TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-82666 Menetluse käik: 05.12.2009.a esitas Pajusi vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse Lxxxx Nxxxxx üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt viibib Lxxxx Nxxxx xxxxxxxxx haigla hooldusravi osakonnas. Tema tervis halvenes märgatavalt 2007.a kevadel ja siis ta hospitaliseeriti. Juba pikemat aega ei ole ta kontaktne ega tunne kedagi ära. Avaldaja leidis, et Lxxxx Nxxxxx huvid ja õigused võivad jääda kaitseta ning palus tema eestkostjaks määrata tema tütre Vxxxx Lxxxxx. Kohus määras Lxxxx Nxxxxx suhtes ekspertiisi. Kohus korraldas LxxxxxNxxxxx ärakuulamise, mille käigus selgus, et ta ei kontakteeru ega suhtle. Kõnetamisele avas vaid silmad, muud reaktsiooni ei järgnenud. Kohus kuulas istungil ära avaldaja, Lxxxx Nxxxxx lapsed ja tema esindaja. Avaldaja jäi avalduse juurde ja esindaja toetas avaldust. Avaldaja ja esindaja leidsid, et eestkoste tuleks määrata kõigi Lxxxx Nxxxxx asjade ajamiseks ja huvide kaitseks ning eestkoste tuleks määrata viieks aastaks. Vxxxx Lxxxx kinnitas oma valmisolekut hakata ema eestkostajaks. Ta kirjeldas ema tervise halvenemist viimastel aastatel ning tema hooldamist erinevates hooldusasutustes. Rxxxx Nxxxxxoli avalduses esitatuga nõus ja pooldas õe määramist eestkostjaks. Kohtu seisukoht: Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja lg 2 teine lause sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Eksperdi poolt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 15 esitatud arvamuse kohaselt (tl 17-19) esineb Lxxxx Nxxxxxx hilise algusega dementsus Alzheimeri tõvest, mis on hõlmatav määratlusega „nõdrameelsus“. Psüühiline seisund ei võimalda Lxxxx Nxxxxxx kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtida, samuti teha iseseisvalt tehinguid ja teostada valimisõigust. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab Lxxxx Nxxxx eestkostet enamike ülesannete täitmiseks ja igapäevaelu ja ravi korraldamiseks. Eeltoodud tõendite ja kohtu isikulikult vahetult kogetu põhjal asub kohus seisukohale, et Lxxxx Nxxxxxxx tuleb määrata eestkostja. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Lxxxx Nxxxxxxxesineb hilise algusega dementsus Alzheimeri tõvest. Psüühilise seisundi tõttu ei ole Lxxxx Nxxxx võimeline suhtlema ja aru saama ümbritsevast. Seetõttu ei suuda ta hinnata asjaolusid, mis on olulised oma tahte kujundamisel ning ta ei ole võimeline hindama oma tegude võimalikke tagajärgi. Kohus leiab, et eelnimetatud takistuste tõttu ei ole Lxxxx Nxxxx võimeline kaitsma oma õigusi ja realiseerima kohustusi ning ei tule iseseisvalt toime oma igapäevaelu korraldamisega. Perekonnaseaduse § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et Lxxxx Nxxxxx eestkostjaks tuleb määrata tema tütar Vxxxx Lxxxx, kes on andnud ka vastava kirjaliku nõusoleku (t lk 7). Vxxxx Lxxxx on isikuomadustelt eestkostjaks

2-08-82666 sobiv isik, emotsionaalselt valmis eestkostja ülesandeid täitma. Lxxxx Nxxxx elas tütre juures enne hospitaliseerimist. Kohus leiab, et Vxxxx Lxxxxxlähedase isikuna on sobiv eestkostjana Lxxxx Nxxxxx õigusi ja huve kaitsma. Tulenevalt LxxxxxNxxxxx psüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest ei pea kohus võimalikuks lubada tal iseseisvalt tehinguid teha ega pea vajalikuks eestkostja ülesannete ringi piirata. Kohus selgitab, et TsMS § 526 lg 4 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. PrkS § 98 lg 2 sätestab, et eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostja tegevusele on seatud teatud piirangud, mis on sätestatud Perekonnaseaduse § 99-100. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Ekspert on asunud seisukohale, et Lxxxx Nxxxx vajab eestkostet kolme aasta jooksul. Avaldaja ja esindaja olid seisukohal, et eestkoste võiks määrata viieks aastaks, kuna Lxxxx Nxxxxx paranemist ei ole ette näha. TsMS § 526 lg 3 seab eestkoste kestusele piiranguks viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus on seisukohal, et arvestades Lxxxx Nxxxxx vanust ja talle pandud diagnoosi , tuleb eestkoste määrata maksimaalse pikkusega. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka TsMS § 526 lg 3 ja 528, mille kohaselt tuleb enne käesolevas määruses nimetatud eestkoste tähtaja möödumist otsustada, kas Lxxxx Nxxxx vajab jätkuvalt eestkostet ja esitada vastav avaldus kohtule. Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 2 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.