Valentina Bystrova (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX XX ) hagi Pavel Belovi (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX XX ) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14.10.2008. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pavel Belovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant Pavel Belov Vastustaja Valentina Bystrova
esindajad
RESOLUTSIOON
Tühistada Viru Maakohtu 14.10.2008. a otsus mittevaralise
kahju
väljamõistmise
ning
menetluskulude jaotuse osas.
Teha selles osas uus otsus, millega vähendada hageja
kasuks
väljamõistetud
kahjuhüvitist
25 000 kroonini ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Mõista Pavel Belov ́ilt välja hüvitis summas 25 000 (kakskümmend viis tuhat krooni) Valentina Bystrova kasuks. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluses kantud kulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Valentina Bystrova esitas 23.08.2006 maakohtule hagiavalduse Pavel Belovi vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks hagejale tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 6000 krooni ja moraalse kahju hüvitamiseks 44 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt jalutas hageja 02.06.2006 kell 21.20 koos oma kutsikaga, nimega Konni, XXX XX hoovis. Samas hoovis oli kostja oma suure ja väga agressiivse võitluskoeraga, kes oli ilma suukorvi ja kaelarihmata. Nähes hageja kutsikat, hakkas kostja koer jooksma hageja suunas, ise ähvardavalt lõrisedes. Hageja võttis instinktiivselt Konni käte vahele, et teda kaitsta. Kostja karjus, et hageja viskaks kutsika maha, kuid hageja oli šokiseisundis. Kostja koer tormas hagejale kallale ja hakkas tema kätt purema. Viivitusega jõudis sündmuspaika ka kostja ning üritas oma koera hagejast eemale rebida, kuid koera tugevuse ja kaelarihma puudumise tõttu oli see võimatu. Kostja koer pures hageja mõlemat kätt ja surmas Konni. Saadud vigastuste tõttu oli hageja haiguslehel alates 02.06.2006 kuni
05.07.2006. Hageja töötasu oleks selle perioodi eest olnud 7900 krooni, kuid tema reaalne sissetulek oli töövõimetuslehe alusel tasutud 2462 krooni, järelikult jäi trauma tõttu saamata 5438 krooni. Ravikulud moodustavad vastavalt arvetele 285.80 krooni. Kahju hulka kuulub ka koera registreerimine ja vaktsineerimine ning pöördumine psühhiaatri poole. Kokku moodustab materiaalne kahju 6000 krooni. Moraalse kahju hindab hageja 44 000 kroonile. Hageja kannatused seisnesid järgmises: mõlema käe koerahammustustega seotud füüsilised piinad; marutõve vastase vaktsineerimise läbimine, mis tõi lisakannatusi; lemmiklooma hukkumine hageja silme all; pärast kallaletungi olid hagejal vigastatud mõlemad käed, mistõttu tuli hagejal paluda abi kõrvalistelt inimestelt, mis tõi kaasa lisakannatused ja hageja inimväärikuse languse; surmaoht ja hirm, mida hageja tundis, tõi kaasa psüühilised häired, mille tulemusena oli hageja sunnitud pöörduma psühhiaatri poole. Narva linna koerte ja kasside pidamise eeskirja p 4.2 kohaselt tohib koera viia avalikku kohta rihma, keti jms otsas, mille pikkus peab olema vähemalt 1,5 m, vajadusel suukorviga. Hageja leidis, et kostja, olles hästi teadlik kaitsekoera tõu iseloomuomadustest ja harjumustest ning jalutades koeraga ilma kaelarihma ja suukorvita, tegutses kuritegeliku lohakusega. PS §-de 25 ja 28 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele ja ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 1060 vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest.
2.Kostja tunnistas kirjalikus vastuses hagi osaliselt, nõustudes hüvitama varalise kahju. Kohtuistungil nõustus kostja hüvitama ka mittevaralist kahju summas 4000 krooni. Kostja leidis, et hageja on eiranud VÕS § 130 lg 2 sätet, nõutav kahjusumma 44 000 krooni ületab 7,3 korda varalist kahju ja 2,4 korda kostjale määratud haldustrahvi, seega ei ole hageja arvestanud mõistlikkuse ja õigluse printsiipe. Puuduvad erandlikud asjaolud, millised õigustaksid mittevaralise kahju hüvitise maksmist. Hageja ei ole tõendanud kostja koera poolt hagejale mittevaralise kahju tekitamist. Tõendamata on rikkumise raskus. Vaadeldaval päeval viis kostja prügikonteinerisse rasket prügiämbrit, kandes paremas käes prügiämbrit ning vasakus käes oli koer rihmaga kaelas ja vastava koera-rihmaga. Koer rebis end kaelarihmast lahti ning kostja ei suutnud haige käega teda äkitselt alustatud jooksust hageja koera suunas peatada. Hageja ei täitnud Narva linna koerte ja kasside pidamise eeskirja punkti 1.2, kuna hageja koer oli ilma suukorvi ja kaelarihmata. See asjaolu nähtavasti ärritas kostja koera. Hageja ei täitnud kostja palvet lasta koer sülest maha, mis vältinuks koera kallaletungi hagejale. Maksta 44 000 krooni käib kostjale üle jõu. Kostja tasub igakuiselt 1500 krooni laenulepingu alusel, 3175 krooni moodustavad muud maksed.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 14.10.2008 otsusega hagi ning mõistis välja P. Belovilt V. Bystrova kasuks hüvitise õigusvastaselt tekitatud kahju eest summas 50 000 krooni, millest hüvitis varalise kahju eest moodustab 6000 krooni ja hüvitis mittevaralise kahju eest 44 000 krooni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Otsuse kohaselt kuulub varalise kahju nõue rahuldamisele vastavalt TsMS § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja kinnitas kohtuistungil, et on nõus hüvitama hagejale varalise kahju 6000 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS §-d 1043; 1060; 1056 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 3; 130 lg 1. Koerte ja kasside pidamise nõuded Narva linna haldusterritooriumil on sätestatud Narva Linnavolikogu 19.06.2003 määrusega nr 34/18 Narva linna koerte ja kasside pidamise eeskirjas. Eeskirja punkt 4.2 näeb ette, et koera tohib
viia avalikku kohta rihma, keti jms otsas, mille pikkus peab olema vähemalt 1,5 m, vajadusel suukorviga. Vaidlust ei ole selles, et kostja rikkus 02.06.2006 koerte pidamise eeskirju, koer hammustas hagejat. Kostjale määrati 06.07.2006 väärteoasjas karistuseks rahatrahv 1800 krooni ja otsus on jõustunud. Kui kostja ei oleks olnud oma koera pidamisel hooletu, oleksid ära jäänud kahjulikud tagajärjed hagejale. Kostja käitumises puuduvad seega õigusvastasust välistavad asjaolud ja kostja on järelikult süüdi hagejale varalise kahju tekitamises. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb vastavalt VÕS § 130 lg 2 kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. VÕS § 130 lg 2 ettenähtud tõendamiskoormuse kohaselt tuleb kehavigastuse korral mittevaralist kahju eeldada. Mittevaralise kahju nõude suuruse osas annab TsMS § 233 lg 1 kohtule võimaluse kõrvale kalduda üldistest tõendamisreeglitest, otsustades kahju suuruse üle oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Samas peab kohus Riigikohtu praktikat arvestades siiski tuvastama, kas hagejal on mittevaraline kahju tekkinud, ning mõistma hüvitise välja õiglases suuruses, mis vastab õiguse üldpõhimõtetele, senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldisele heaolu tasemele. Mittevaralise kahju tekkimise tõendamise koormis lasub hagejal. Kostja koera ründe tagajärjel suri hageja koer. Pidades silmas hageja füüsilisi vigastusi ja tema koera surma, tuleb eeldada, et kostja koer ründas hagejat raevunult. Kohus nõustus hagejaga, et enda koera surmamise pealtnägemist raevunud koera poolt tuleb pidada antud juhul moraalseks-hingeliseks üleelamiseks hagejale ja kahtlemata tekitab see moraalset kahju. Hageja sai kostja koera ründe tagajärjel vigastada. Patsiendikaardiga on tõendatud hageja saabumine 02.06.2006 kiirabiga kell 22.05 Narva Haigla traumapunkti, kus õmmeldi haav sõrmel ja pandi käele side. Vigastuste, mis tekitasid füüsilist valu ja kannatusi, ravimisele läks rohkem kui kuu aega. Hageja pidi seetõttu korduvalt ka hiljem saama arstiabi. Hageja on seega tõendanud füüsiliste kannatuste olemasolu, mille alusel kohus eeldab ka moraalseid üleelamisi. Füüsiliste vigastuste tõttu viibis hageja töövõimetuslehel 02.06.-05.07.2006. Kohus nõustus hagejaga, et käevigastused toovad kaasa lisakannatused ja hageja inimväärikuse languse. Koera kallaletungiga tekitati hagejale närvišokk ja moraalsed kannatused: kahe kuu möödudes ei olnud hageja psüühiline seisund normaliseerunud ning hageja oli sunnitud läbima rehabilitatsioonikursuse psühhiaatri juures. Hagejale määrati ravi perearsti poolt ja soovitati pöörduda psühhiaatri poole ning kirjutati ka ravimid, mida ta välja ostis. Hageja on igati tõendanud, et tal oli posttraumaatiline stresshäire ja tekkis tugev hirmutunne koerte ees, mis on tuvastatud psühhiaater Ilona Kalugina poolt ja dokumentaalselt tõendatud. Ka psühhiaater kirjutas hagejale välja ravimid, mida hageja apteegist välja ostis ja tarvitas. Kohus tuvastas tunnistaja dr I. Kalugina ütluste alusel, et hagejal olid hingeline valu ja kannatused seoses kostja koera ründega, mis eeldas psühhiaatri poolt ettekirjutatud ravi. Kohtu hinnangul on hageja küllaldaselt tõendanud kostja koera ründe tõttu tekkinud kannatusi ja nende tagajärgi. Kohtul kujunenud siseveendumuse kohaselt sai hageja kostja koera ründe tõttu õõvastava läbielamise osaliseks, mis kätkeb endas kindlasti mittevaralise kahju saamist, mis on suurem kui kostja poolt õigeks võetud 4000 krooni. Kostja väitel teenib ta kuus keskmiselt 8000 krooni (neto). Kostja sõnul käib ta iga aasta arsti juures ja peab maksma 400 krooni vastuvõtu eest, ravile kulub 3000 krooni aastas. Mittevaralise kahju 44 000 krooni väljamõistmine vastab ühiskonna heaolu tasemele käesoleval ajal, sellise summa väljamõistmisega ei ole rikutud õiguse üldpõhimõtteid, see ei ole hageja rikastumise allikas
ning seda ei saa pidada ka kostja suhtes ebamõistlikult koormavaks. Kohtuistungil nõustus hageja raha saama aasta jooksul.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.P. Belov taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 44 000 krooni, ja tühistatud osas uue otsuse tegemist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on mittevaralise kahju hüvitis mõistetud välja põhjendamatult, uurimata kostja tõendeid. Kostja soovis esitada kohtule Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogiakliiniku teated kostja haiguse kohta ja tasutud arved ravi eest, mis tõendavad kostja vasaku käe neuroloogilist rasket puuet. Nimetatud tõendid kinnitavad koera ootamatut lahtirebimist kostja haigest vasakust käest hageja lahtiselt olnud minikoera nähes ning välistavad kahju tekitamise tahtlikult ja õigusvastaselt. Kohus ei hinnanud arstitõendeid ja ei veendunud kostja võimaluses hoida koera kallaletungi eest väiksemale vabalt jooksvale koerale. Seega eiras kohus VÕS § 140 lg 1, mis sätestab kahjuhüvitise vähendamise, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda. Kohus leidis ekslikult, et mittevaralise kahju hüvitise 44 000 krooni väljamõistmine vastab ühiskonna heaolu tasemele käesoleval ajal ning et nimetatud ulatuses hüvitise väljamõistmist ei saa pidada kostja suhtes ebamõistlikult koormavaks. Kostja töötasu on 8000 krooni kuus ning 50 000 krooni väljamõistmine on kostjale krahh. VÕS § 134 lg 4 sätestab, et kannatanul on õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena. Maakohtu otsuses mõistlikku hüvitamist ainult kommenteeritakse, kuid reaalselt kostja suhtes ei kohaldata. Kohus rikkus korduvalt ka protsessinorme. Kostjal oli kogu protsessi vältel raskusi tõlkega vene keelde. Kohtutõlk tõlkis hageja nõustajale nii vaikselt, et kostja ei kuulnud tõlget. Kostja esinemine tõlgiti kohtuvaidluses vaid osaliselt. Riigikeele mitteoskamise ja puuduliku tõlke tõttu oli kostja osalemine protsessis oluliselt häiritud, kuna kostja ei saanud aru kõigest toimuvast. Lisaks ühesuunalisele tõlkele võimaldati nõustajal sooritada menetlustoiminguid ja esitada taotlusi. Hageja kohtuistungitel praktiliselt vaikis.
5.V. Bystrova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt palub hageja jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid läbivaatamata, kuna kostja ei esitanud tõendeid esimese astme kohtule ning ei ole märkinud, miks ta ei saanud nimetatud tõendeid maakohtule esitada. Samuti ei kuulu ringkonnakohtus arvestamisele apellandi esitatud uued vastuväited viidetega kostja terviseseisundile, millele ta ei viidanud maakohtus. Kostja sissetulek võimaldab maksta väljamõistetud hüvitist. Kohus tuvastas, et kostjal on kaks töökohta, ta töötab inkassaatorina ja lisaks FIE-na taksojuhina. Kuna kostja ei esitanud kohtule andmeid oma sissetulekute kohta ning kohtu küsimusele kohtumenetluse lõpetamisest vastas kostja, et ei soovi esitada täiendavaid tõendeid ja on nõus menetlust lõpetama, siis ei saa ta esitada vastuväidet, et kohus ei ole arvestanud tõendeid. Maakohus teeb otsuse kogutud tõendite alusel, kui kostja tõendeid ei esitanud, siis see ei ole põhjenduseks kohtuotsuse tühistamisel. Ka VÕS § 140 lg 1 viitab kostja alles apellatsioonkaebuses.
Kohus ei ole rikkunud protsessiõigusnorme. Pooltele oli võimaldatud tõlk, kostja ei teatanud kohtule, et ei kuule tõlki või ei saa asjast aru. Hageja nõustajale ei olnud vaja tõlkida, kuna ta saab eesti keelest aru. Samuti oli kostjal eesti keelt valdav esindaja, kes andis kohtule selgitusi eesti keeles. Kostja ei palunud oma esindajat anda kohtule selgitusi vene keeles. Kostja ei ole esitanud kohtule TsMS § 34 lg 1 alusel taotlust, et vajab tõlki.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja ringkonnakohus tühistab maakohtu vaidlustatud otsuse mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega loeb mõistlikuks mittevaralise kahju hüvituse suuruseks 19 000 kr.
7.Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse mittevaralise kahju hüvitamise osas ja kooskõlas TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Asjas ei ole vaidlust, et kostjale kuuluv koer ründas hageja koera ja hagejat, mille tagajärjel hagejal tekkis varaline kahju ning tervisekahjustusest ning koera hukkumisega seoses ka mittevaraline kahju. Kostja vastutab VÕS § 1060 alusel loomapidajana oma looma poolt tekitatud kahju eest.
9.Apellant vaidlustab mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse. Apellatsioonkaebuse nõude kohaselt tuleb mittevaralise kahju osas ringkonnakohtul teha uus otsus. Kaebuse põhjendustest saab järeldada, et apellandi arvates on maakohtu poolt väljamõistetud mittevaraline kahju liiga suur.
10.Ringkonnakohtu arvates kuulub hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas kohaldamisele VÕS § 130 lg 2, mille kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.
11.Hageja on oma mittevaralise kahju nõude alusena toonud esile ka asjaolu, et rünnaku tagajärjel hukkus tema koer, kes oli kuue kuuga saanud hagejale väga lähedaseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna tegemist oli hageja lemmikloomaga, kellega hagejal oli emotsionaalne side ja kes omas hageja jaoks erilist tähendust, siis on põhjendatud arvestada mittevaralise kahju tekkimist ka koera hukkumisega seoses. TsÜS § 49 lg 3 kohaselt kohaldatakse loomadele asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohus leiab, et kohaldamisele kuulub VÕS § 134 lg 4, mille kohaselt asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu.
12.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus ei ole mittevaralise kahju hüvitamisel arvestanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Asja materjalide kohaselt on hageja esile toonud järgmised asjaolud, mis tõendavad temal mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust: 1) hageja oli sunnitud läbima marutõvevastase vaktsineerimise, mis tekitas lisakannatusi; 2) koera surm, tegemist oli kingitud koeraga ja kaotus on moraalne; 3) kostja koera poolt hageja hammustamisega tekkinud füüsiline valu ja kannatused, sh ravimisele kulus rohkem kui kuu aega; 4) psüühilised üleelamised – tema silme all tapeti koer, kellest 6 kuuga oli saanud peaaegu pereliige. Samuti sai hageja kostja koera rünnakust tugeva närvistressi, ka kahe kuu möödumisel ei ole olukord stabiliseerunud ja hageja on sunnitud läbima rehabilitatsioonikursuse psühhiaatri juures. Ringkonnakohus leiab, et hageja psüühilised üleelamised on tõendatud psühhiaatri I. Kalugina vastuvõttudel käimise ja psühhiaatri ülekuulamisel antud ütlustega. Arvestades psühhiaatri vastuvõtul käimise aega ja kaebuseid, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud lugeda tõendatuks hageja kannatused ca ühe kuu jooksul. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja väiteid ja psühhiaatrile esitatud kaebuseid, oli hageja elu tugevasti häiritud ühe kuu vältel. Ringkonnakohus leiab, et mittevaralise kahju suuruse määramisel, kus ei ole füüsilise ega vaimse valu ning kannatuste mõõtmine objektiivselt võimalik, on mõistlik lähtuda kahju suurusest 500 kr päeva eest, s.o kokku summas 15 000 kr. Ringkonnakohus leiab, et marutaudivastane süst tekitab isikule lisakannatusi, mille puhul on mittevaralise kahju suuruseks põhjendatud lugeda 1000 kr. Eeltoodu alusel ja arvestades, et hagejale ei tekkinud tõsiseid ja pikemaajalisi tüsistusi, samuti kostja vastuväiteid maakohtus, muuhulgas tema majanduslikku olukorda, on ringkonnakohtu arvates VÕS § 130 lg 2 alusel hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks makstav mõistlik hüvitis 16 000 kr.
13.Ringkonnakohus märgib, et apellandi väited selle kohta, et tal oli oma tervisliku seisundi tõttu raskendatud koera kinnihoidmine ja selletõttu ei ole ta kahju tekitamises süüdi, ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti viidanud vastavatele loomapidamise eeskirjadele, ning apellant koera omanikuna pidi arvestama võimalusega, et peale tema koera võib ümbruses viibida ka teisi isikuid ja koeri ning tagama olukorra, et tema koer ei ründaks teisi.
14.Ringkonnakohus leiab, et lemmiklooma kaotus on käsitletav VÕS § 134 lg 4 mõttes asja hävimisena, mille puhul on isikul erandlikke asjaolusid arvestades õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena. Hageja kinnitusel oli ta koera omanik kuus kuud, tegemist on suhteliselt lühikese ajaga, kus emotsionaalne side lemmikloomaga on veel kujunemisjärgus ja seda arvestades on ringkonnakohtu arvates mõistlikuks hüvitiseks täiendavalt 3000 kr.
14.Apellandi väited menetlusnormide rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Apellant viibis maakohtu istungitel koos esindajaga. Menetlusosaline peab kohtumenetluses arvestama sellega, et kohtupidamine toimub eesti keeles, kui menetlusosalisel on vastuväiteid kohtu tegevuse kohta, siis on tal õigus esitada koheselt vastuväide TsMS § 333 lg 1 alusel. Kui menetlusosaline seda õigust ei kasuta, siis tulenevalt TsMS § 333 lg 2 ja 3 ei saa ta rikkumistele kohtulahendi peale edasi kaevates enam tugineda.
15.Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust hagi rahuldamise ulatuse osas. Hageja taotles hagis varalise kahju 6000 kr ja mittevaralise kahju 44 000 kr välja mõistmist. Ringkonnakohtus jäi muutmata varalise kahju hüvitise suurus 6000 kr, kuid mittevaralise
kahju suurusena pidas ringkonnakohus põhjendatuks 19 000 kr, seega hageja nõue kuulub rahuldamisele 25 000 kr ulatuses, so veidi üle poole hageja kogu nõudest. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 163 tulenevalt on põhjendatud käesolevas asjas jätta menetluses kantud kulud poolte endi kanda.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.