Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2009 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-54367
Tsiviilasi
M-M L(L) hagi AS H(AS S), kohtutäitur RSepa (Sepp) ja M V vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja M-M L, isikukood xxx elukoht xxx
esindajad
Hageja esindaja advokaat B Mõttus Kostja 1 kohtutäitur RSepp, asukoht xxx Kostja 2 M V isikukood xxx, elukoht xxx Kostja 3 AS H registrikood xxx, asukoht xxx Kostja esindaja E Vija
Kohtuistungi toimumise aeg 11.02.2009
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kõik kostjate menetluskulud M-M L kanda. Jätta hageja menetluskulud hageja kanda. M-M L tuleb Eesti Vabariigile tasuda riigilõiv, mille tasumisest oli hageja hagi esitamisel kohtumääruse alusel vabastatud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja ja AS H(kostja 3) sõlmisid 17.01.2006 laenulepingu, mille alusel laenas kostja 3 hagejale 60 755 eurot, laenu tagastamise tähtaeg oli lepingu järgi 15.01.2007. 31.01.2006 sõlmisid hageja ja kostja 3 isikliku kasutusõiguse kustutamise kinnistamisavalduse, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, millega koormati hagejale kuuluv kinnistu Tallinn kostja 3 kasuks hüpoteegiga summas 1 235 000 krooni. Lepingu p 3.1. järgi kohustus kinnistu igakordne omanik alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegiga olid tagatud kõik kostja 3 nõuded, mis tulenesid poolte vahel 17.01.2006 sõlmitud laenulepingust.
2.Põhja ringkonnaprokuratuur tegi 1.03.2006 määruse, millega keelas kinnisasja käsutamise Eesti Vabariigi kasuks. Kinnistusraamatus tehti keelumärge . 19.02.2007 teatas kostja 3 laenulepingujärgse nõude sundtäitmisele pööramisest ja esitas 10.04.2007 kohtutäitur RSepale (kostja 1) avalduse sundtäitmise alustamiseks. 24.04.2007 alustas kohtutäitur RSepp kostja 3 avalduse alusel täitemenetlust. Põhja ringkonnaprokuratuur tegi 04.05.2007 määruse kriminaalasja osalise lõpetamise kohta, milles vabastas aresti alt hageja vara. 14.05.2007 arestis kostja 1 hageja kinnisasja. Kinnisasja müümiseks toimus kolm enampakkumist, millest 30.05.2007 ja 21.08.2007 toimunud enampakkumised tunnistati nurjunuks. Hageja kinnisasi müüdi 2.10.2007 toimunud enampakkumisel ning selle omandas M V (kostja 2). 8.10.2007 tegi kostja 1 avalduse vara käsutamise keelumärke kustutamiseks kinnistusraamatust ja keelumärge kustutati kinnistusraamatust 16.10.2007.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3.Hageja esitas 18.08.2008 kohtule hagiavalduse, milles palub tunnistada Tallinn kinnistu enampakkumine kehtetuks ja tunnustada 2.10.2007 enampakkumise akti tühisust.
4.Hageja leiab, et enampakkumise käigus on teda petetud ja tehing on ebaseaduslik. Põhja ringkonnaprokuratuur koos kostjaga 3 lasi aresti alt vabaks vaidlusaluse kinnistu, et kostja 1 saaks selle müüa odavalt omainimesele. Enampakkumine toimus 2.10.2007, kuid vara vabastamist aresti alt taotles kostja 1 alles 8.10.2007. Igaühe omand on PS § 32 alusel puutumatu, kuid hageja omand võeti tal sunniviisiliselt ära. Hagejale ei antud võimalust pangalaenu kustutada, sest kõik tema vara oli arestitud. Hagejale ei antud võimalust kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Kostja 1 ei ole teavitanud hagejat täitemenetluse käigust, enampakkumise akti ei ole talle väljastatud.
KOSTJATE VASTUVÄITED
5.Kostja kohtutäitur RSepp hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtuistungil esitatud suuliste vastuväidete kohaselt on hageja täitetoimiku järgi saanud kätte teated iga enampakkumise toimumisest. Täitemenetluses on kohtutäitur toimetanud dokumendid võlgnikule kätte kättetoimetamise aktidega. Võlgnik on keeldunud materjale vastu võtmast ning
alla kirjutamast, mis on ka kulleri poolt märgitud kättetoimetamise teatele. Kinnistu müügiks toimus kolm enampakkumist. Kinnistu hind kujunes välja enampakkumiste käigus. Kinnistu müüdi suurema summa eest, kui enampakkumise alghinnaks määratud oli. Hüpoteegi pidaja varasemad õigused jäävad vara arestimisel püsima ning hüpoteeki saab realiseerida.. Täitetoimiku sissekannetest nähtub, et täiturile on korduvalt helistatud ja kinnitatud, et võlg makstakse ära, ent seda toimunud ei ole. Kirjalikku avaldust ei ole võlgnik teinud.
6.Kostja M V hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud kirjalike vastuväidete kohaselt toimus enampakkumine vastavalt seadusele ning puuduvad alused, mis tooksid kaasa enampakkumise kehtetuse. Vara aresti alt vabastamine toimus Põhja ringkonnaprokuratuuri 4.05.2007 kriminaalasja osalise menetluse lõpetamise määruse alusel. Täitemenetlus viidi läbi notariaalse lepingu alusel, sest hageja ei täitnud oma laenulepingus sätestatud kohustusi.
7.Kostja AS H hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja 3 leiab, et kostja 2 näol ei ole tegemist isikuga, kes ei oleks tohtinud enampakkumisel osaleda. Enampakkumine ei ole toimunud tühise aresti alusel. Vara aresti alt vabastamine toimus Põhja ringkonnaprokuratuuri 4.05.2007 kriminaalasja osalise menetluse lõpetamise määruse alusel. Määrus saadeti täitmiseks kinnistusraamatu pidajale. Kostjale 3 jääb arusaamatuks temapoolne kaaspettus Põhja ringkonnaprokuratuuriga. Hageja ei ole välja toonud TsÜS § 94 lg 1 märgitud pettuse aluseid. Täitemenetluse läbiviimine ei olnud seotud kohtutäituri isikliku huviga vaid kostja 3 esitatud täiteavaldusega. Kostja 3 esitas täiturile täitemenetluse alustamiseks avalduse TMS § 2 lg 1 p 19 märgitud täitedokumendi alusel. Hageja ja kostja 3 vahel oli sõlmitud leping, mis sätestab, et kostja 3 on õigustatud pöörduma laenulepingus võetud kohustuste täitmata jätmisel koheselt täituri poole hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks panditud kinnisasja arvelt. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel alusel palub hageja tuvastada enampakkumisakti tühisus. TsÜS § 90 lg 1 sätestatu järgi ei ole täidetud tühisuse kriteeriumid. Enampakkumine ei saanud olla ilmselt seadusevastane, sest vara oli enampakkumise toimumise ajaks aresti alt vabastatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja, kostja 1 ja kostja 2 ning kostja 3 esindaja, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Täitemenetluses toimunud enampakkumise vaidlustamise võimalused sätestab täitemenetluse seadustik (TMS) § 223. Käesoleva kohtuvaidluse lahendamiseks peab välja selgitama, kas vaidlustatud enampakkumise käigus esinesid selle kehtetuks tunnistamise alused st kas enampakkumine vastas seadusega sätestatud kriteeriumidele ja kas hageja on õigeaegselt pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. TMS § 223 lg järgi võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
9.Hageja poolt 3.09.2008 kohtule esitatud avalduses märgib hageja, et sai enampakkumise akti kätte 29.08.2008. Kohtule esitatud postisaadetise väljastusteatest (tl 125) nähtub, et hageja sai enampakkumus akti kätte 5.10.2007. Kohus leiab, et hagi on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. TMS § 223 lg 1 sätestab, et hagi tuleb esitada kohtule 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest. Järelikult on hageja minetanud õiguse pöörduda kohtu poole oma õiguste kaitseks, sest TMS § 223 lg 1 on õigust lõpetav tähtaeg.
10.TMS § 87 lg 2 sätestab, et enampakkumisel ei või isiklikult ega esindajana osaleda kohtutäitur ega isik, kes on viibinud manukana vara arestimise juures, samuti isik, kes korraldab
enampakkumist või kes on manukas enampakkumise läbiviimisel, ning sellise isiku arvel tegutsev isik. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja 2 oleks TMS § 87 lg 2 sätestatud isik, kes ei tohtinud enampakkumisel osaleda. Kohtule esitatud täitetoimiku väljavõtetest ei nähtu, et kostja 2 oleks viibinud manukana täitetoimingute juures või oleks seotud kohtutäituriga, kes viis läbi täitemenetluse.
11.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja ja kostja 3 vahel oli sõlmitud 17.01.2006 laenuleping, mille alusel laenas kostja 3 hagejale 60 755 eurot, laenu tagastamise tähtaeg oli lepingu järgi 15.01.2007. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja jättis laenu tähtaegselt tagastamata. Kohtule esitatud notar REelmetsa poolt tõestatud lepingust nähtub, et 31.01.2006 sõlmisid hageja ja kostja 3 isikliku kasutusõiguse kustutamise kinnistamisavalduse, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, millega koormati hagejale kuuluv kinnistu Tallinn kostja 3 kasuks hüpoteegiga summas 1 235 000 krooni. Lepingu p 3.1. järgi kohustus kinnistu igakordne omanik alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegiga oli tagatud kõik kostja 3 nõuded, mis tulenesid poolte vahel 17.01.2006 sõlmitud laenulepingust. AÕS § 325 lg 1 järgi võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kohus leiab, et kostja 3 oli õigustatud pöörduma täituri poole oma seadusega tagatud õiguse kaitseks ning hageja poolt laenulepingus võetud kohustuse täitmisele sundimiseks. Täitemenetluses kohtutäituri poole pöördumine st seadusega sätestatud viisil oma õiguste kaitsmine ei ole ebaseaduslik. Enampakkumise eel arestis kohtutäitur hageja kinnistu asukohaga Tallinn. Hageja ei ole esitanud kaebust kohtutäituri tegevusele. Kinnisasja arestimine on toimunud 14.05.2007 ning kinnisasja arestimise akti järgi vastab arestimistoiming TMS § 142 ja § 143 sätestatud tingimustele. Kohus leiab, et kinnisasja arest toimus seaduslikult ega ole tühine.
12.Järgnevalt kontrollib kohus, kas enampakkumine vastas enampakkumise olulistele tingimustele. Täitemenetluse seadustik ei sätesta täpset loetelu asjaoludest, mis on enampakkumise olulised tingimused. Kohus asub seisukohale, et kohtumenetluse käigus tuleb kontrollida, kas hageja õigused võlgnikuna olid kaitstud selliselt, nagu täitemenetluse kord seda ette näeb. Kohtule esitatud täitetoimiku väljavõtetest nähtub, et hagejat on teavitatud igast täitemenetluses toimunud menetlustoimingust. Hagejale on kätte toimetatud täitemenetluse alustamise, vara arestimise ja enampakkumise toimumise kohta koostatud dokumendid. Täitemenetlus dokumente ei ole hagejale olnud võimalik isiklikult allkirja vastu kätte toimetada, sest hageja on nende vastuvõtmisest keeldunud. Samas on täitetoimikus märked selle kohta, et hageja on täituriga ühendust võtnud telefoni teel. Järelikult oli hageja täitemenetluse toimumisest teadlik. Hageja ei ole täitemenetluse käigus esitanud kaebusi kohtutäituri tegevusele, millest järeldab kohus, et hageja enda arvates ei rikutud menetluse käigus tema õigusi. Hageja väited selle kohta, et talle ei antud võimalust kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks ja seetõttu on enampakkumine seadusega vastuolus, ei ole õiged. Täiemenetluse seadustik ei sätesta võlgnikule õigust nõuda sundtäitmisele pööratud kohustuse vabatahtliku täitmise võimalust. Kohtule esitatud 24.04.2007 täitmisteates on hagejale antud võimalus kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Kohustuse ositi täitmine täitemenetluses saab toimuda vaid sissenõudja nõusolekul, mitte kohtutäituri suval. TsÜS § 88 (enampakkumise toimumise ajal kehtinud redaktsioon) lg 1 sätestab, et kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt
tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et Põhja ringkonnaprokuratuur tegi 1.03.2006 määruse, millega keelas kinnisasja käsutamise Eesti Vabariigi kasuks. Kinnistusraamatus tehti keelumärge . Kohtule esitatud Põhja ringkonnaprokuratuuri 04.05.2007 määrusest kriminaalasja osalise lõpetamise kohta nähtub, et hageja vara vabastati aresti alt ning määrus saadeti täitmiseks ja keelumärke kustutamiseks Harju maakohtu kinnistusosakonda. Kohus asub seisukohale, et enampakkumise toimumise ajaks oli käsutamise keelumärge küll formaalselt kinnistusraamatus olemas, kuid kinnistusraamat ei väljendanud tegelikku olukorda õigest, sest keelumärke teinud institutsioon oli palunud see kustutada. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostja 3 kasuks seati hüpoteek 6.03.2006 ja keelumärge kanti kinnistusraamatusse . Järelikult ei kehtinud käsutamise keelumärge kostja 3 hüpoteegi kande suhtes ka olukorras, kus kinnistu käsutamine oli hagejal keelatud.
13.Kõik kostjate menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Hageja kanda tuleb jätta ka riigilõiv, mille tasumisest oli hageja hagi esitamisel kohtumääruse alusel vabastatud. Riigilõiv tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskulude kindlaksmääramise menetluses pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.