TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

Jätta asja menetluskulud täielikult riigi kanda.

ja

Määrata kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu summas 6750 krooni. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu 6750 krooni (arve nr 29005) tuleb kanda O/Ü A.A.T.Meele,, registrikood 11497203, a/a 221041220288 Swedbank. Riiklik ekspert Anu Järv, ikxxxxxxxxxxxx. Määrus saata ekspertiisitasu väljamaksmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile,.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Määruskaebuse esitamise õigus on isik, kelle eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (TsMs § 532 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põltsamaa Vallavalitsus esitas 29.12.2009a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale avalduse Exx Rxxxxxx tugevdatud järelvalvega ööpäevaringse hooldamise teenuse tähtaja pikendamiseks. Jõgeva Maakohtu 20.oktoobri 2003a kohtuotsusega nr 2- 243/03 on Põltsamaa Vallavalitsus määratud Exx xxxx eestkostjaks. Kohtumäärusega 05.01.2006 on pikendatud tema hooldekodus viibimise tähtaega kolme aasta võrra. Käesoleval ajal viibib Exx Rxxx tugevdatud järelvalvega ööpäevaringse hooldamise teenusel SA Viljandi Haiglas. SA Viljandi Haigla hooldusravi- ja sotsiaalhoolekande üksust teenindava psühhiaatri, Ann Veikeni arvamuse kohaselt (tl.5) vajab Exx Rxxx tugevdatud järelvalvega ööpäevaringse hooldamise teenusel viibimise tähtaja pikendamist. Exx Rxxx põeb halvaloomulist paranoidset skisofreeniat. Tartu III ATEKi poolt on 21.08.1989a määratud talle II invaliidsusgrupp. Põltsamaa Vallavalitsus eestkosteasutusena on otsustanud oma 22.detsembri 2008a korraldusega nr 694, on andnud nõusoleku Exx Rxxx tugevdatud järelvalvega ööpäevaringse hooldamise teenuse tähtaja pikendamiseks üheks aastaks. Kohus määras Exx Rxxxxxx tugevdatud järelvalvega ööpäevaringse hooldamise teenuse tähtaja pikendamise vajalikkuse kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja ekspertiisi teostajaks riiklikult tunnustatud eksperdi Anu Järve. Küsimused eksperdile esitati lähtudes TsMS §-st 522 ja Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 alusel, mis sätestab isiku kinnisesse asutusse paigutamise alused. Ekspert on andnud arvamuse (tl.20-22), et E.Rxxx põeb vaimuhaigust- stabiilse defektiga paranoidset skisofreeniat. Ta ei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida. E.Rxxx ei suuda rahalisi tehinguid teha. E.Rxxx vajab eestkostet. Ekspert oli arvamusel, et Exx Rxxxx võivad ägedusehoogude tekkimist mõjutada kaaspatsientide ja personali tõrjuv või korrapärasele tegevusele suunav käitumine. Küsimusele „miks Exx Rxxx sööb väljaheidet ja konisid“ ei ole eksperdil võimalik vastust anda. Kohus kuulas ära Exx Rxxx tema tavapärases keskkonnas Viljandi Psühhiaatriahaiglas Jämejalas 14.02.2009(tl.10). ExxxRxxx ei orienteerunud ajas ega kohas. Avaldas ilmselget võimetust oma eluga väljaspool hooldusasutust toime tulla. Kinnise asutuse esindaja (tl.11) avaldas veendumust, et Exx Rxxx vajab jätkuvalt tugevdatud järelevalvel viibimist. Kohus ei pea vajalikuks kinnisesse asutusse paigutamise menetluses Exx Rxxxxx esindajat määrata (TsMS § 535 lg.2), kuna esindaja määramiseta ei saa tema huvid kahjustatud. On

2(3)

ilmne, et Exx Rxxx ei suuda oma tahet avaldada ja seda arvestades puudub ka esindajal sisuline roll. Kohtu seisukohad PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg 2 järgi on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Uuritud tõendid tõendavad E.Rxxxx teovõime piiratust. Kohus on seisukohal, et sellises seisundis olev E.Rxxx ei suuda aru saada oma tegudest ega oma käitumist mõtestatult juhtida. Tal on piiratud teovõime ja ta vajab eestkostet. Eestkoste on E.Rxxx üle seatud juba kohtuotsusega 20.10.2003 (tl.28-30), eestkostjaks määratud Põltsamaa Vallavalitsus ja E.Rxxx on tunnistatud teovõimetuks ka valimisõiguse osas. Kuna eestkoste seatakse ja eestkostja määratakse tähtajaliselt, siis käesolevaks ajaks on aastal 2003 määratud eestkostja ametiaeg lõppenud. TsMS § 526 lg.2 p.5 võimaldab eestkoste seada maksimaalselt viieks aastaks. Seetõttu on vajalik käesoleval ajal eestkostja ametiaja pikendamine. Ekspert oli arvamusel, et Exx Rxxxx ei saa olla õigust rahaliste tehingute tegemiseks, ta ei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Kohus nõustub eestkosteasutuse ettepanekuga, E.Rxxx ööpäevaringse hooldamisteenuse tähtaja pikendamiseks. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 sätestab:

tugevdatud

järelvalvega

(1) Isik paigutatakse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta (edaspidi nõusolekuta hooldamine), kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. (2) Kui isik ei suuda tahet avaldada, loetakse, et ta ei ole oma nõusolekut teenuse saamiseks andnud Kohus, kuulanud ära E.Rxxx, kinnise asutuse ametiisiku(TsMS § 536 lg.2 p.4) ja võtnud arvesse isiku esindaja hinnanguid ja eksperdi arvamuse, on seisukohal, et E.Rxxx vajab tugevdatud järelevalvega ööpäevaringset hooldust hooldusasutuses Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 mõttes. Kuna E.Rxxx ei ole võimeline oma tahet avaldama, tuleb ta hooldusteenusele paigutada nõusolekuta, kuna tema paigutamata jätmisel jääks ta ilma eluks vajaliku abita ja ta elu satuks ohtu. E.Rxxx abistamine muul viisil on tema seisundis ebapiisav. Exx Rxxx juures esinevad kõik Sotsiaalhoolekande seaduse §-s 19 loetletud tingimused tema paigutamiseks tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele tema enda nõusolekuta. TsMS § 538 lg.2 kohaselt on tema paigutamine võimalik kuni üheks aastaks. Menetluskulude jaotus

3(3)

Kohtukuludeks on ekspertiisikulu 6750 krooni. TsMS § 172 lg.2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr. 322 (muudatustega 28.02.2006) § 4 lg.1 järgi «Eksperdile makstakse ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär.» Ekspert on esitanud taotluse ekspertiisitasu määramiseks summas 6750 krooni 10 tunni eest. TsMS § 153 lg.1 sätestab, et eksperdile makstakse tasu tema ülesannete täitmise eest riigi arvel tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr. 322 (muudatustega 28.02.2006) § 4 lg.1 järgi «Eksperdile makstakse ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär.» (2) Tasu suurust määrates arvestatakse eksperdi ja spetsialisti kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi tingimusi, milles ekspertiis tuli teha või spetsialisti kohustusi tuli täita. Ekspert on esitanud arve ekspertiisi eest – 6750 krooni. See on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piires. Hinnates, kas ekspertiisiks oli põhjendatud kasutada 10 töötundi, tuleb sellega konkreetses olukorras nõustuda, arvestades, et ekspertiisialune asub Viljandi Psühhiaatriahaiglas Jämejalas, s.t. eksperdi asukohast sinnasõitmiseks kulub minimaalselt tund aega. TsMS § 172 lg.3 järgi kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest. Ekspertiisitasu 6750 krooni tuleb jätta riigi kanda.

Kohtunik Ü.Raag

4(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.