TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

Kohus tuvastas: Palamuse vald on taotlenud Axx Mxxxxxx kinnisesse asutusse paigutamist, kuna Axx Mxxxxxxxon alkoholijoobes ohtlik endale ja teistele, joobes on ta ärrituv ning agressiivne. Axx Mxxxxxx vajab elukeskkonda, kus on võimalik tema alkoholi tarbimist kontrolli all hoida ja tema igapäevaelu korraldada. Võisiku Hooldekodu psühhiaater Lxxxxxxxx Vxxx on 16.05.2008.a andnud arvamuse selles, et Axx Mxxxxxx viibib ööpäevaringsel hooldusteenusel alates 05.07.2005.a diagnoosidega isiksuse muutus alkoholist, alkoholsõltuvus. Isiku teadvus on selge, orienteerub ajas, kohas ja enda isikus õigesti, situatsioonis osaliselt, haiguskriitika alkoholi tarvitamise suhtes puudub, mõtlemine on loogiline ja küsimustele vastab asjakohaselt, emotsionaalselt labiilne ja kergesti ärrituv, joobes on kuri. Ekspert Ilmar Laas on 15.07.2008.a teostanud Axx Mxxxxxx suhtes ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi ja asunud seisukohale, et AxxxMxxxxxxx ei esine rasket psüühikahäiret, ta on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. 09.07.2003.a on SA TÜK Psühhiaatriakliinikus AxxxMxxxxxx suhtes teostatud komisjoniline ekspertiis ning eksperdid on asunud seisukohale, et AxxxMxxxxxx ei põe vaimuhaigust; 1975.a on tal diagnoositud alkoholsõltuvus; pideva alkoholi tarvitamise tagajärjel on tal tekkinud psühhootilised häired ja tal on välja kujunenud nõdrameelsus; Axx Mxxxxxx ei ole võimeline aru saama oma tegude iseloomust ja neid juhtima; Axx Mxxxxxx suhtes tuleb teostada psühhiaatrilist sundravi. 18.02.2005.a ekspertiisiaktis on ekspert Ilmar Laas asunud seisukohale, et Axx Mxxxxx ei põe vaimuhaigust, tal on alkoholsõltuvus; ülirohke alkoholi tarvitamine ja pikaajaline vaegtoitumine on tekitanud Axx Mxxxxxxx ajukahjustuse, mis avaldub sügavate mälu- ja intellektihäiretena, pidevalt esinevate kuulmis- ja nägemismeelepetetena ning luulumõtetena ja vastavalt nende poolt dikteeritud käitumisena; psüühikahäired on sedavõrd sügavad ja püsivad, et Axx Mxxxxxx kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida; ajukahjustus ei ole põhimõtteliselt ravitav ja see seisund kestab eluaja; Axx Mxxxxxx ei ole võimeline elama väljaspool hooldusasutust. 15.07.2008.a ekspertiisiaktis on ekspert Ilmar Laas asunud seisukohale, et Axx Mxxxxxxx ei esine rasket psüühikahäiret, ta on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima; AxxxMxxxxxx ärrituvus ja agressiivsus ilmneb ainult joobes olekus ja on alkoholsõltlasele omane käitumisviis; Axx Mxxxxxx ei vaja kinnisesse asutusse paigutamist.

Ekspert Ilmar Laas on 2005.a ja 2008.a asunud vastandlikele seisukohtadele Axx Mxxxxxx hoolekandeasutuses viibimise vajaduse kohta. Samuti on ekspert 2005.a leidnud, et Axx Mxxxxxx seisund tulenevalt alkoholist tingitud ajukahjustusest ei ole ravitav ja kestab eluaja, psüühikahäired on sedavõrd sügavad ja püsivad, et Axx Mxxxxxx kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida, Axx Mxxxxxx ei ole võimeline elama väljaspool hooldusasutust. 2008.a koostatud ekspertiisiaktis on ekspert asunud seisukohale, et Axx Mxxxxxx ei ole ohtlik endale ja teistele inimestele, tema ärrituvus ja agressiivsus ilmneb ainult joobes olekus ja on alkoholsõltlasele omane käitumisviis. 2003.a on eksperdid leidnud, et Axx Mxxxxxx vajab sundravi. Palamuse Vallavalitsuse väitel vajab Axx Mxxxxxx tulenevalt alkoholsõltuvusest paigutamist kinnisesse asutusse. Palamuse Vallavalitsus ei suuda tagada Axx Mxxxxxx hooldust väljaspool hoolekandeasutusi, täita eestkostega seotud kohustusi, tagada tema ravi ja turvalisust. Eeltoodust nähtuvalt on Axx Mxxxxxx vajanud hoolekandeasutuses viibimist 2003.a ning 2005.a. 2005.a on ekspert asunud seisukohale, et seisund on eluaegne. Kohus määras Axx Mxxxxxx suhtes täiendekspertiisi. Kohtupsühhiaatriaeksperdid Sxxx Kxxx ja Cxxxxx Axxx on 16.10.2008.a teostatud ekspertiisis asunud seisukohale, et Axx Mxxxxxx on temal esineva alkoholsõltuvuse tõttu sedavõrd ohtlik enesele ja ümbritsevatele, et tema parima toimetuleku tagab hoolekandeteenus ööpäevaringse tugevdatud järelvalvega hooldekodus. Eksperdid on kohtu küsimusele 10.02.2009.a täiendavalt vastanud, et Axx Mxxxxxxx esineb raske psüühikahäire alkoholsõltuvuse ja sellest tingitud isiksushäire kujul. Axx Mxxxxxx tema ärakuulamisel xxxxxxxxHooldekodus seletas, et ei soovi hooldekodus viibida, saaks eluga iseseisvalt hakkama. AxxxMxxxxxxxesindaja vandeadvokaat Uno Paimets andis arvamuse, et Axx Mxxxxxx vajab kinnisesse asutusse paigutamist. Axx Mxxxxxx eestkostjaks määratud Palamuse Vallavalitsus peab Axx Mxxxxxx kinnisesse asutusse paigutamist vajalikuks, kuna AxxxMxxxxxxxiseseisva eluga toime ei tule ning on vägivaldne ja agressiivne, seega ohtlik. Võisiku Hooldekodu töötaja Mxxx Sxxxxxx seletas, et Axx Mxxxxxxxtarbib pidevalt alkoholi, joobes on agressiivne, ärritub kergesti, personali ei kuula. Muid TsMS §-s 536 lg 2 p 1 ja 3 nimetatud isikuid käesolevas asjas ei ole. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Kogutud tõenditest ilmneb, et Axx Mxxxxxxxxesineb raske psüühikahäire alkoholsõltuvuse ja sellest tingitud isiksushäire kujul. Axx Mxxxxxx olles alkoholijoobes muutub agressiivseks ja vägivaldseks. Seega on ta teistele ohtlik. Axx Mxxxxxx väljaspool hooldekodu elades ei saanud hakkama iseseisvalt oma elu korraldamisega. Axx Mxxxxxx ei tunnista oma alkoholsõltuvust. Axx Mxxxxxx tarbib xxxxxxx Hooldekodus ööpäevaringse hoolduse teenusel viibides sageli alkoholi, mille tulemusena muutub ärrituvaks, ähvardab, ei allu personali korraldustele. Seega ei ole tema hooldamiseks piisav ööpäevaringse hooldamise teenus. Axx Mxxxxxxx on kaheksal korral kriminaalkorras karistatud sealhulgas ka üliraske vägivallakuriteo eest 1981.a. Ka selles ilmneb tema ohtlikkus. Eeltoodust tulenevalt jõuab

kohus seisukohale, et Axx Mxxxxxx vajab paigutamist kinnisesse asutusse. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 5 kohaselt paigutatakse Axx Mxxxxxx ööpäevaringsele erihooldusteenusele üheks aastaks alates määruse tegemisest. TsMS § 541 lg 4 kohaselt määrab kohus, et määrus kuulub täitmisele kättetoimetamisega Palamuse Vallavalitsusele. Menetluskulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisitasud 3560 krooni ja 6000 krooni, määratud korras osaleva esindaja vandeadvokaat Uno Paimetsa tasu 743 krooni 40 senti sh käibemaks 113,4 krooni ning riigilõiv 200 krooni. Psühhiaatrilise abi seaduse 19 kohaselt jäetakse ekspertiisikulu riigi kanda. TsMS § 172 lg 3 jätab kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamisega seotud kulud riigi kanda. Kohus määruse tegemisel juhindub TsMS §-dest 463, 464 lg 2 ja 3, 465, 466 lg 1, 533 lg 1 p1, 535 lg 1, 536 lg 1, 2 ja 2’, 537 lg 1, 538.

Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.