AS Eksar-Transoil hagi Hxxx Lxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
213 406.57 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Eksar-Transoil (registrikood 10136829, asukoht B.Alveri 6 Jõgeva 48305) esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt (AB Valge ja Uiga Jõgeva osakond, asukoht pargi 3 Jõgeva 48306); Kostja Hxxx Lxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kolmas isik Tootjate Ühistu Järvajõe Mets (pankrotis, registrikood 10318178) esindaja pankrotihaldur Uxxxx Txxxx (AB Kraavi ja Partnerid, asukoht P.Süda 3A-4 tallinn 10124)
Kohtuistungi toimumise aeg
12.01.2009. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada. Välja mõista HxxxxLxxxxxx AS Eksar-Transoil kasuks 400 000 (nelisada tuhat) krooni, mis koosenb põhivõlast 213 406.57 krooni, intressist 2412.89 krooni ja viivisest 184 180.54 krooni.
2.Kohtu 24.03.2008.a määrusega seatud hagi tagamise abinõud jätta kehtima. Kohtukulude jaotus
1.Jätta AS Eksar-Transoil poolt kantud menetluskulud Hxxx Lxxxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
kautsjon 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni (tasutud 20.03.2008 rahandusministeeriumi arveldusarvele 221013921094). Kautsjon tagastada AS Eksar-Transoil arveldusarvele 1120243649. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista käenduslepingust tekkinud kohustuse täitmiseks järgmised summad: 213 406.57 krooni põhinõude, 2412.89 krooni intressi ja 184 180.54 krooni viivise katteks. Kokku hageja nõue oli 400 000 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid hageja, TÜ Järvajõe Mets ja kostja 26.04.29006.a laenu- ja käenduslepingu. Lepingu kohaselt andis hageja TÜ-le Järvajõe Mets (võlgnik) laenu summas 338 733 krooni, mis tuli tagastada 15.05.2006.a. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatiseks kostja isiklik käendus. TÜ Järvajõe Mets ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt – võlgnik tasus perioodil 03.05- 07.08.2006.a hagejale vaid 125 326.43 krooni. 11.04.2007.a kuulutati Viru Maakohtu otsusega välja TÜ Järvajõe Mets pankrot. Hageja on laenulepingut tuleneva nõude kokku summas 363 454.51 krooni TÜ Järvajõe Mets vastu esitanud pankrotimenetluses, kuid pankrotimenetlus veel käib. Hageja esitas 31.01.2008.a lepingust tuleneva nõude kostjale kui käendajale ja palus võlgnevus tasuda hiljemalt 15.02.2008.a Kostja võlga ei tasunud. Hageja leidis, et kuna kostja on laenulepingu käendaja, vastutab ta laenusaaja täitmata kohustuste eest lepingu p 3.2, 3.3 ja VÕS § 145 tulenevalt. Hageja nõue koosnes järgmistest osadest: - Põhivõlg hagi esitamise seisuga oli 213 406.57 krooni, sest võlgnik oli lepinguga võetud võlast tasunud 125 326.43 krooni; - Lepingu p 1.4 alusel kohustus võlgnik tasuma intressi 13% aastas. Perioodi 26.04.15.05.2006.a eest on arvestatud intress 2412.89 krooni; - Lepingu p 1.5 alusel kohustus laenusaaja tasuma viivist 0,15% viivituses olevalt summalt päevas, kui ta viivitab lepingujärgsete kohustuste täitmisega. Perioodil 16.05.2006- 19.03.2008.a oli laenusaaja viivituses 672 päeva ja hageja on arvestanud viivise suuruseks 215 113.92 krooni. Arvestades põhivõla suurust, on hageja vähendanud viivise nõuet ja palus välja mõista viivise summas 184 180.54 krooni. Kostja vastuväidete osas märkis hageja, et kostja loeb ekslikult lepingu alusel tasutuks enne laenulepingu sõlmimist 20.04.2006.a tasutud 5000 krooni. Pankrotivarast ei ole hageja nõudeid täidetud ja haldus on ka vastu vaielnud nõude rahuldamisjärgule ning selles osas käib kohtuvaidlus. Seega on hageja nõude täielik rahuldamine pankrotivara arvel kahtluse all. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tunnistas, et TÜ Järvajõe Mets võlad vormistati ümber laenulepinguks ja ta oli nõus laenu käendama, kuigi ei saanud aru, mida see täpselt tähendab. Kostja teatas, et tema abikaasa tasus laensummast 85 000 krooni ja laenusaaja TÜ Järvajõe Mets 45 326 krooni. Seega on tasumata laenu põhisumma suuruseks 208 407 krooni, mis muudab ka intresside ja viivise arvestust. Samuti leidis kostja, et hageja peaks ikkagi saama oma nõude rahuldatud TÜ Järvajõe Mets pankrotivarast.
Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik vaidles hagile vastu ja leidis, et : - Hagi on esitatud ebaõigetel alustel, sest kostja ei ole TÜ Järvajõe Mets laenu käendaja. Hageja ja kostja vahel puudub käendusleping. 26.04.2006.a lepingus ei ole kostjat lepingu poolena nimetatud. Paremal juhul saab kostja allkirja lepingu lõpus käsitleda kui nõustumust sõlmida käendusleping. Kolmandale isikule teada olevalt ei ole kolmas isik täitnud põhivõlgniku kohustust ja seetõttu ei saa ka lähtuda sellest, et käendusleping oleks kehtiv VÕS § 144 lg 3 tulenevalt. - Kohustus on tagatud hüpoteegiga hageja kasuks. TÜ-le Järvajõe Mets kuuluvatele kinnistutele on seatud 26.04.2006.a laenulepingu tagamiseks hüpoteegid 17.01.2007.a lepinguga, mis kanti seejärel ka kinnistusraamatusse. Viru Maakohtus on aga toimumas vaidlus nõude tunnustamise üle hageja ja kolmanda isiku vahel, sest kolmas isik leiab, et hüpoteekide näol antud tagatised on kehtetud. Hageja vaidleb hagile vastu. - Nõude arvutamine on ebaselge ja varjatult kahjulik kolmandale isikule. Kolmas isik leidis, et kokku leppimata on laenu tagasimaksmise graafik ja viivise arvutamise alused. Kolmas isik leidis, et intressi tulnuks arvutada lepingu sõlmimisest 26.04.2006.a kuni pankroti välja kuulutamiseni 11.04.2007.a. - Kolmas isik esitas kohtule ka hageja ja kolmanda isiku vahelise kompromisslepingu projekti märkides, et nimetatud projekt tuleb heaks kiita kolmanda isiku pankrotitoimkonna poolt. Hageja seisukohad kolmanda isiku seisukohtade suhtes Hageja esindaja märkis, et ei näe kolmanda isiku seisukohtadel õiguslikku alust ega põhjendust. Kompromiss jäi sõlmimata, sest pankrotitoimkond ei kiitnud seda heaks. Hageja esindaja märkis, et käenduslepingu olemasolus ei ole kahtlust- kostja on lepinguga võtnud endale kohustusi ning ei ole sellele kunagi vastu vaielnud. TÜ Järvajõe Mets poolt tagatiseks seatud hüpoteeke pole õnnestunud laenu tagatiseks realiseerida ning käimas on hüpoteegi seadmise lepingu kehtivuse üle kohtuvaidlus. Kohus 24.03.2008.a määrusega hagi tagamise korras arestis kostja arveldusarved ja seadis kostjale kuuluvale kinnistuosale kohtulikud hüpoteegi nõude suuruses summas (t lk 1-2). Kohtulik hüpoteek kanti kinnistusraamatuse 01.04.2008.a (t lk 21) Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
1.Pooled ei vaidle selle üle, et TÜ Järvajõe Mets (edaspidi nimetatud laenusaaja) ja hageja sõlmisid 26.04.2006.a laenulepingu (t lk 14-16), mille p 1.1. kohaselt andis hageja laenusaajale laenu 338 733 krooni, kusjuures laenuks vormistati võlgnevus hagejalt saadud kauba eest. Lepingu p 1.3 kohaselt oli laenu tagasimakse tähtaeg 15.05.2006.a ja laenu kasutamise eest arvestati intressi 13% aastas. Lepingus on märgitud, et intressi arvestamine lõpeb laenusumma täielikult tagasimaksmisel laenuandjale. Menetluse pooled ei vaidle ka selle üle, et lepingu p 1.5 on kokku lepitud viivise tasumise kohutuses: kui laenusaaja viivitab lepingujärgsete maksete tasumisega, tasub ta laenuandja nõudmisel viivist 0,15% viivituses olevalt summalt iga viivituses oldud kalendripäeva eest.
2.Eelnimetatud lepingus on lepingu pooled kokku leppinud laenu tagamise abinõud: lepingu p 3.1. kohaselt seati lepingust tulenevate kohustute täitmiseks laenudandja kasuks Hans Luige isiklik käendus. Lepingu p 3.3. kohaselt võttis kostja eraisuna omale kohustuse tagada laenuandja nõudeid laenuvõtja vastu juhul, kui laenuvõtja ei täida lepingust tulevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Kostja ise käenduslepingule vastuväiteid ei esitanud. Kolmas isik märkis, et tema arvates ei ole käenduslepingut sõlmitud, kuna lepingu päises ei ole kostjat lepingupoolena märgitud. Kohus leiab, et käendusleping hageja ja kostja vahel on siiski sõlmitud: kostja on lepingule alla kirjutanud, kusjuures just käendajana, ta on olnud lepingu sõlmimise juures ja ta ei ole nimetatud lepingut vaidlustanud ega sellest taganenud. Vastavalt VÕS § 29lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel eelkõige lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Käesoleval juhul ei ole hageja (laenuandaja) ega kostja (käendaja) seadnud käenduslepingu kehtivust vaidluse alla. Kohus leiab, et asjaolu, et lepingu päises puudub eraldi märkusena käendaja instituut koos käendaja isikuandmetega, et tee lepingut kehtetuks, sest käendaja anded sisalduvad ühemõtteliselt lepingu p 3.2. Seega on kohus seisukohal, et hageja ja kostja vahel 26.04.2006.a sõlmitud käendusleping on kehtiv.
3.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlasusaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesolevas lepingus ei ole ette nähtud põhivõlgniku ja käendaja omavahelise vastutuse piiranguid, seetõttu on põhivõlgnik ja käendaja solidaarvõlgnikud. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on esitanud nõude nii kostja kui kolmanda isiku-põhivõlgniku –vastu. Hageja selline käitumine oli VÕS § 145 lg 1, 2, 65 lg 1 kooskõlas. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Kohus selgitab, et kostjale läheb pärast kohustuste täitmist üle nõudeõigus kolmanda isiku vastu tulenevalt VÕS § 152. Kohus märgib ka, et kuigi kostja sõlmis käenduslepingu eraisikuna, ei ole tegemist tarbijakäenduslepinguga, sest kostja tegutses lepingut sõlmides oma majandustegevuses (lähtudes VÕS § 34, 143) -olles samal ajal ka põhivõlgniku juhatuse liige, oli tal majanduslik huvi laenulepingu sõlmimiseks , mis ei olnud võimalik ilma tagatise-käenduseta.
4.Vastavalt VÕS § 145 lg 2 vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Lepingu p 3.2. sätestas, et tagatis oli seatud lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et põhivõlgnik oma kohustusi nõuete kohaselt ei täitnud. Hageja esitas käendaja vastu nõude, mis koosnes kolmest osast: tasumata põhivõlg, intress ja viivis.
4.1.Hageja nõue põhivõla osas oli 213 406.57 krooni Kostja vaidles vastu nõude suurusele ja leidis, et nõue peaks olema 208 407 krooni, sest põhivõlgnik ise tasus 45 326 krooni ja kostja abikaasa 85 000 krooni. Hageja täpsustas nõude asjaolusid ja märkis, et põhivõlgnik on tasunud 26.04.2006.a lepingu alusel 45 326.43 krooni ja kostja abikaasa 80 000 krooni. Kostja abikaasa poolt 5000 krooni tasumine toimus enne 26.04.2006.a lepingu sõlmimist. Kostja nimetatud hageja täpsustustele vastuväiteid ei esitanud. Seega on põhivõla summaks 213 406.57 krooni. Põhivõlg tuli tasuda 15.05.2006.a, mida kolmas isik ei teinud.
4.2.Hageja on esitanud intressinõude summas 2412.89 krooni perioodi 26.04.-15.05.2006.a eest. Intressi nõudeõigus tuleneb lepingu p 1.4. Kolmas isik on leidnud, et hageja on intressi arvestanud ebaõigesti, kuid kohus kolmanda isiku seisukohaga ei nõustu. Kohus märgib, et lepingu p 1.4 teine lause ja kolmanda isiku esindaja käsitlus intresside arvestamise alustest on ebaseaduslik. Riigikohus on lahendis 3-21-137-06 märkinud, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest. Seega on hageja hagis arvetanud intressi õigesti kuni 15.05.2006.a (kaasaarvatud), sest alates 16.05.2006.a on põhivõlg muutnud sissenõutavaks ja hagejal tekkinud õigus nõuda vaid viivist või kahju hüvitamist.
4.3.Hageja on arvestanud kuni hagi esitamiseni viiviseid kokku 215 113.92 krooni. Viiviste nõudeõigus tuleneb lepingu p 1.5 ja VÕS § 113 lg 1. Kostja ei ole viiviste arvestusele esitanud muid vastuväiteid kui, et kuna põhivõlg oli väiksem, peaks ka viiviste arvestus olema erinev. Kuna kohus eelpool leidis, et hageja nõue põhivõla osas on põhjendatud, on ka viiviste arvustus õiguspärane: 0,15% 213 406.57 kroonist on 320.11 krooni päeva kohta. Viivituses oldud ajaks on 16.05.2006- 19.03.2008.a s.o kokku 672 päeva. Hageja viiviste arvestus on õige. Hageja on vähendanud viiviste nõuet ja palub viivisena välja mõista 184 180.54 krooni. Kõike eeltoodut arvestades on hageja nõue kostja vastu põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täise ulatuses. Kohus märgib, et kolmanda isiku esindaja poolt esitatud vastuväited laenulepingu hüpoteegiga tagatuse osa jätab kohus arvestamata, sest hüpoteekide kehtivuse üle käib hageja ja kolmanda isiku vahel kohtuvaidlus. Samuti on nimetatud asjaolu hageja ja kolmanda isiku vaheline asi ning ei takista mingil moel käenduslepingu alusel kohustuse täitmise nõudmist kostjalt. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hageja esitas kohtule koos hagiga ka hagi tagamise avalduse, millelt oli tasunud kautsjoni 20 000 krooni vastavalt TsMS § 142 (t lk 9). Kohus tagas hagi 24.03.2008.a määrusega, kuid ei tagastanud kautsjonit nagu oli ette nähtud TsMS § 149 lg 5. Kohus tagastab käesoleva lõpplahendiga tasutud kautsjoni hagejale. Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.