Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuse kohaselt sõlmis hageja 27.10.1997 kostja õiguseellase AS-i F õiguseellase AS-iga E töölepingu nr 2-1100 (edaspidi „tööleping) määramata ajaks, mille kohaselt asus ta tööle valvuri ametikohale. - 05.09.2006 sõlmisid hageja ja AS F töölepingu nr 2-1100 lisa nr 6 (töölepingu tingimuste muutmine), mille kohaselt asus hageja tööle andmebaasi administraatorina alates 01.09.2006 kuni KS lapsehoolduspuhkuselt naasmiseni. - 01.12.2006 kokkuleppe kohaselt läks kostjale üle AS-i Fosa, mille järgselt jätkas hageja tööd andmebaasi administraatorina kostja juures. - 26.05.2008 suunas kostja hageja ajutiselt tööle osalise töökoormusega Tallinna Transpordiametisse kooseisuvälise spetsialisti ametikohale, kus hageja töötas kuni 30.06.2008. - 09.06.2008 andis kostja hagejale teatise töölepingu lõpetamise kohta, kus kostja teatas hagejale, et hageja ja kostja vaheline tööleping on lõpetatud tähtaja möödumisel ning töölepingu lõpetamise päevaks on 10.06.2008. Hageja väitel kostja lõpetas temaga tähtajatu töölepingu ebaseaduslikult tähtaja möödumise tõttu. Hageja leiab, et tööleping oli endiselt tähtajatu, mida tähtaja möödumise tõttu lõpetada ei saanud. Kostja on hagejale selgitanud, et 05.09.2006 töölepingu tingimusi tähtaja osas on muudetud, mistõttu on senisest tähtajatust lepingust saanud tähtajaline leping. Hageja märgib, et viidatud töölepingu muudatuse sõnastuses on kirjas järv: „leppisid osapooled kokku muuta tähtajaliselt tööandja ja töötaja vahel 27.10.1997 sõlmitud töölepingut nr. 2-1100 ning töölepingu muutmise tulemusena kehtib alljärv töölepingu redaktsioon alates 01.09.2006 kuni KS lapsehoolduspuhkuselt naasmiseni“. Punkt 1.1. järgi töötaja asus tööle 27.10.2006 ja punkt 1.2. järgi tööleping on sõlmitud määramata ajaks ja punkt 2.1. järgi töötaja töötab ametikohal andmebaasi administraator“. Seega ei nähtu, et tööleping tervikuna lõppeks tähtaja möödumisel. Isegi juhul, kui töölepingu muudatuste üldosas oleks olnud kirjas, et tööleping kehtib kuni KS lapsehoolduspuhkuselt naasmiseni, siis lepingu sisus, täpsemalt punktis 1.1 on määratud lepingu tähtaeg, nimelt, et tööleping on sõlmitud määramata ajaks. Hageja märgib, et vaidlusaluste lepingu muudatuste sisuks ei olnud tegelikult KS asendamine viimase konkreetsel töökohal, vaid tegelikult oli nn andmebaasi administraatori töö-koha puhul tegu uue töökohaga, mille ülesannete täitmist hageja alustas. Kuivõrd tegu polnud KStöökohaga, kus hageja töötamist alustas, siis ei saanud olla töökoha tähtaeg seotud KS lapse hoolduspuhkuselt tulekuga. Hageja leiab, et tegemist oli nii sisult kui tingimustelt uue töökohaga ning töölepingu tähtaja sidumine KS tööletulekuga on vastuolus VÕS §-des 6 ja 7 toodud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Ametikoha ametijuhend, kus hageja oma tööülesannete täitmist 01.09.2006 alustas oli koostatud 01.09.2006, seega ei saanud olla tegu KS ametijuhendi ja ametikohaga, vaid sisuliselt oli tegemist uue ametikoha ja –juhendiga. Ka nähtub 09.06.2008 töölepingu lõpetamise teatest, et tööleping hagejaga lõpetati tähtaja möödumisel TLS § 77 lg 1 alusel, mis räägib töölepingu lõpetamisest töötajaga, kes on tööl määratud tähtajaga, kuid mitte töötajast, kes on tööle võetud teise töötaja asendamiseks. Tulenevalt TLS § 117 lg 2 palub hageja kostjalt välja mõista hüvitus kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja viimase kuue kuu keskmiseks palgaks oli 10 500 krooni, seega kuue kuu eest palub hageja välja mõista 63 000 krooni (10 500 x 6). Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et sai töölepingu muudatusi allkirjastades aru, et hageja vaid osaliselt asendab KS ehk täidab enda teiste ülesannete hulgas KS tööülesandeid kõrvuti enda omadega ja seda ajani, mil KS tuleb tagasi lapsehoolduspuhkuselt, kuid edasi jätkab hageja tööd andmebaasi administraatori ametikohal ja seda töökohta hageja ei kaota. Töölepingu tingimustest tähtaja osas järeldas, samuti näitas personalitöötaja, hagejale kohta töölepingu muudatustes, kus oli kirjas see, et tööleping on sõlmitud jätkuvalt määramata tähtajaks. Hageja sai töölepingu

muudatustest aru nii, et KS tagasitulek ei mõjuta hageja töölepingu tähtaega ning see kehtib määramata tähtajaga edasi. Hageja märgib, et kahtleb kostja poolt kostja vastuse lisas üks toodud avalduse kui tõendi usaldusväärsuses. Kostja on kohtule esitanud tõendist koopia. Tõendi allosas on muude tingimuste osas tööandja poolt kirjutatud lause, kust nähtub, et töötaja viiakse üle andmebaasi administraatori ametikohale KS lapsehoolduspuhkuse ajaks, andes justkui kinnituse selle kohta, et hageja teadis töökoha ajutisest iseloomust. Hageja sellist lauset oma avalduse allosas ei mäleta avalduse tegemise ajal. Ka nähtub kohtule esitatud dokumendi koopiast see, et lause avalduses eristub selgelt oma värvi poolest teistest lausetest avalduses, mis tekitab kahtlusi selles, et kostja on selle hiljem lisanud. Hageja ei nõustu kostjaga tema poolt märgitud faktilise asjaoluga, et 01.09.2006 viidi hageja ajutiselt äraoleva töötaja KS lapsehoolduspuhkuse ajaks tööle AS F avalike teenuste divisjoni andmebaasi administraatori ametikohale. Hageja on jätkuval seisukohal, et nimetatud töö tegemiseks oli sõlmitud leping määramata tähtajaga ja see ei muutnud hageja aastaid kehtinud töölepingu tingimust, kus oli kirjas, et hageja töötab määramata tähtajaga. Vastasel juhul poleks hageja soovinud sellist tähtajalist ja ebakindlat lepingut sõlmida, mis töölepingu lõppedes jätaks muuhulgas hageja ilma ka seaduses ettenähtud tööstaažist tulenevatest tagatistest. Hageja ei nõustu kostja poolt märgituga, et 01.02.2007 moodustati AS F avalike teenuste divisjoni baasil äriühing AS ÜÜ, kus hageja jätkas ajutist töötamist andmebaasi administraatori ametikohal. Hageja leiab, et ühestki dokumendist ei nähtu see, et hagejaga lõpetati tööleping vaid osaliselt. Asjaolu, et tööleping hagejaga lõppes vaid osaliselt ei nähtu ka hagejale antud töölepingu lõpetamise teatest. Kogu hageja tööleping läks üle kostjale. Hagejale jääb arusaamtuks kostja väide, kus ta märgib, et hageja töölepingu muudatuste järgselt 01.09.2006 ei asunud hageja AS F avalike teenuste divisjoni andmebaasi administraatori kohale senise turvatöötaja töökoha asemel. Hageja hinnangul just see tema töölepingu muutmise sisuks oli, et ta pidi alustama tööd andmebaasi administraatori kohal. 05.09.2006 töölepingu muudatuste ja 01.09.2006 ametijuhendi järgi täitis hageja tegelikkuses veel mitmeid teisi tööülesandeid KS tööülesannete kõrval, mistõttu moodustas KS tööülesannete täitmine vaid teatud osa hageja tööülesannetest. Hageja on seisukohal, et otsitud on kostja põhjendus, kus kostja märgib, et tegelikult oli hagejal sisuliselt samas ettevõttes kostja ja AS Gjuures kaks töölepingut ja et kostja juures töölepingu lõpetamisel oleks hageja saanud asuda tööülesandeid täitma AS Gjuures. Tööülesandeid täitis hageja ainult kostja juures. Asjassepuutumatud on kostja põhjendused, et hagejale pakuti teist töökohta senise asemel, kuid hageja sellega ei nõustunud. Hageja hinnangul on käesoleva vaidluse esemeks hagejaga töölepingu lõpetamise seaduslikus, kus tähtsust omab tulenevalt vaidluse esemest vaid see, kas hagejaga sai töölepingu lõpetada tähtaja möödumise tõttu. Samamoodi ei nõustu hageja kostja poolt märgituga justkui sooviks hageja käesoleva hagiavalduse esitamisega alusetult rikastuda. Hageja on seisukohal, et temaga on tööleping lõpetatud ebaseaduslikult ning seaduses sätestatud võimalikest nõuetest sel puhul on ta kohtule esitanud vaid ühe hüvitise nõude. Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata kuna hageja nõude sisuks on hüvitise nõue ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest, kuid töölepingu lõpetamist pole ebaseaduslikuks tunnistatud ja hageja pole ka vastavat nõuet kohtule esitanud. Töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõue tuleb esitada 1 kuu jooksul. Hageja seda teinud ei ole, seega on hageja töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude tähtaja mööda lasknud ja puudub alus hüvitise nõudmiseks TLS § 117 lg 2 alusel.

Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja asus 01.09.2006 AS Favalike teenuste divisjoni andmebaasi administraatori kohale senise turvatöötaja töökoha asemel. AS E Tallinn sõlmis hagejaga 27.10.1997.a. määramata tähtajaks töölepingu turvatöötaja ametikohal töötamiseks. Vastavalt hageja 29.08.2006 esitatud avaldusele viidi hageja alates 01.09.2006 ajutiselt äraoleva töötaja KS lapsehoolduspuhkuse ajaks andmebaasi administraatori ametikohale. Hageja ajutise töötamise tingimused andmebaasi administraatori ametikohal fikseeriti töölepingu lisas nr. 6. Nimetatud lisas on sõnaselgelt öeldud, et lisa nr. 6 redaktsioon kehtib kuni KS lapsehoolduspuhkuselt naasmiseni. Lisaks eeltoodule tõendavad hageja ajutist töötamist andmebaasi administraatori ametikohal tema enda 29.08.2006 avaldus ja sellele kantud tööandja resolutsioonid. Seega hageja väide, et ta töötas alates 01.09.2006 andmebaasi administraatori ametikohal alaliselt on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei nõustu hageja väitega, et andmebaasi administraatori ametikoha puhul oli tegu nii sisult kui tingimustelt uue töökohaga ning töökoha tähtaeg ei olnud seotud KS lapsehoolduspuhkuselt tulekuga. Kostja leiab, et hageja väide ja põhjendused on paljasõnalised ja vastuolus töölepingu lisas nr. 6 sätestatuga ja hageja avaldusel toodud resolutsioonidega. Ametijuhend on töölepingu lahutamatu osa ja see vormistatakse igale töötajale eraldi. Ametijuhendit ei anta töö ajutisel lõpetamisel või peatamisel töötaja asendajale üle. Ajutiselt äraoleva töötaja KS ametijuhendit ei pidanud hagejale ajutise töötamise ajaks üle andma. Hagejale koostati 01.09.2006 andmebaasi administraatori ametikoha ametijuhend, samade töökohustustega, mis olid äraoleval töötajal, mis allkirjastati hageja poolt ja mis on hageja töölepingu lahutamatuks osaks. Hageja ametijuhendi koostamine ja koostamise aeg ei tõenda kuidagi uue ametikoha loomist. Hageja töölepingu lisas nr. 6 on kooskõlas TLS sätetega fikseeritud hageja töötamise tähtaeg, mis oli seotud äraoleva töötaja KS lapsehoolduspuhkuselt naasmisega. Kostja möönab, et töölepingu lõpetamise kandes on tehtud ekslikult viide TLS § 77 lg 1 ning leiab, et tegemist on inimliku eksitusega vormistamisel. Õige viide on TLS § 77 lg 2 nagu hageja märkis oma avalduses. Kostja on seisukohal, et eksitus vormistamisel ei muuda töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks, kuivõrd tegemist ei ole olulise rikkumisega ning tööleping lõpetati seoses tähtajaga ja nimelt äraoleva töötaja naasmisega lapsehoolduspuhkuselt, mis seaduse kohaselt ei nõua mingit ette teatamist. Kostjale jääb arusaamatuks miks hageja peab hageja töölepingu tähtaja sidumist KS tööletulekuga vastuolus olevaks võlaõigusseaduses toodud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Hageja ajutine üleviimine turvatöötaja ametikohalt andmebaasi administraatori ametikohale toimus tööandja ja hageja kokkuleppel ning oli kooskõlas poolte tahte ja seadusega. Kostja nõustub hagejaga selles, et hagejaga sõlmiti 27.10.1997 tööleping määramata ajaks turvatöötaja ametikohal töötamiseks ning töölepingu lisas nr. 6 sätestatud tähtaja saabumine ei lõpetanud hageja töösuhet tööandjaga turvatöötaja ametikohal töötamiseks. Samas kuna kostja pole hagejaga andmebaasi administraatori ametikohal töötamiseks töölepingut määramata ajaks sõlminud ning hageja töötas kostja juures ajutiselt kuni äraoleva töötaja tööle naasmiseni, siis hageja ajutine töö lõppes KS tööle asumisega. Seega hageja ajutine töötamine kostja juures lõpetati seaduslikult. Mõningat segadust töösuhetes tekitas asjaolu, et 01.02.2007 moodustati AS Gavalike teenuste divisjoni baasil äriühing AS ÜÜ ja hageja sattus seoses ajutise töötamisega andmebaasi administraatori ametikohal hageja tööandja AS G tütarettevõtt E AS ÜÜ. Alates 01.02.2007 oli kujunenud ebaharilik olukord, kus hagejal oli kaks tööandjat AS G ja AS ÜÜ, aga üks tööleping kahe tähtajaga: määramata tähtajaga tööleping AS-ga G turvatöötaja ametikohal töötamiseks ja määratud tähtajaga töölepingu lisa nr. 6 ajutise töötamise kohta andmebaasi administraatori ametikohal töötamiseks. Kostja arutas enne töölepingu lõpetamist hageja tööandja AS-ga G

kujunenud juriidilist olukorda, mille tulemusena tõlgendati töölepingu redaktsiooni selliselt, et tähtaja saabudes jääb jõusse varem kehtinud töölepingu redaktsioon. Töölepingu tõlgendamisel lähtuti poolte tegelikust tahtest töölepingu sõlmimisel ja seega peale andmebaasi administraatori ajutise töö lõppemist oli hagejal tulenevalt töölepingust õigus jätkata määramata tähtajaga töötamist oma endisel ametikoha! AS-s G. Seega töölepingu sätete vahel tekkinud vastuolu lahendati tööandjate poolt kooskõlas TLS §-ga 17, mille kohaselt sätete vastuolu korral kohaldatakse töötaja jaoks soodsamat sätet. Kostja on selgitanud hagejale korduvalt, et peale ajutise töö lõppemist kostja juures on hageja tööandjaks endiselt AS G nagu see oli enne ajutisele tööle asumist. Tööandja juures alalise töö jätkamist turvatöötajana hageja ei soovinud. Hagejale pakuti turvatöötaja töö asemel ka alalist tööd valvetehnika divisjonis andmesisestajana, mis on sisuliselt analoogne töö andmebaasi administraatori tööga. Hageja käis valvetehnika divisjonis eeltoodud töö sisuga tutvumas, kuid hageja ei soovinud andmesisestaja tööd teha. Kostja on seisukohal, et hagejaga lõpetati tööleping seaduslikult, esinesid seaduses nõutud tähtajalise töölepingu lõpetamise asjaolud ning tööleping lõpetati seaduses sätestatud protseduurireegleid järgides. Kuivõrd kostja lõpetas töölepingu seaduslikult, siis puudub hagejal alus nõuda TLS §117 lg 2 alusel hüvitust kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetega kuna hagejal oli (on) peale ajutise töö lõppemist võimalus jätkata oma endist alalist tööd tööandja AS G juures määramata tähtajaga töölepingu alusel, mida hageja ise ka hagiavalduses taotleb. Samas, aga hageja keeldus talle tööandja poolt pakutud määramata tähtajaga ametikohtadel töötamisest tööandja juures. Hageja kuue kuu keskmise palga hüvituse nõue on kostja arvates seotud hageja sooviga alusetult rikastuda ning kostja palub kohtul eeltoodut oma otsuse tegemisel arvestada. Kohtuotsuse põhjendused Hageja jäi kohtuistungil esitatud nõuete juurde, kostja vaidles hagile vastu kirjalikus vastuses toodud motiividel. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leidis, et hagi rahalise hüvitise TLS § 117 lg. 2 alusel saamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg. 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu. Hageja esitas nimetatud nõude 08.10.2008.a. hagiavalduse täpsustes, seega hiljem kui üks kuu peale töösuhte lõpetamist. Kuid TLS § 117 lg. 2 alusel hüvitise saamiseks ei ole kohustuslik esitada eraldi nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Oluline on, et töötaja tugineb ja tõendab oma hüvitise nõude ajaoluna, et temaga lõpetati tööleping ebaseaduslikult. Hageja töötas kostja juures määramata tähtajaga töölepingu alusel. Määramata ajaks sõlmitud töölepingut ehk siis tähtajatut töölepingut ei tööandja lõpetada TLS § 77 lg.1 alusel. Töölepingu tähtaeg lepitakse kokku töötaja tööle võtmisel ja seda ei saa muuta poolte kokkuleppel tähtajaliseks töölepinguks. Hageja üleviimist teisele tööle kuni seda tööd teinud töötaja lapsepuhkusel viibimiseni tuleb hinnata ajutiselt teisele tööle üleviimisena poolte kokkuleppel TLS § 59 lg.5 järgi. Ajutise töö lõppemine ei anna alust lõpetada määramata ajaks sõlmitud töölepingut tähtaja möödumise põhjendusel. Kui ajutise töö lõppemisel puudus võimalus viia töötaja tagasi endisele tööle, oleks tööandja pidanud algatama koondamismenetluse, muuhulgas pakkuma hagejale teist tööd, mida ta oleks olnud võimeline tegema, kui selliseid töökohti oleks olnud.

Seega kohus leiab, et hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik. Kohtu hinnangul on mõistlikuks ja piisavaks hüvituseks välja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 117 lg.2 alusel tema nelja kuu keskmise palga suurune hüvitis. Kohus arvestab siinkohal hageja pikaajalist, s.o. üle kümne aastast töötamist 27.10.1997.a. sõlmitud töölepingu alusel ning kostja väiteid selle kohta, et hagejale pakuti teisi töökohti, mistõttu ei mõista hüvitist välja hageja taotletud maksimaalses suuruses. Hageja on hagis märkinud, et tema keskmine kuupalk oli 10 500 krooni. Kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Seega leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista TLS § 117 lg. 2 alusel tema nelja kuu keskmise palga suurune hüvitis summas 42 000 krooni. Kostja seisukoht, mille kohaselt hageja töötas samaaegselt ka firmas G, on asjasse mittepuutuv, sest tööleping, mille kostja lõpetas, oli sõlmitud kostja ja hageja vahel. Töölepinguseadus ei keela muuhulgas töötajal töötada kahe erineva isiku juures. Kohtu hinnangul kannab kumbki pool ise oma menetluskulud. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.