Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.02.2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-11552
Tsiviilasi
EAS hagi K J `u vastu võlgnevuse tarbitud sideteenuste eest 12 019,60 krooni nõudes ja võla sissenõudmiskulude 473 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja – EAS (reg.kood XXX) Hageja esindaja Monika Paade
esindajad
Kostja – K J (isikukood XXX) Istungi toimumise aeg
Resolutsioon
04.02.2009
Hagi jätta rahuldamata. Hageja menetluskulud jätta tema menetluskulud jätta hageja kanda.
enda
kanda,
kostja
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 09.01.2001.a. kliendileping. Kostja kasutas Elioni poolt pakutavaid tooteid kodu-ISDN aadressil XXX, Tallinn ning tooteid digitaaljaama telefon ja ADSL Light aadressil XXX, Tallinn. Kliendilepingu järgi kohustus kostja tasuma tema poolt tarbitud teenuste eest vastavalt väljastatud arvetele. Hageja ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud. Hageja ütles toodete aluseks olevad lepingud üles 27.03.2002.a. Kostja võlgnevus tarbitud sideteenuste eest moodustab 12 019,60 krooni. Hageja on kostjale esitanud korduvalt võlanõudeid, kuid kostja võlgnevust ei hüvitanud. Hageja esitas võlanõude täitmiseks inkassoettevõttele, kuid see ei andnud tulemusi. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus tarbitud sideteenuste eest summas 12 019,60 krooni ja võla sissenõudmiskulu summas 473 krooni vastavalt hageja hinnakirja punktile 2.8.2. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Hagi aluseks olev nõue koosneb kahest erinevast nõudest, viitenumbrid 30498534019 ja 30498531012, mis mõlemad on aegunud. Viitenumbri 30498531012 suhtes puudub teenuse osutamise aluseks olev leping. Hagis väidab hageja, et kostja on näidanud üles pahatahtlust võlgnevuse tasumise eiramisega. Kostja kinnitab, et ta ei ole pahatahtlikult esitatud nõuet tasumata jätnud. Kostja sai nõudest teada 2008.a. kevadel, kui ta avastas, et tema isikuandmetega on Krediidiinfo andmebaasis ebaseaduslikult seotud käesolev nõue. Kostja nõude alusel eemaldas hageja vastava info andmebaasist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kohtukulud jätta hageja kanda.
Asja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 09.01.2001.a. kliendileping (tlk 21) ja tooteleping (tlk 22) kodu ISDN kasutamiseks. Asja materjalidele lisatud teatisest (tlk 23) nähtub, et leping lõpetati 31.07.2001.a. Hageja on nimetatud tootelepingu järgi esitanud kostjale arved 03.05.2001.a. maksetähtajaga 25.05.2001.a. (tlk 24), 03.06.2001.a. maksetähtajaga 25.06.2001.a. (tlk 25) ja 04.07.2001.a. maksetähtajaga 25.07.2001.a. (tlk 26) Hageja väidete kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel ka leping digitaaljaama kasutamiseks Asja materjalidele lisatud teate (tlk 30) järgi lõpetati leping 27.03.2002.a. Kostjale on esitatud nimetatud lepingu järgi tarbitud teenuste eest arved 03.02.2002.a. tasumise tähtajaga 28.02.2002.a. (tlk 31) ja 03.03.2002.a. tasumise tähtajaga 31.03.2002.a.(tlk 32) ja arve 04.04.2002.a. tasumise tähtajaga 30.04.2002.a.(tlk 34). Hageja väidetel moodustavad tasumata arved kogusumma 12 019,60 krooni Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Alates 01.07.2002.a. kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja nõuded – tasu tarbitud teenuste eest ja võla sissenõudmiskuludega seotud tasunõue tulenevad tehingust. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse kohtusse 23.03.2008.a. Seega oli TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev aegumistähtaeg hageja poolt kohtusse pöördumisel möödunud. Hageja on asjas tuginenud ka sellele, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult, ning sellest tulenevalt on aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 4 järgi pikem s.o. 10 aastat. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg s 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega pidanuks hageja tõendama, et kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata teenuste osutamise ja sissenõudmiskulude hüvitamise eest saadaolevad summad. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid kostja pahauskset käitumist tuleks hagejal tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Kohus leiab, et aegumise regulatsioon kaotaks tähenduse, kui lugeda hageja poolt esiletoodud asjaolusid automaatselt tahtlikuks tegevuseks ja kohaldada seetõttu pikendatud aegumistähtaega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt kohustuse tahtlik rikkumine ei ole tõendamist leidnud. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Peale nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmist. TsÜS § 144 järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuna kostja on esitanud aegumise väite ja asjas on tõendamist leidnud, et hageja esitatud nõue on aegunud, siis leiab kohus, et puudub vajadus hinnata kas poolte vahel olid lepingud sõlmitud. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses sarnane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude
proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.