele, tööandja on märkinud õige paragrahvi ja esile toonud selle sisu, viidates sealjuures lõikele, on küll õige, et nimetatud säte on liigendatud hoopiski punktideks. See aga iseenesest ei ole kohtu hinnangul ebaõige formuleering, töölepingu lõpetamise alus on üheselt selge ka hagejale endale. ITVL § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast, lg 3 kohaselt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt palus ta tööle ennistamist ja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Töövaidluskomisjon jättis tema avalduse rahuldamata. Kohtule esitatud avalduse kohaselt ei nõustunud hageja tehtud otsusega ja esitas ka töölt sunnitud puudumise aja eest töötasu 63 000 krooni väljamõistmiseks. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel lähtudes nõudest, kohus hagi põhjendatuks ei pea.
Menetluskulude jaotus ja hagi hind. Vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 ei võeta riigilõivu järgmiste togute eest: palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise, töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, jäävad kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. Hageja on käesolevas menetluses taotlenud riigi õigusabi õigusabikulude kandmisel. Harju Maakohtu 26.11.2008 määrusega on kohus tema taotluse rahuldanud ja andnud menetlusabina riigi õigusabi. Vastavalt TsMS § lg 1 menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.