Terje Jüriöö, Margus Laanesaare ja Reelika Sirge hagi OÜ Margus Toome vastu palga saamiseks
Tsiviilasja hind
115 100 krooni
apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Margus Toom apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. jaanuar 2009
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Margus Toom (registrikood 10351284), esindajad Margus Toom, vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein
esindajad
Vastustajad (hagejad): Terje Jüriöö (isikukood XXXXXXXXXXX) Margus Laanesaar (isikukood XXXXXXXXXXX) Reelika Sirge (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Mall Saar
RESOLUTSIOON
Jätta
apellatsioonkaebus
rahuldamata
ja
Tartu
Maakohtu 13. oktoobri 2008 otsus muutmata. Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Jätta Terje Jüriöö, Margus Laanesaare ja Reelika Sirge maakohtus ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Margus Toom kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hagejad Terje Jüriöö, Margus Laanesaar ja Reelika Sirge esitasid Võrumaa töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Margus Toom vastu töösuhte tunnustamiseks ja palga saamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 07.12.2006 otsusega avaldused osaliselt ning mõistis T. Jüriöö, M. Laanesaare ja R. Sirge kasuks välja palga töö eest piljardisaalis 1 329 krooni kuus. OÜ Margus Toom esitas kohtule taotluse sama töövaidluse läbivaatamiseks töösuhte tuvastamise ja palga nõudes kõigi hagejate suhtes hagimenetluse korras. Asja menetlemise käigus kohtus esitasid hagejad täpsustatud hagiavaldused võrreldes töövaidluskomisjonile esitatud avaldustega. Kohus liitis need hagid ühte menetlusse. Hagejad loobusid nõudest töösuhte tunnustamiseks ja kohus on loobumise vastu võtnud ning selle nõude osas menetluse lõpetanud. T. Jüriöö, M. Laanesaar ja R. Sirge taotlesid hagis OÜ-lt Margus Toom välja mõista T. Jüriööle ja M. Laanesaarele saamata jäänud palk perioodi 01.10.2003-31.08.2006, s.o 35 kuu, eest summas 46 515 krooni ning R. Sirgele saamata palk perioodi eest 01.07.2005-31.08.2006 summas 18 606 krooni ja viivised kokku 2006 juuni ja juuli eest summas 464 krooni. Hagiavalduse kohaselt asusid Võru Play-In kasiinos mänguautomaatide hooldaja-kassiirina tööle hageja T. Jüriöö 7. märtsil 2002, hageja M. Laanesaar 1. detsembril 2000. Alates 1. märtsist 2005 hakati neile Play-In Casino Group AS 28. märtsi 2005 käskkirja alusel maksma lisatasu 1 329 krooni kuus. Play-In Casino Group AS juhatuse liige Külli Naska on kirjas selgitanud, et lisatasu makstakse baari teenindamise eest. Hageja R. Sirge asus 1. juulil 2005 Play-In kasiinos tööle klienditeenindaja ametikohale. Lepingu p 4.2 nägi ette, et klientide baaris teenindamise eest makstakse lisatasu 665 krooni kuus. Pärast katseaja möödumist hakati baaritöö eest tasuma
1 329 krooni. Kasiino ruumides tegutsev baar ja piljardisaal kuulusid OÜ-le Margus Toom. Kasiinos tegutseva baari suhtes oli Play-In Casino Group AS-il ja OÜ-l Margus Toom kokkulepe, et baari pidamisega seonduvate haldus- ja finantsküsimustega tegeleb OÜ Margus Toom ning kuivõrd baar on kasiino tegevuses oluline lisaväärtus, siis maksab Play-In Casino Group AS oma töötajatele baari teenindamise eest lisatasu. Vastavalt Võru Play-In Casino kassiiri ametijuhendi punktile 1.2 allusid hagejad kasiino töötajatena vahetult Margus Toomele, kes oli kasiino manager. Alates tööle asumisest hakkasid hagejad teenindama ka OÜ-le Margus Toom kuuluvat baari ja piljardisaali. Kirjalikku töölepingut OÜ Margus Toom hagejatega ei sõlminud, palka ei maksnud, selgitades, et tasu baari ja piljardisaali teenindamise eest sisaldub kasiino poolt makstavas palgas lisatasuna. Tegelikult Play-In Casino Group AS piljardisaali töö eest lisatasu ei maksnud. Töö piljardisaalis lõppes 31. augustil 2006, kuid lisatasude-preemiate maksmine Play-In Casino Group AS poolt jätkus muutumatult. Seega ei ole hagejatele makstud lisatasude ja preemiate hulgas tasu piljardisaalis töötamise eest.
2.Kostja OÜ Margus Toom hagisid ei tunnistanud. Vastuse kohaselt sisaldus tasu baaris tehtud töö eest Play-In Casino Group AS poolt makstud töötasus. OÜ Margus Toom ja hagejate vahel puudusid töölepingule iseloomulikud suhted. Hagejate poolt esitatud nõue on aegunud töösuhte olemasolu tuvastamise osas.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 13. oktoobri 2008 otsusega hagi ja mõistis OÜ-lt Margus Toom palgana 46 515 krooni T. Jüriöö kasuks; palgana 46 515 krooni M. Laanesaare kasuks; palgana 18 606 krooni ja viivistena 464 krooni R. Sirge kasuks. Otsuse kohaselt oli kostja ja hagejate vahel sõlmitud tööleping töötamiseks OÜ Margus Toom piljardisaalis, kuid selle töö eest ei ole kostja ega Play-In Casino Group AS hagejatele tasu maksnud ning ei ole tõendatud kostja kokkulepe Play-In Casino Group AS-iga selles, et Play-In Casino Group AS tasub hagejatele piljardisaalis tehtud töö eest. Kohus ei lugenud tõendatuks kostja väidet, et tasu töö eest baaris hõlmab ka tasu töö eest piljardisaalis. Tuvastatud ei ole, et Play-In Casino Group AS oleks osutanud Võru kasiinos piljarditeenust, oleks sõlminud hagejatega selle kohta töölepingud ja tasunud kokkuleppel kostjaga kostja piljardisaalis hagejate poolt tehtud töö eest. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad ka teised hagejate poolt esitatud tõendid. Piljardisaali haldas OÜ Margus Toom, kuid kostja tunnistajad Külli Naska ja Tiia Usai ei tõenda kostja kokkulepet Play-In Casino Group AS-iga selles, et piljardilaudade teenindamine hagejate poolt toimus Play-In Casino Group AS-iga sõlmitud töölepingu täitmiseks ja, et selle eest maksti Play-In Casino Group AS poolt hagejatele palka. Tunnistajate Taisi Anipai ja Merrit Pilli ütlused ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ja nende kokkulepe M. Toomega tööks piljardisaalis ei kinnita seda, et piljardilaudade teenindamine hagejate poolt toimus Play-In Casino Group AS-iga sõlmitud töölepingu täitmiseks ja, et selle eest maksti Play-In Casino Group AS poolt hagejatele palka, kuna M. Toom töötas kasiino juhina, kuid on ka OÜ Margus Toom seaduslik esindaja. Tunnistaja T. Anipai on M. Toome õde, mis vähendab tema ütluste usaldusväärsust. Hagejate seletustega ja tunnistajate Laidur Laanesaare, Helena Mileiko, Lilian Taro, Veiko Saksniidu ja Kerli Hommiku ütlustega on tõendatud, et piljardisaalis toimusid igal kolmapäeval kohalikud turniirid ja 2-3 korda aastas vabariiklikud turniirid, mis tõid hagejatele kaasa lisakohustusi - tuli saata kutsed võistlejatele, võistlejad registreerida, võtta neilt osamaksu, täita turniiritabeleid, aruandeid. Vabariiklikud turniirid kestsid terve nädalavahetuse ja hagejate ülesandeks oli osavõtjatele, keda oli kuni 60 inimest, võileibade valmistamine ja pakkumine,
kohvi ja jookide pakkumine. Lisatööjõudu turniiride ajaks ei antud. Hagejad on kohtule esitanud aruanded piljarditurniiride kohta 25.01.2005 ja märtsis 2006, kus ühel osales 10, teistel 16 võistlejat. Hagejad väidavad, et nad tegid piljardisaalis ka selliseid töid, mis ei olnud seotud piljardisaali külastajate igapäevase teenindamisega ja need tööd kajastati kasiino puhastuspiirkondade ja aegade graafikutes, mis koostati iga kuu kohta. Hagejad on saanud kohtule esitada kolme kuu graafikud, kus on kirjeldatud töid, mida hagejad ja tunnistajad piljardiruumis veel tegid. Neid asjaolusid kinnitavad hagejad ja hagejate poolt esitatud tunnistajad, kelle seletustest nähtub, et need tööülesanded andis M. Toom, kes tehtud töö üle kontrollis ja töö teostamist tavaliselt oma allkirjaga graafikus kinnitas. Ka kostja tunnistaja Merrit Pill on nende tööde tegemist kinnitanud ja selgitanud, et selle kohta peeti graafikut ja M. Toom kontrollis tööde tegemist. Need tõendid kinnitavad hagejate töö mahtu piljardisaalis. Kostja on esitanud Play-In Casino Group AS käskkirja 28.03.2005 lisatasu maksmiseks teiste hulgas T. Jüriööle ja M. Laanesaarele 1 329 krooni kuus alates 01.03.2005 seoses töömahu suurenemisega lisateenuste pakkumisel klientidele. Tunnistaja K. Naska ütluste ning Play-In Casino Groupi AS kirjadega on tõendatud, et lisatasu 1 329 krooni hakkas Play-In Casino Group AS maksma kõigis Play-In kasiinodes baariteenuste eest. Lisatasu ei olnud ette nähtud töötamise eest OÜ Margus Toom piljardisaalis. Tunnistaja K. Naska on kinnitanud, et Play-In Casino Group AS ei maksnud töötajatele palka piljardisaalis töötamise eest, see oli OÜ Margus Toom äritegevus. Ka tunnistaja T. Usai on kinnitanud, et töö eest piljardisaalis eest ei ole Play-In Casino Group AS hagejatele maksnud. M. Toom on kinnitanud, et kostja hagejatele piljardisaalis tehtud töö eest tasu ei maksnud. Hagejad on kinnitanud, et pärast piljardisaali sulgemist nende lisatasud ei vähenenud. Sama kinnitavad ka tunnistajad H. Mileiko, L. Taro, K. Hommik ja V. Saksniit oma ütlustes. Hagejad on esitanud selle väite kinnitamiseks ka palgalehed, mis on nende valduses. Need tõendid kinnitavad hagejate väidet, et hagejatele Play-In Casino Group AS poolt makstud lisatasude ja preemiate hulgas ei olnud tasu piljardisaalis töötamise eest. Põhjendamatu on kostja väide, et baaris tehtud töö, mille eest said hagejad Play-In Casino Group AS-ilt lisatasu, oleks hõlmanud ka tööd piljardisaalis. Neil asjaoludel olid piljardisaali teenindamise osas hagejad kostja seadusliku esindaja M. Toome poolt tegelikult tööle lubatud ja seega oli poolte vahel sõlmitud selles osas töölepinguline suhe, tähtajatu tööleping. Töölepingu kirjalik vormistamine oli tööandja, OÜ Margus Toom, kohustus, kes seda kohustust ei täitnud, kuid sellest ei tulene töölepinguliste suhete puudumine. TLS § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu. Palgamäära, mida makstakse piljardisaalis töötamise eest, kostja hagejatega kokku ei leppinud. Kuna tööandja ei ole hagejatega kirjalikku töölepingut sõlminud ning palgatingimusi fikseerinud ja poolte kokkulepet palgamäära osas ei saa esitatud tõendite alusel tuvastada, siis leidis kohus, et hagejate palgatingimuseks kostjaga vaidlusalusel perioodil on ajapalk 1 329 krooni kuus, mis on mõistlik tasu töö eest piljardisaalis ja hagejad on sel perioodil töötanud mahus, et saada ajapalka 1 329 krooni kuus. PalS § 35 kohaselt maksab tööandja palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Kohtuotsuses tuvastatuks loetud asjaoludel on põhjendatud ka R. Sirge nõue viiviste saamiseks palga maksmisega viivitamise eest. Hagejad on esitanud palga ja viiviste arvestuse. Kostja ei ole seda arvestust vaidlustanud. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega on kostja palga ja viiviste arvestuse TsMS § 231 lg 4 mõttes õigeks võtnud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Margus Toom esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagid rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on põhjendamatult eraldatud tööülesannete täitmise baaris ja piljardisaalis, sest vastustajate poolt Play-In Group AS-iga sõlmitud töölepingute alusel tööülesannete täitmist baari ja piljardilaudade teenindamisel tuleb käsitada ühtsena. Tegemist oli baariga, kus asusid ka piljardilauad, mistõttu piljardilaudade teenindamine oli hõlmatud baaris töötamisega ning piljardilaudade teenindamine vastustajate poolt ei saanud samuti luua apellandi ja vastustajate vahel töösuhteid. Baari ja piljardimängu teenuse ühtsele osutamisele viitab asjaolu, et piljardilaudadega samas ruumis asusid baari klientide teenindamiseks mõeldud lauad, kus kliendid said istuda ja juua baarist ostetud jooke. Seega osutati klientidele piljardi mängimise ja baari teenust koos ning nende teenuste osutamine oli ühtne. Vastustajad täitsid nii baari kui piljardilaudade teenindamisega seotud ülesandeid Play-In Casino Group AS-iga sõlmitud töölepingute alusel ja said selle eest töötasu, mistõttu on alusetu mõista sama töö eest tasu välja ka apellandilt. M. Toom töötas vaidlusalusel perioodil Play-In Casino Group AS töötajana, kellele allusid teiste hulgas ka vastustajad. Tulenevalt oma ametikohast oli M. Toomel kohustus jagada vastustajatele tööülesandeid. Põhjendamatu on lugeda M. Toomi üksnes apellandi seaduslikuks esindajaks, kui ta töötas vaidlusalusel perioodil kostja juures. M. Toom andis vastustajate tööülesandeid ja kontrollis nende tööd Play-In Casino Group AS töötajana. Apellant ei ole vastustajatele kunagi tööülesandeid andnud ning vastustajad ei ole allunud apellandi juhtimisele ja kontrollile. Kohus on tuvastanud, et M. Toomele anti üle nii baari kui piljardi teenuste osutamise eest saadud raha. Arvestades seda, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et vastustajad tegid baaris tööd Play-In Casino Group AS töötajatena, kuigi baari sissetulek läks apellandile, ei saa piljardilaudade teenindamisest saadava sissetuleku minek apellandile olla põhjuseks, mille alusel pidid vastustajad täitma piljardilaudade teenindamisega seotud ülesandeid just apellandi töötajana. Nimetatud seisukoha järgi oleksid vastustajad pidanud ka baaris töötama apellandiga sõlmitud töölepingu alusel, sest baarist müüdud kauba eest saadud raha anti üle apellandile. Apellant ei ole T. Jüriöö, M. Laanesaare ja R. Sirget tööle lubanud ega nendega töölepingut sõlminud. Vastustajatel oli töösuhe üksnes Play-In Casino AS-iga. Lisatasu, mida Play-In Casino Group AS vastustajatele baaris töötamise eest maksis, hõlmas vastavalt apellandiga sõlmitud kokkuleppele ka tasu piljardilaudade teenindamise eest; 2) on ebaõigesti hinnatud tunnistajate ütlusi. Kohus on alusetult lugenud vastustajate ja nende tunnistajate ütlusi teistest tõenditest usaldusväärsemateks. Tunnistajate T. Anipai ja M. Pilli ütluste hindamisel on kohus viidanud asjaolule, et T. Anipai on M. Toomi õde, mis vähendab tema ütluste usaldusväärsust, ja tunnistajate ütlused ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, mistõttu teised tõendid lükkavad tunnistajate ütlused ümber. Vaatamata sellele, et tunnistajad H. Mileiko, L. Taro, V. Saksniidu ja K. Hommiku on huvitatud käesoleva vaidluse tulemusest, ei ole kohus nende ütluste usaldusväärsuses kahelnud ja on rajanud otsuse neile ütlustele. Play-In Casino Group AS juhatuse liikme K. Naska ütlusi hinnates tuleb arvestada asjaoluga, et Play-In Casino Group AS huvides võib-olla, et kohus tuvastaks, et vastustajatel oli töösuhe apellandiga. Sellise asjaolu tuvastamise järel ei oleks Play-In Casino Group AS-il põhjust karta, et seoses piljardilaudade teenindamisega nende töötajate poolt võiks Play-In Casino Group AS-i vastu mingeid nõudeid esitada; 3) on kohus vastustajate töömahu hindamisel põhjendamatult jätnud arvestamata tunnistajate T. Anipai ja M. Pilli ütluste ja apellandi seadusliku esindaja seletusega, mille kohaselt moodustas töö piljardilaudade teenindamisel umbes 10% baari ja piljardilaudade teenindamisega seotud töö mahust. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks tunnistajate T. Anipai ja M. Pilli ning
M. Toomi ütlusi seoses töömahuga analüüsinud. Kohus ei ole otsuses ka põhjendanud, miks ta ei arvesta nimetatud tõendeid töömahu kohta. Kohus ei ole otsust tehes arvestanud asjaoluga, et vastustaja R. Sirge töötas 0,5 koormusega. Sellest tulenevalt ei saa vastustaja R. Sirge töötasu töötamise eest piljardilaudade teenindamisel olla suurem kui pool täiskohaga töötaja töötasust. Seega temale määratav 1 kuu summa ei saa ka siis, kui kohus nõustub vastustajate väidetega töömahu ja mõistliku töötasu kohta, olla 1329 krooni, vaid see on 665 krooni. Samuti ei ole kohus arvestanud asjaoluga, et vastustaja T. Jüriöö esitas Play-In Casino Group AS-ile avalduse täistööajalt osalisele tööajale üleminekuks alates 01.06.2006. Seega ei ole alates 01.06.2006 põhjendatud T. Jüriööle 1329 krooni tasumine.
5.T. Jüriöö, M. Laanesaar ja R. Sirge vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13.10.2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus põhjendatult eraldanud tööülesannete täitmise baaris ja piljardisaalis. Töö piljardisaalis ei seisnenud ainult piljardilaudade teenindamises ja piljardisaali käsitlemine baari mittemärkimisväärse osana on põhjendamatu. Piljarditeenus oli täielikult apellandi äri, omamata mingit puutumust kasiinoga. Apellant on vastustajad piljardisaali tööle lubanud, mida kinnitavad vastustajate seletused ja tunnistajate ütlused, kirjalikud tõendid, apellandi lepingulise esindaja poolt kohtule esitatud taotlus, vastus T. Jüriöö täpsustatud haiavaldusele ja kohtukõne teesid. Asjaolust, et töölepingut kirjalikult ei sõlmitud, ei tulene töölepinguliste suhete puudumine. Töölepingu kirjalik sõlmimine oli apellandi OÜ Margus Toom kohustus, kes seda ei täitnud; 2) on kohus hinnanud igakülgselt, objektiivselt ja täielikult ka apellandi ning tunnistajate T. Anipai ja M. Pilli ütlusi tööülesannete kohta. Kohus ei ole neid ütlusi kõrvale jätnud, vaid pärast nende analüüsimist leidnud, et need ei kinnita kostja (apellandi) vastuväiteid hagile. Kohus on hinnanud tõenditena vastustajate palgalehti, mis kinnitavad, et pärast piljardisaali töö lõppemist vastustajatele makstavad lisatasud ja preemiad ei vähenenud, mis kinnitab, et ei ole alust kahelda vastustajate ja tunnistajate ütlustes selle kohta, et piljardisaalis töötamise ajal ei saanud vastustajad selle eest palka. Selletõttu pole alust kahelda vastustajate ja tunnistajate H. Mileiko, L. Taro, V. Saksniidu, K. Hommiku ja K. Naska ütluste usaldusväärsuses. Apellant jättis vastustajatega töölepingu kirjalikult vormistamata, palgamäära piljardisaalis töötamise eest kokku leppimata. Poolte kokkulepet palgamäära osas ei saa ka esitatud tõendite alusel tuvastada; 3) on apellant palga ja viiviste arvestuse õigeks võtnud. Kõik vastustajad on nõudnud piljardisaali teenindamise eest palka 1 329 krooni kuus, sellest summast lähtudes on vastustajad esitanud palga ja viiviste arvestus. Apellant ei ole esimese astme kohtus seda arvestust vaidlustanud. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
13.oktoobri 2008 otsus muutmata. Kuna kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja hinnanud tõendeid ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
7.Ebaõige on apellandi väide, et hagejad täitsid Play-In Casino Group AS-iga sõlmitud töölepingute alusel tööülesandeid nii baaris kui piljardilaudade teenindamisel. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hagejatega sõlmitud töölepingud ja lepingute lisadeks olevad ametijuhendid ei sisalda töötajale kohustusi seonduvalt piljardilaudade teenindamisega ning ka teised asjas olevad tõendid ei tõenda seda, et piljardisaali teenindamine oleks kuulunud hagejate tööülesannete hulka ning, et nad said töötasu piljardisaali teenindamise eest. OÜ Margus Toom väite kohaselt oli tal suuline kokkulepe Play-in Casino Group AS-iga, et töötajatele tasu baaris ja piljardilaudade teenindamise eest maksab Play-in Casino Group AS. Asja materjalide hulgas oleva Play-in Casino Group AS 7. septembri 2006 kirjaga (tl 43-44) ning tunnistajate T. Usai ja K. Naska ütlustega (tl 145-146; 129-130) on tõendatud asjaolu, et piljardilaudade teenindamine hagejate poolt ei olnud seotud nende töölepingujärgsete ülesannete täitmisega ning selle eest ei makstud neile ka Play-in Casino Group AS poolt palka.
8.Apellandi väitel oli baari ja piljardimängu teenus ühtne, sest piljardilaudadega samas ruumis asusid baari klientide teenindamiseks mõeldud lauad ning seega täitsid hagejad piljardilaudade teenindamisega seotud ülesandeid Play-In Casino Group AS-iga sõlmitud töölepingute alusel ja said selle eest töötasu, sest baari ja piljardilaudade teenust ei saa eraldada. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi laudade asetus ei saa olla aluseks väitele, et baariteenus ja piljardilaudade teenus oli ühtne. Hagejatega sõlmitud töölepingud ja lepingute lisadeks olevad ametijuhendid ei sisalda töötajale kohustusi seonduvalt piljardilaudade teenindamisega ning tööandja AS Play-in Group kinnitusel ta ei maksnud hagejatele ka palka (või lisatasu) piljardisaali teenindamise eest. Asjaolu, et M. Toom oli Play-In Casino Group AS töötaja, kellele allusid teiste hulgas ka hagejad ning tulenevalt oma ametikohast oli tal õigus jagada neile tööülesandeid, ei muuda M. Toomi poolt hagejatele antud piljardilaudade teenindamisega seotud tööülesanded tööandja, s.o Play-In Casino Group AS, poolt antud tööülesanneteks. Olles Play-In Casino Group AS töötaja, ei saanud ta oma alluvatelt nõuda nende tööülesannete täitmist, mis ei tulenenud töölepingutest ning andes hagejatele tööülesandeid, mis olid väljaspool töölepingutes kokkulepitud ülesandeid, tegutses ta juba OÜ Margus Toom seadusliku esindajana. Apellant andis hagejatele seoses piljardilaudade teenindamisega tööülesandeid ning hagejad allusid selles osas apellandi juhtimisele ja kontrollile, s. o apellandi ja hagejate vahel oli piljardilaudade teenindamiseks tööleping. See, et üks ja sama töötaja jõudis samaaegselt täita tööülesandeid nii piljardilaudade teenindamisel kui ka baaris, ei tõenda hagejatel töösuhte olemasolu ainult Play-In Casino Group AS-iga.
9.Ebaõige on apellandi väide, et mitmed vaidlustatud otsuses märgitud tööülesanded, mida hagejad täitsid väidetavalt seoses piljardilaudade teenindamisega, ei ole tegelikult sellega seotud (näit kohvi ja jookide müümine, nõude koristamine jms). Asja materjalidest nähtuvalt maksis Play-In Casino Group AS tööandjana hagejatele lisatasu selle eest, et nad teenindasid baaris kasiino kliente. Järelikult need tööülesanded, mis olid seotud piljardisaali külastajate teenindamisega baaris, olid tasustamata ning need on õigesti märgitud maakohtu poolt kui piljardisaali teenindamisega seotud tööülesanded.
10.Maakohus on õigesti hinnanud tunnistajate ütlusi ning apellandi ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust neid teisiti hinnata, kui seda on teinud maakohus. Asjaolu, et tunnistajad H. Mileiko, L. Taro, V. Saksniidu ja K. Hommiku on esitanud maakohtule hagejate nõuetega samasisulised nõuded, ei anna alust kahelda nende ütluste tõepärasuses. Tunnistajate H. Mileiko, L. Taro, V. Saksniidu ja K. Hommiku ütlused kinnitavad hagejate seletusi selles osas, millised olid nende tööülesanded piljardisaali teenindamisel. Tunnistajate T. Anipai ja M. Pilli ütluste osas on maakohus põhjendatult leidnud, et need väljendavad tunnistajate subjektiivset arvamust, et neile maksti piljardilaudade teenindamise eest
palka Play-In Casino Group AS poolt. Nagu juba eelnevalt käesolevas otsuses on märgitud, Play-In Casino Group AS tööandjana ei ole seda kinnitanud. Samuti on maakohus siinkohal õigesti leidnud, et nimetatud tunnistajate väidetav kokkulepe M. Toomega tööks piljardisaalis ei tõenda seda, et piljardilaudade teenindamine hagejate poolt toimus Play-In Casino Group AS-iga sõlmitud töölepingute täitmiseks. Maakohus on õigesti hinnanud tunnistaja K. Naska ütlusi. Paljasõnaline on apellandi väide, et Play-In Casino Group AS huvides võib olla hagejate töösuhte tuvastamine apellandiga. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust ei kahanda see asjaolu, et ta on Play-In Casino Group AS juhatuse liige, s.o tööandja.
11.Maakohus on õigesti tuvastanud töömahu piljardilaudade teenindamisel ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust seda tuvastada teises suuruses. Maakohus ei ole töömahu hindamisel jätnud kõrvale apellandi poolt esitatud tõendeid, nagu apellant on ekslikult leidnud, vaid on hinnanud tõendeid kogumis ja õigesti leidnud, et töömaht kasiino klientide teenindamisel baaris ja piljardilaudade teenindamisel oli ligikaudu võrdne. Play-In Casino Group AS maksis hagejatele lisatasu töö eest baaris 1329 krooni kuus ning kuna piljardilaudade teenindamise eest palgatingimusi ei olnud kokku lepitud, siis võttis maakohus õigesti hagejate palga suuruse kindlaksmääramisel aluseks lisatasu suuruse.
12.Apellandi väite kohaselt ei ole maakohus otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et hageja R. Sirge töötas 0,5 koormusega ning hageja T. Jüriöö läks üle täistööajalt osalisele tööajale alates 01.06.2006. Maakohus on vaidlustatud otsuses märkinud, et kostja ei ole vaidlustanud hagejate poolt esitatud palga ja viiviste arvestust ning leidis seetõttu, et kostja võttis palga ja viiviste arvestuse TsMS § 231 lg 4 mõttes õigeks. Selline maakohtu seisukoht on õige ning kuna apellant ei ole vaidlustanud esimese astme kohtus palga ja viiviste arvestust, siis kaotas ta õiguse tugineda sellele asjaolule apellatsiooniastmes, sest puuduvad mõjuvad põhjused, miks ta ei esitanud seda asjaolu esimese astme kohtule.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Viivi Tomson
poolt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.