Tsiviilasja number
2-08-2110
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Urmas Reinola ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.veebruaril 2009, Tallinn
Tsiviilasi
P. T. hagi L. T. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2007/1477
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.10.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
P. T. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26.01.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja P. T. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-xx xxxxxxx), esindaja Armand Mark Kostja L. T. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-xxx xxxxxxx)
Jätta Harju Maakohtu 01.10.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja P. T. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik 21.01.2008 esitas P. T. Harju Maakohtule hagi L. T. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2007/1477. Hagiavalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 04.01.2007 määrusega hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt on hageja kohustatud maksma kostjale oma tütre D. T. ülalpidamiseks elatisraha 2000 krooni kuus alates hagi esitamisest 28.11.2006 kuni tütre täisealiseks saamiseni 14.05.2015. Hageja hakkas kohe kohtumäärust täitma, leppides kostjaga kokku, et maksab elatisrahana tütre gümnaasiumi ja muusikakooli õppemaksu 30 000 krooni (2006 septembrist kuni 2007 juunini). Juunist 2007 kuni septembrini 2007 maksis hageja kostjale elatisraha summas 6000 krooni. Peale hagejale kuuluva korteri müüki tasus hageja kostjale 100 000 krooni elatisraha kolmeaastase ettemaksuna ning sõlmis kostjaga 07.08.2007 kirjaliku kokkuleppe, millega kostja tunnistab, et hagejalt saadud 100 000 krooni saamisega loetakse makstuks elatisraha tütre ülalpidamiseks ajavahemikul 01.09.2007 kuni 01.09.2010 ja märgitud ajavahemikul ei hakka kostja hagejalt elatisraha nõudma. Hageja sai kohtutäituri teatise kätte 22.11.2007. 27.11.2007 esitas hageja kõik dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad kohtumääruse täitmist elatise maksmise osas, kohtutäiturile koos kaebusega täitemenetluse lõpetamise kohta. Kohtutäitur vaatas hageja kaebuse läbi ja tegi selle kohta 22.12.2007 otsuse, mille hageja sai kätte 23.12.2007. TsÜS § 167 lg 1 mõtte kohaselt toimusid hageja ja kohtutäituri vahel läbirääkimised, mis lõppesid 22.11.2007 kohtutäituri otsusega. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatatud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Viimane tähtaeg hagi esitamiseks oli hagejal 22.01.2008. Kuivõrd hageja esitas hagi kohtule 21.01.2008, siis on hagi esitatud seadusega ettenähtud tähtajaks. Hageja palus kohtul tunnistada lubamatuks 04.01.2007 kohtumääruse sundtäitmine täitedokumendi alusel seoses sissenõudja nõude rahuldamisega. Kostja vaidles hagile vastu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 3 kohaselt võib võlgnik hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hageja sai täitmisteate kätte 22.11.2007, kuid hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitas kohtusse 21.01.2008. Seega on hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegunud. Kostja taotles kohtult aegumise kohaldamist ning palus teha hagi aegumise taotluse lahendamiseks tsiviilasjas vaheotsus ja jätta hagi rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus 01.10.2008 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata aegumise tõttu ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus on tuvastanud, et hagejale toimetati vaidlusaluses täiteasjas täitmisteade kätte 22.11.2007. Hagi aegumistähtaeg hakkas kulgema vastavalt TsÜS § 135 lg 1 23.11.2007. Vastavalt TMS § 221 lg 3 pidi hageja esitama hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kostja vastu hiljemalt 27.12.2007. Hagi on kohtule esitatud 22.01.2008, mistõttu on hagi täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegunud. Hageja väitel toimusid peale täitmisteate saamist tema ja kohtutäituri vahel läbirääkimised, mis lõppesid 22.12.2007 kohtutäituri otsusega, mistõttu tuleb lugeda aegumine peatunuks ajavahemikul 22.11.2007 kuni 23.12.2007. Samas ei saa võlgniku poolt TMS § 217 järgi kohtutäituri tegevusele kaebuse esitamist või võlgniku ja kohtutäituri vahel toimuvat ametialast suhtlust pidada läbirääkimisteks TsÜS § 167 lg 1 mõttes, sest osundatud sätte kohaselt peatuks nõude aegumine vaid juhul, kui läbirääkimised toimuksid õigustatud ja kohustatud isiku vahel. Seega saaks nõude aegumise peatumine kõne alla tulla vaid sissenõudja ja võlgniku vahel toimuvate läbirääkimiste korral.
2(3)
Lähtudes eeltoodust on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulus rahuldamisele ning kohus jättis hagi rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 01.10.2008 otsuse ning kohtukulud jätta kostja kanda. Kohus ei võtnud arvesse hageja arvamust selle kohta, et vastavast TsÜS § 167 lg 1 hageja ja kohtutäituri vahel, alates 27.11.2007 kuni kohtutäituri otsuse tegemiseni hageja kaebuses 22.12.2007, toimusid läbirääkimised hageja poolt maksutud elatise arvesse võtmise kohta. Läbirääkimiste ajaks aegumine peatub. Kohtu arvates nimetatud paragrahv viitab võlgniku läbirääkimistele vahetult võla sisenõudja endaga. Antud juhul on aga kohtutäitur avaldaja-sissenõudja volitatud isikuks avalduse alusel, mille avaldaja esitas kohtutäiturile ja seetõttu on kohtutäitur volitatud pidama läbirääkimisi avaldaja nimel. Seega hagi esitamisel hageja ei lasknud mööda aegumistähtaega TsÜS § 167 mõttes. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 01.10.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Vaidlus puudub selles, et hageja sai kätte täitmisteate 22.novembril 2007. Maakohus leidis õigesti, et kohtutäituri ja võlgniku vahel peetavaid läbirääkimisi ei saa samastada TsÜS §-is 167 lg 1 sätestatud aegumise peatumise alusega. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Kohtutäituri tegevust reguleerib täitemenetluse seadustik. TSM § 26 lg 1 kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist. Kohtutäituril on täitemenetluses õigus isikult nõuda isikut tõendava dokumendi esitamist ning isikul on kohustus vastav dokument kohtutäiturile esitada. Seega täitis kohtutäitur täitemenetluse seadustiku sätete kohaselt oma tööülesandeid, mis ei ole käsitletavad aegumist peatava läbirääkimisena TsÜS § 167 lg 1 mõttes. Seadusega kooskõlas ei ole apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt on kohtutäitur täitemenetluses sissenõudja esindajaks. Kohtutäituri seaduse 2 lg 1 ja 3 kohaselt on kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kes peab ametitoimingut tehes olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toimingud teeb. TMS § 9 lg 1 kohaselt ei või kohtutäitur täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on võlgnik või sissenõudja või tema esindaja. Ülaltoodu alusel kohaldas maakohus põhjendatult aegumist TMS § 221 lg 3 alusel ja jättis hagi rahuldamata vaheotsusega TsMS § 449 lg 3 alusel. Seega ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja P. T. kanda.
Reet Allikvere
Urmas Reinola
Kaupo Paal
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.