Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-08-10876
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
26.02.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Liili Lauri
Kohtuasi
G B hagi AS Ivastu töövaidluses
Asja läbivaatamise kuupäev
03.02.2009
Menetlusoalised
Hageja: G B ( ik XXX, XXX) Hageja esindaja: A M ( ik XXX asukoht XXX Kostja: AS I ( registrikood XXX, XXX Kostja esindaja: J Kümnik Jätta G B hagi AS I vastu töötasu ning hüvitise nõudes rahuldamata.
Resolutsioon
Võtta vastu loobumine tööle ennistamise nõudes ja lõpetada selle nõude osas menetlus. Menetluskulude jaotus. Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja G B kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud. 24.03.2008 Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt sõlmis hageja kostjaga 09.08.2005 töölepingu nr 2-3349, tööleping oli sõlmitud määramata tähtajaks. Vastavalt töölepingu punktile 3.1 asus töötaja tööle osalise tööajaga ning kohustus töötama 10 tundi nädalas. Töö tegemise koht oli muuseum, asukohaga XXX, Tallinn. Hageja oli haige 03.12.2007 kuni 04.01.2008, naases tööle 05.01.2008, kuid sissepääsukaart oli tühistatud. 07.01.2008 käis hageja kontoris, kuid töökorraldusi ei antud ja tööle ei lubatud. 14.01.2008 kutsuti hageja teise töökoha pakkumiseks kontorisse, neli korda käis hageja kontoris sooviga pääseda direktori jutule. 05.01.2008 luges hageja end ebaseaduslikult töölt kõrvaldatuks ja pöördus töövaidluskomisjoni, kus mõisteti talle ajavahemiku 07.- 14.01. 2008 eest palk 1584 krooni. Töövaidluskomisjon tühistas distsiplinaarkaristuse ning jättis rahuldamata töötasu nõude pärast 14.01.2008 aja eest. Hageja soovib perioodi 05.01. -24.03.2008 eest töötasu, sest hageja ei olnud tööga kindlustatud. Hageja palub välja mõista kostjalt palk 39 600 ajavahemiku 14.01.2008 kuni 06.07.2008 eest ning välja mõista keskmine palk tööraamatu ebaseadusliku kinnipidamise eest alates 16.01. 2008 kokku 317 päeva eest 83 688 krooni. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista, töödejuhataja L. I kutsus hageja kontorisse peale haiguslehe lõppemist 07.01.2008, et pakkuda talle teist töötamiskohta samas piirkonnas sama sisuga tööülesannetega. Avaldaja läks tööandja kontorisse, kuid ei teavitanud sellest töödejuhatajat ja jättis avalduse klienditeenindusse. Avalduse sisuks oli, et väidetavalt on ta augustist septembrini nõudnud personaliosakonnast tööraamatut. 10.01.2008 sai tööandja kirja haldusdirektorilt, et nad ei soovi hageja töötamist objektil, talle saadeti teade ja kutsuti 14.01.2008 kontorisse, hageja ei ilmunud aga kohale. 14.02.2008 toimus töövaidlus, 22.02.2008 saadeti uus teatis, kus kutsuti hageja tööandja kontorisse 29.02.08, paluti kaasa võtta kaart ja võtmed. Hageja tuli, keeldus igasuguseid pakkumisi vaatamast, korraldas koha peal skandaali ning ei tagastanud võtmeid ega kaarti, nõustus töötama vaid objektil . 05.03.2008 saadeti talle teade, kus paluti informeerida personaliosakonda puudumise põhjustest hiljemalt 10.03.2008. 10.03.2008 hageja helistas ning teavitas, et ei kavatse tööle ilmuda enne kui kohus ta objektile ennistab. Alates 10.03.2008 on korduvalt teinud ähvarduskõnesid personaliosakonda. 19.03.2008 lõpetati tööleping TLS § 86 p 6 alusel alates 16.01.2008. Hageja ei ole töölepingu lõpetamist vaidlustanud. Töötaja ei reageerinud ühelgi tööandja kutsele, eiras kõiki korraldusi, seega ei saa rääkida faktilisest töölt kõrvaldamisest. TLS § 50 lg 3 kohustab töötajat täitma õigeaegselt ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi, seega puudub igasugune alus teda ITLS § 31 lg 3 alusel tööle ennistada. Hageja on loobunud tööle ennistamisest ning soovib TLS § 117 teisest lõikest tulenevalt hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses, see säte on kohaldatav töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral, mida hageja ei vaidlusta.
Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud.
Hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud töölepingu nr 2-3349, 09.08.2005 kohaselt asus hageja tööle 09.08.2005 puhastusteenindajana, lepingu punktis 2.2 määratleti tööülesannete täitmise kohaks Harjumaa. Lepingu p 2.4 järgi oli peamiseks töötaja tööülesandeks tööandja objektidel koristustööde teostamine nõutud mahus ja kellaegadel. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt ei tagatud hagejale tööd ning hageja luges end alates 05.01.2008 ebaseaduslikult töölt kõrvaldatuks ka hilisemalt 14.01.2008. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kohus ei loe tõendatuks hageja väiteid, mis annaks aluse lugeda hageja ebaseaduslikult töölt kõrvaldatuks alates 14.01.2008. TLS § 49 kohustab tööandjat kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi, lepingu punktis 2.2 määratleti tööülesannete täitmise kohaks Harjumaa, TLS § 59 lg 3 kohaselt töötaja paigutamine teisele töötamiskohale samas asulas ei ole teisele tööle üleviimine, kui töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Seega on töölepingus kokku lepitud kohustusliku tingimusena TLS § 26 lg 1 p 5 töö tegemise piirkond, mitte kohana objekt , ning hageja väited on ebaõiged. Kohtu hinnangul tööandjal puudus kohustus tagada hagejale töö just konkreetselt objektil, kuivõrd töölepingus lepiti kokku töö tegemise piirkond Harjumaa. Lähtudes ITLS § 31 lg 3 sätestatust on töötajal õigus nõuda enda ebaseadusliku töölt kõrvaldamise korral tööle ennistamist ja selle tulemusena saamata jäänud palka. Hageja ei ole vaidlustanud, et 14.01.2008 paluti tal ilmuda kostja kontorisse tööalaste korralduste vastuvõtmiseks, vastupidiselt ta on seda oma hagiavalduses ise kinnitanud. Asjaolu, et hageja soovis neli korda pääseda direktori vastuvõtule ei ole vabandatav asjaolu töö mitte vastuvõtmiseks, töölepingu kohaselt allus ta töödejuhatajale. Eesti Kunstimuuseum on 10.01.2008 kirjaga nr 1—4/15 kostjat teavitanud soovimatusest hagejat oma objektil tööülesandeid täitmas näha. Käesoleva vaidluse sisuks ei ole tema ülesannete täitmise kvaliteet S, tööandjal oli õigus vastavalt töölepingule töötamise piirkonna raames töötajat ümber paigutada. Kostja 10.01.2008 teate nr 080079 kohaselt kutsuti hageja tööandja kontorisse objekti määratlemisele 14.01.2008. Hageja on kohtule esitanud kirjalikud tõendid 22.02.2008 nr 080432, millest nähtub, et Põhjaregiooni juht M K on kutsunud hageja teistkordselt (esmakordselt 14.01) töötamise koha ja tööajagraafiku kooskõlastamiseks 29.02.2008 Vilde tee 129, II korrus. Kirjast 05.03.2008 nr 080508 nähtub, et hageja käis 29.02.2008 AS I kontoris, kuid keeldus talle pakutavast objektist. Kostja on esitanud objekti nimekirja: ÜC XXX ja TS, XXX, mis kohtu hinnangul jäävad Tallinna piirkonda, seega on kooskõlas töölepingus kokkulepituga. Kohus loeb tõendatuks kostja vastuväite eelnimetatud tõenditega, et ta ei ole keeldunud hagejat peale 14.01.2008 tööga kindlustamist ning seetõttu puudub igasugune alus välja mõista töötasu 39 600 krooni. Hageja ei soovi tööle ennistamist ega käskkirja nr 73 , 19.03.2008 tühistamist. ITVL § 24 lg 1
kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast, lg 3 kohaselt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt palus ta tööle ennistamist, ebaseadusliku töölt kõrvaldamise tõttu töölt sunnitud puudumise aja eest keskmist palka ja distsiplinaarkaristuse tühistamist. Töövaidluskomisjon rahuldas tema avalduse osaliselt, tühistades noomituse, mis määrati 15.11.2007 käskkirjaga, ja jättis töötaja tööle ennistamata ning keskmise palga alates 15.01.2008 välja mõistmata, mõistes keskmise palga välja 07.01. kuni 14.01.2008. Kohtule esitatud avalduse kohaselt ei nõustunud hageja tehtud otsusega osaliselt ja esitas hagi vaid rahalise nõude osas alates 15.01.2008. ITVS § 24 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon rahuldab avalduse osaliselt võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel lähtudes nõudest. Hageja on loobunud tööle ennistamise nõudest ( tlk 31 ja 46), nimetatud nõudest loobumise korral tuleb see vastu võtta tuginedes TsMS § - le 206 lg 1 ja 428 lg p 3 selle nõude menetlemine lõpetada. Töölepingu seaduse § 119 reguleerib tööandja vastutust tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise eest, esimesest lõikest tulenevalt on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Hageja on lugenud tööraamatu tööandja poolt kinni peetuks ajavahemikul 16.01.2008 kuni 28.11. 2008 paludes välja mõista hüvitis 83 688 krooni. Kohus leiab, et nimetatud paragrahvi järgi loetakse tööraamat kinnipeetuks vaid selle väljaandmisest keeldumise korral, antud juhul kostja suhtes ettenähtud vastutuse kohaldamiseks alust ei ole. Asja sisulise läbivaatamise käigus 16.12.2008 toimunud kohtuistungil on kostja esitaja selgitanud, et ka tööraamatut on hagejale saadetud tähitult 19.03.2008, kuid nimetatud dokumendile ei ole ta järgi läinud. Hageja neid väiteid ei kummutanud ega tõendanud, mil ta tööraamatut tööandjalt küsis. Tööraamatu andis kostja esindaja hagejale üle 16. 12. 2008 toimunud kohtuistungil. Kohus nõustub kostja seisukohaga selle nõude osas, et hageja on esitanud uue nõude võrreldes töövaidluskomisjonile esitatud avalduses tooduga, kuid nimetatud nõude menetlemine ei ole välistatud ka käesoleva tsiviilasja raames. Hagejal on õigus TsMS § 4 lg 1 kohaselt esitada hagi või muu avaldus, tasudes vastava lõivu, mida hageja on selle nõude puhul teinud. Esitades eraldi iseseisva hagi tulnuks nõue läbi vaadata, kuivõrd see kuulub kohtu pädevusse, seega on kohus selle läbi vaadanud käesoleva menetluse raames. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, jäävad kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. Hageja on käesolevas menetluses tasunud hagi esitamisel riigilõivu ning kandnud õigusabikulu.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.