Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2009, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number
2-08-10730
Tsiviilasi
AS P hagi SBvastu võlgnevuse nõudes.
Hagihind
1 712 562,31 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS P (registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja advokaat Viktor Särgava (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10143 Tallinn);
Istungi toimumise aeg
kostja SB(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu). 21.01.2009.a.
Istungil osalesid
Hageja esindaja advokaat Viktor Särgava Kostja Sergei Basalõga Kostja esindaja advokaat Ene Ahas
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada
2.Välja mõista SB AS- i P kasuks põhivõlga 1712562,31 krooni ja intresse 131263,31 krooni, kokku 1843825,62 krooni.
3.Jätta AS-i P menetluskulud SB kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hageja nõue, põhjendused
1.24.03.2008.a sõlmisid AS P ja SB09.10.2003.a laenulepingu, mille alusel sai SB koos S.B laenu summas 1 960 000 krooni, laenuintressiga 7,2%, viivis 0,1% päevas. Laenulepingu p 2.1 laenusaajad kinnitasid, et laen on ette laenulepingu sõlmimist kätte saadud. Laenusaajad kohustusid laenu tagastama vastavalt laenulepingu lisaks nr 2 olevale maksegraafikule. Laenusaajad hakkasid laenulepingut koheselt rikkuma,
2-08-10730
täites esimest korda oma kohustusi alles viis kuud pärast lepingu sõlmimist. Laenusaajad on hagejale kokku maksnud 478 062 krooni. Laenugraafiku kohaselt on hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg summas 1 522 973,24 krooni ja intressivõlg summas 127 908,83 krooni. Kokku oli hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud võlgnevuseks 1 650 882,07 krooni.
2.04.08.2008.a esitatud vastuses vaidles hageja kostja vastuväidetele vastu, leides need olevat põhjendamatud. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja ei ole oma 1 960 000 krooni saamist eitanud, vaid viidanud, et pole raha saanud, kuid lepingu ps 2.1 sätestatud kinnitab vastupidist, kuna võlgnik on laenusumma saamist kinnitanud. Seetõttu ei ole vajadust esitada täiendavaid kinnitusi. Kostja ei ole selginud, miks ta on laenusumma saamist kinnitanud ega oleks selgitanud, miks ta on 478062 krooni laenust tagatanud - st miks ta tegi hageja äriühinguga seotud äriühingule OÜ-le D100000 krooni makse selgitusega sissemaks laenuleping 09.10.03 AS P. kanti raha üle pankrotistunud ja kostjatele kuulunud äriühingule AS M . Kostja viidatud kohtuasjas tõusetus küsimus nõude selguse üle ja nõue tuli läbi vaadata hagimenetluses. Solidaarkohustus tekib siis, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse ja selleks ei pea olema sõnaselge märge lepingus. Seega nii filised asjaolud, kui ka kostja enda käitumine tõendab, et laenuks antud raha anti ka üle.
3.Menetluse käigus suurendas hageja oma nõuet pärast hagiavaldust sissenõutavaks muutunud põhi- ja intressvõlanõudega. Vastavalt maksegraafikule on seisuga 01.08.2008.a kostja põhivõlaks 1 712 562,31 krooni ja intressivõlaks 131 263,31 krooni.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista 1 843 825,62 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda.
5.Tõendid: laenuleping koos maksegraafikuga, maksekorraldus raha tasumise kohta DOÜ-le 100000 krooni ja 20 000 krooni. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu, palub hagi jätta rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Hageja väited on tõendamata. Kostja ei ole poolte vahel 09.10.2003.a sõlmitud laenulepingu alusel märgitud laenu kätte saanud. Sellist väidet ei ole ka mingil viisil põhjendanud. Viide lepingus sellele, et laenusumma on eelneva kokkuleppe alusel üle kantud, ei tähenda, et sularaha on üle antud.
7.Kostja väidetava võlgnevuse osas on Harju Maakohus varasemalt poolte vahel sama nõude osas toimunud vaidluses tuvastanud, et nõue ei ole selge, nõude suurus ei ole piisavalt tõendatud ja võlgnik on sellele põhjendatult vastu vaielnud. Antud seisukohaga on viidatud tsiviilasja menetluses nõustunud ka Tallinna Ringkonnakohus.
8.Ei ole õige, et S. B ja S. B on solidaarvõlgnikud, kuna laenulepingus puudub sellekohane selge viide, et tegemist oleks solidaarvõlgnikega.
9.Kostja tõendid: kostja tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused
10.VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus või 2 (4)
2-08-10730
kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
11.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja Sergei B sõlmisid hagejaga laenulepingu (lk 3) 09.10.05, milles kostja oli koos S. B laenusaaja ja et laen oli summas 1960000 krooni ja et laenajad maksvad intressi 7,2% aastas vastavalt lepingu lisaks nr 1 ning et laen tasutakse osamaksetena koos intressidega vastavalt lepingu lisale nr 2 e. maksegraafiku alusel. Seega on märgitud asjaolud tõendatud ja ühtlasi tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud VÕS § 396 lg 1 ja 401 lg 1 järgi laenuleping kui krediidileping, sest laenuks anti raha. VÕS § 401 lg 1 järgi tasutakse krediidilepingu kohaselt krediidilt intressi.
12.Kostja vaidles vastu hagile põhjusel, et raha üleandmine on tõendamata. VÕS § 79 lg 1 kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Kohustus loetakse samuti täidetuks käesoleva seaduse § 169 lõikes 1 nimetatud juhul.
13.Kohtule esitatud laenulepingu p 2.1. nähtub, et laenusumma on üle kantud vastavalt eelnevale kokkuleppele. Hageja esitas kohtule kaks maksekorraldust (lk 7), mille järgi kandis kostja DOÜ-le raha vaidlusaluse laenulepingu järgi ja mida hageja pidas ka tagastatud laenuks, mis kohtu arvates kinnitavad kohtu arvates lepingu täitmise kaudu asjaolu, et laenu saadi. Hageja tõi esile, et raha kanti üle laenusaajatega seotud äriühingule AS-le M . Kostja seda väidet vaidlustanud ei ole, seega leiab kohus, et märgitud väide on kostja poolt omaksvõetud ja tõendatud TsMS § 231 lg 2, 4 järgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendatud, et tema poolt laenulepingus võetud kohustus, st et laenuks antud raha 1960000 krooni on täidetud ja seda kolmanda isiku kaudu VÕS § 76 lg 1, 79 lg 1, 396 lg 1, 401 lg 1 järgi ja samuti kinnitab laenu andmist hageja poolt kohtule esitatud maksekorraldused, mis kinnitavad laenu osalist tagasimaksmist kostja poolt ehk laenulepingu osalist täitmist.
14.Kostja väitis, et tema ei ole solidaarvõlgnik, kuna seda lepingust ei nähtu. VÕS § 65 lg 1sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist ja lg 2 alusel tekib solidaarkohustus siis, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Esitatud lepingust nähtub, et nii kostja kui S. B on laenusaajad, lepingust ei nähtu, et kostja oleks võtnud laenuks mingi muu rahasumma kui märgitud 1960 000 krooni ja S. B mingi muu summa laenu, samuti ei ole kostja põhjendanud, kellena ta sellisel juhul laenusuhtes esines ega hageja väiteid tõenditega ümber lükanud. Asjaolu, et laenuleping sõlmiti, vaidluse all ei ole, laenusumma ei ole vaidluse all ja ka see ei olnud vaidluse all, et kostja ja S. B on laenusaajad ja lisaks leidis eelpool tuvastamist, et laen ka saadi. Seega peavad laenusaajad oma kohustuse ka täitma. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on laenusuhtes solidaarvõlgnik, kellel on kohustus tasuda laen hagejale tagasi ning asjaolu, et lepingus ei ole 3 (4)
2-08-10730
märgitud, et kostja oleks solidaarvõlgnik, ei tähenda seda, et ta seda poleks. Eeltoodu alusel on hagejal kui võlausaldajal VÕS § 65 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ning § 396 lg 1, 397 lg 1 ja 401 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist – laenu tagastamist ja intresside maksmist. Vaidlus puudus selle üle, et laen ei ole hagetavas ulatuses tagastatud, nõue on muutunud sissenõutavaks ja tagastamata laen on seisuga 01.08.2008. on 1 712 562,31 krooni ning intressivõlg vastavalt 131 263,31 krooni. Eeltoodu alusel on märgitud asjaolud tõendatud ja kostjalt tuleb VÕS § 100 lg 1 p1 ja 396 lg 1 ja 401 lg 1 alusel välja mõista võlg 1712562,31 krooni ja intressi 131263,31 krooni Menetluskulud
15.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse.
Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.