2-08-18620
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2009.a. Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-18620
Tsiviilasi
M.S. hagi OÜ E. vastu töövaidluses 28 674 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
• • • •
Hageja: M.S. Kostja: OÜ E. Kostja seaduslik esindaja: Raul Simson Kostja lepinguline esindaja: Kalju Siilivask
22.01.2009.a.
09.05.2008.a. esitas M.S. Tartu Maakohtule hagi OÜ E. vastu. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud päevarahasid töölähetuses oldud aja eest õigel ajal, mille on ka tuvastanud Tartumaa
Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon oma otsuses 31.03.2008.a. Sellega on kostja rikkunud töölepingut. Hageja esitas kostjale töölt lahkumise avalduse, milles palus end vabastada töölt TLS § 82 alusel, millega kaasneb kahe kuu hüvitise väljamaksmine. Kostja ei kindlustanud hagejat tööga, jättes ta koju kuni tekib tööd. Selline töörežiim ei rahuldanud hagejat. Ka see on tuvastatud Töövaidluskomisjoni poolt. Tehes tööd, mida polnud ette nähtud töölepingus, ei maksnud kostja hagejale selle eest lisatasu. Aluse selliseks arvamuseks annavad palgalehed, millel pole märget lisatasu kohta, on vaid märgitud põhipalk. Hageja lahkumisavaldusele kirjutas kostja peale, et nõustub hageja avalduses esitatud nõuetega, kinnitades seda oma allkirjaga. Kahjuks ei pidanud ta sellest tingimusest kinni, tasudes vaid 2007.a. detsembrikuu palga ja puhkusetasu.
Kostja oma 04.08.2008. a vastuses kohtule hagi ei tunnistanud. M.S. töötas 01.08.2006. a kuni 14.01.2008. a OÜ-s E. maalrina töölepingu nr 224 alusel. Lepingu järgi oli kokkulepitud töötasu 22 krooni tund. Lisapalka, lisatasu, preemiat ei olnud kokkulepitud ega ka töölepinguga sätestatud. Töötaja esitas 14.01.2008. a avalduse töölepingu lõpetamiseks 14.01.2008. a TLS § 82 alusel. Töötaja esitas 29.01.2008. a avalduse Tartumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile paludes OÜ-lt E. välja mõista saamata jäänud lähetuskulud, tasu lisakohustuste täitmise eest ja hüvitust kolme keskmise kuupalga ulatuses. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni 31.03.2008. a töövaidlusasjas rahuldati M.S nõue osaliselt. Töötaja kasuks mõisteti OÜ-lt E. välja 1 500 krooni maksmata päevaraha ja hüvitus 0,5 kuupalga ulatuses 5 485,5 krooni töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Töövaidluskomisjon leidis, et tegelikult saadud palga järgi on M.S makstud palka rohkem, kui kokkuleppest tuleneb. Sel juhul on töötajale tasutud ka tehtud lisatöö eest. Lõpparve 7 035 krooni tasus OÜ E. M.S 18.01.2008. a töövaidluskomisjoni 31.03.2008. a otsuse põhjal ning hüvitise 5833,5 krooni. M.S on arvestatud 2007. a detsembris 23 tööpäeva eest 14 557 krooni töötasu ja välja makstud 11 500 krooni. Kuni 15.01.2008. a jaanuarini on arvestatud töötajale 10 tööpäeva, mille eest on ka lõpparvega tasutud. Hageja taotles töölepingu lõpetamist tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise või tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuse tõttu (TLS § 82). Hageja ei teatanud töölepingu lõpetamisest seaduses ettenähtud aja jooksul. 14.01.2008. a esitatud avalduses soovitakse töölepingut lõpetada samal päeval, selgitamata, mis annab töötajale õiguse taotleda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Tööandja ei ole töölepingus toodud lepingutingimusi rikkunud ja töötaja ei ole tõendanud vastupidist. Kogu tööloldud aja eest kaasa arvatud 2008. a jaanuar on M.S arvestatud ja makstud töötasu. Töövaidluskomisjon tuvastas, et saadud palga järgi on M.S makstud palka rohkem, kui kokkuleppest tuleneb. PalS § 12 näeb ette lisatöö tasumise ühe võimalusena lisatöö tegija palga suurendamist. Sel juhul on M.S tasutud ka lisatöö eest. Kostja leiab, et kahe kuu palga hüvitamise ja lisatöö nõue 6 732 krooni on alusetu ega ole põhjendatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
OÜ E. ja M.S. vahel sõlmitud töölepingu (tl 16) kohaselt oli töötajale makstav minimaalne töötasu 22 krooni tunnis. Töölepingus ei ole sätestatud, mille eest, mis tingimustel ja kui palju makstakse töötajale lisapalka, lisatasu või preemiat. Kuna tööaja kestuseks oli lepingus üldnorm – 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas, siis oli M.S õigustatud saama töötasu vähemalt 3 520 krooni (8 h x 20 päeva x 22 kr/h). Esitatud palgalehtede järgi sai M.S töötasu oktoobris 2006. a 15 387 krooni (tl 10), novembris 2006. a 17 387 krooni (tl 10), detsembris 2006. a 13 241 krooni (tl 9), jaanuaris 2007. a 16 796 (tl 8), veebruaris 2007. a 14 427 krooni (tl 9), mais 2007. a 17 191 krooni (tl 6), juunis 2007. a 28 865 krooni (tl 7), augustis 2007. a 12 968 krooni (tl 6), septembris 2007. a 12 584
krooni (tl 8) ja oktoobris 2007. a 14 557 krooni (tl 7). Seega on M.S makstud palka rohkem, kui tulenes pooltevahelisest töölepingust. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni 31.03.2008. a otsusest (tl 13) nähtub, et töövaidluskomisjon otsustas töölepingu lõpetamine tunnistada ebaseaduslikuks ja lugeda tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel 15.01.2008.a. TLS § 79 lg 1 järgi määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt üks kuu ette. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-95-03 p-s 30 on asutud seisukohale, et töövaidlusorganil on õigus lugeda tööleping lõppenuks TLS §-s 79 ettenähtud ühekuulise etteteatamistähtaja möödumisest juhul, kui töölt lahkunud töötajal puudus õiguslik alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Töölepingu lõpetamine TLS § 82 alusel on õigustatud juhul, kui selle põhjuseks on oluline lepingurikkumine. Võlaõigusseadus (VÕS) § 116 lg 2 p 1 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist ka juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Antud juhul, M.S selgituste kohaselt ei kindlustanud tööandja teda tööga, jättes M.S koju kuni tekib tööd. Tööd tehes oleks M.S saanud rohkem palka. Antud juhul lubas tööandja töötajal jääda koju, samas tasudes temale töölepingus kokkulepitud tasu. Seega täitis tööandja lepingust tulenevat kohustust ega ole lepingut rikkunud. Seetõttu on põhjendatud lepingu lõppenuks lugemine TLS § 79 lg 1 alusel. Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-86-98 on asunud seisukohale, et kokkulepe, mille kohaselt töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel töölepingu lõpetamisel tööandja kohustub maksma kompensatsiooni, on vastuolus töölepinguseaduse mõttega. Kuna kohus loeb töölepingu lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel, siis ei teki tööandjal töötajale hüvitise maksmise kohustust. M.S loobus 21.01.2009. a toimunud kohtuistungil lisatasu ja viivise nõuetest. Kohus nõustub kostjaga, et Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS) § 24 lg 3 alusel kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kuna M.S ei esitanud viivise nõuet avalduses töövaidluskomisjonile, siis ei ole põhjendatud selle nõude menetlemine hagimenetluses. Seega tuleb M.S hagi OÜ E. vastu jätta rahuldamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud hageja. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.