lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-14957/24

Tööõigus › Muud tööõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-08-14957/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Muud tööõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.02.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1593
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2009 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-14957

Tsiviilasi

OÜ Aleksi Äri hagi Svetlana Somelari vastu kahju 7488.30 krooni hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

7488.30 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Aleksi Äri apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Tartu Maakohtu 26. septembri 2008 vaheotsus

Apellant (hageja): OÜ Aleksi Äri (RK: 10373209), esindaja advokaat Ljudmila Tamar Vastustaja (kostja): Svetlana Somelar (IK: xxxxxxxxxx), esindaja Maia Ploom Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 26. septembri 2008 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus apellandi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil,

siis võidakse menetluses.

kassatsioonkaebus

lahendada

kirjalikus

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.OÜ Aleksi Äri esitas kohtusse hagi Svetlana Somelari vastu, milles taotles kahju 7488.30 krooni väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt asus kostja tööle OÜ-sse Aleksi Äri müüja ametikohale töölepingu nr 93 alusel 30.08.2006. Tööle asumisel sõlmis kostja töökollektiivi liikmena hagejaga kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu, mille p 7 kohaselt on kollektiivi liikmete materiaalsele vastutusele võtmise aluseks materiaalne kahju, mis on tekitatud inventeerimisnimestikus kinnitatud puudujäägiga. 03.09.2007 viidi kaupluses läbi inventuur, mis tuvastas kolme käekella puudujäägi kokku summas 4811.05 krooni. 28.09.2007 töötasid kaupluses kostja ja Zanna Tserni. Samal päeval avastas Z. Tserni lukustatud vitriinist kahe kuldsõrmuseid täis aluse kadumise. Algatati kriminaalasi, süüdistust ei ole kellelegi esitatud. Turvakaamera salvestuse järgi lahkus kostja sel päeval korduvalt poest, jättes poe uksed lukustamata. 08.10.2007 inventuuri käigus tuvastati 39 kuldsõrmuse puudumine kokku summas 17 656.89 krooni. Vastavalt kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu p-le 11 jagatakse kahju, mis kuulub hüvitamisele, kollektiivi liikmete vahel proportsionaalselt kuupalgale ja tegelikult töötatud ajale ajavahemikus viimasest inventuurist kuni kahju avastamise päevani. Hageja arvates peab kostja hüvitama 1/3 osa, s.o 1603 krooni ja 5885.30 krooni. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus ei ole antud juhul kohaldatav ning nõue ei ole aegunud. TLS § 143 lg 1 kohaselt võivad pooled pöörduda töölepingu seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul. Töölepingu seadus ei sätesta kahju hüvitamist töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumise korral. Seetõttu tuleb VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldada võlaõigusseaduse lepingu rikkumise ja kahju hüvitamise sätteid, arvestades töökoodeksis sätestatud töötaja varalise vastutuse erisustega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-149-05). Tööandja on pöördunud kohtu poole kahjunõudega, mis tuleneb töötaja materiaalsest vastutusest ja mida reguleerib töökoodeksi IX peatükk. Kuna töötajatega oli sõlmitud kollektiivse materiaalse vastutuse leping, siis on nõude aegumise tähtajaks vastavalt TsÜS § 146 lg 1 kolm aastat.
2.Svetlana Somelar palus jätta hagi rahuldamata.

Vastuse kohaselt tuleb kohaldada aegumist ITVLS § 8 lg 2 alusel. Töövaidluse lahendamisel seoses tekkinud materiaalse kahjuga lähtutakse TööK §-st 128. Järelikult põhineb hagi töölepingu seadusel. TLS § 143 lg-st 1 tulenevalt võivad pooled pöörduda nõudega töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul arvates päevast, mil nad said teada oma õiguste rikkumisest. Hageja sai kahjust teada vastavalt 2007 juulis ja septembris ning esitas hagi 2008 aprillis.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 26. septembri 2008 vaheotsusega hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt nähtub asja materjalidest, et inventuurid, millega puudujäägid tuvastati, viidi läbi 03.09.2007 ja 08.10.2008. Tööandja esitas kohtule hagi 21.04.2008, seega rohkem kui neli kuud pärast õiguse rikkumisest teada saamist. Eeltoodust lähtudes on kostja taotlus aegumise kohaldamiseks põhjendatud ning hagi tuleb jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata. ITVLS § 2 kohaselt on individuaalne töövaidlus töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Nimetatud vaidlus lahendatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ning kollektiivse varalise vastutuse leping, kostja töötas hagejale kuuluvas kaupluses müüjana. Hageja nõuab kostjalt inventuuride käigus tuvastatud puudujäägi hüvitamist ning on märkinud, et kahjunõue tuleneb töötaja materiaalsest vastutusest, mida reguleerib töökoodeksi IX peatükk. Seega tuleneb kostja varaline vastutus poolte vahel eksisteerivast tööõigussuhtest ning kohaldamisele kuulub individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, sh aegumist reguleerivad sätted. ITVLS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. ITVLS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.OÜ Aleksi Äri taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 26. septembri 2008 otsuse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on hagi esitatud õigeaegselt, kuna töötajaga oli sõlmitud kollektiivse materiaalse vastutuse leping ehk võlaõiguslik leping ja nõude aegumise tähtajaks on vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 kolm aastat. ITVLS ei ole antud juhul kohaldatav, sest ITVLS kahju hüvitamist töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumise korral ei sätesta. Seetõttu tuleb VÕS § 1 lg 1 järgi nimetatud küsimuse lahendamiseks kohaldada VÕS lepingu rikkumise ja kahju hüvitamise sätteid, arvestades TööK-s sätestatud töötaja varalise vastutuse erisustega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-149-05). Kahju on küll tekitatud töösuhetes, kuid kahju hüvitamise kohustus ei tulene töölepingust.

Kohus on ebaõigesti tuvastanud nõude esitamise tähtaja kulgemise algust. Kohus on jätnud tuvastamata ITVLS § 7 lg-s 1 sätestatud eelduste olemasolu. Nimetatud sätte järgi algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. 03.09.2007 oli kaupluses läbi viidud inventuur, mis tuvastas kolme käekella puudumist. Tööl olid sel perioodil kolm müüjat, seega tööandja jagas vastutuse ja kahjusumma 4811.05 krooni võrdseteks osadeks. S. Somelari osa kahjus oli 1603 krooni, mida tööandja on 19.10.2007 väljamakstud septembrikuu palgast kinni pidanud. Seega on kahju hüvitamine nimetatud summas toimunud. Tööinspektsiooni Lõuna Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 11.03.2008 otsusega S. Somelari töövaidluses mõisteti tööandjalt välja ebaseaduslikult kinnipeetud töötasu 1603 krooni. Otsus selles osas pöörati viivitamatule täitmisele. 27.03.2008 maksis tööandja töötajale 1603 krooni tagasi ja seega on taastunud olukord, kus on tekitatud kahju hüvitamata ja tööandja õigust puudujäägi hüvitamisele on jälle rikutud. Kahjunõude esitamise tähtaeg hakkas kulgema vastavalt ITVLS § 7 lg 1 alates 28.03.2008, mitte pärast 03.09.2007, nagu tuvastas ebaõigesti kohus. Hagi on kohtule esitatud 21.04.2008, seega vähemalt 1603 krooni nõudes tähtaegselt.

5.Svetlana Somelar vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 26. septembri 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt lahendatakse ITVLS § 2 kohaselt vaidlused tööandja ja töötaja vahel ITVLS alusel. ITVLS § 6 lg 1 kohaselt võivad pooled töösuhtest tuleneva vaidluse lahendamiseks pöörduda nõudega kohtusse nelja kuu jooksul. Apellandi nõue töötaja vastu tuleneb töösuhtest. Ebaõige on väide, et kohus ei ole õigesti tuvastanud nõude aegumistähtaja kulgemise algust. Inventuuriga selgus puudujääk 2007. a septembris. PalS § 36 sätestab, millistel tingimustel tohib tööandja töötaja palgast summasid kinni pidada. Kuna tööandja kohustus on tööseadust tunda ja seaduse mittetundmine ei vabasta teda vastutusest, pidi ta teadma endapoolsest seaduserikkumisest. Isegi kui ta ei oleks oma seaduserikkumisest teadlik, sai ta 2007. a novembris teada, et vastustaja vaidlustab summa mitteväljamaksmist, viidates palgaseaduse rikkumisele. See, et kahju hüvitamine oli toimunud ebaseadusliku kinnipidamise teel, ei tähenda, et apellandil puudus kohustus seadust täita ja summa vastustajale tagastada. Oma kaebuses kirjeldab apellant vaidlust töövaidluskomisjonis 1603 krooni üle, hagi nõue on aga 7488.30 krooni. Tegemist on osaliselt erinevate vaidlustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
26.septembri 2008 otsus muutmata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõigust ning põhjendatult jätnud hagi aegumise tõttu rahuldamata. ITVLS § 2 sätestab individuaalse töövaidluse mõiste, milleks on töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida

pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe tee. Nimetatud vaidlus lahendatakse käesoleva seaduse alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja varaline vastutus tuleneb nende vahel eksisteerinud tööõigussuhtest. Kuna tegemist on töölepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega, lähtus maakohus aegumise kohaldamisel õigesti individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse vastavatest sätetest. Töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni või kohtusse nõude esitamise tähtaeg on ITVLS § 6 lg 1 järgi neli kuud. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohus 07.11.2008 otsuses nr 3-2-1-102-08. Seetõttu on ekslik apellandi seisukoht, et aegumise kohaldamisel tuleb juhinduda TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastasest aegumistähtajast. Apellandi viide Riigikohtu 07.12.2005 otsusele nr 3-2-1-149-05 ei ole asjakohane, kuna nimetatud lahendis ei käsitletud mitte aegumise küsimust, vaid leiti, et töösuhtest tuleneva kahju hüvitamise vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada võlaõigusseaduse lepingu rikkumise ja kahju hüvitamise sätteid, arvestades töökoodeksis sätestatud töötaja varalise vastutuse erisustega. ITVLS § 7 lg 1 kohaselt nõude esitamise tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Maakohus on õigesti tuvastanud, et tööandja sai teada kahjust 03.09.2007 ja 08.10.2007, mil inventuuridega tehti kindlaks puudujääk ning seetõttu oli tema nõue 21.04.2008 aegunud. Apellandi seisukoht, et kuna ta maksis töötajale 27.03.2008 1603 krooni tagasi, mille ta oli kahju hüvitamiseks töötaja palgast 19.10.2007 kinni pidanud, siis tuleks nõude esitamise tähtaega arvestada alates 28.03.2008, ei ole kooskõlas seadusega.

8.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja