Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

2-09-3759 Avalduse esitaja väidab, et täitemenetluse nr 066/2008/40 jätkamine on ebaõiglane võlgniku suhtes. Avalduse esitaja ja tema pereliikmed elavad eluruumis xxx, alates 1989.aastast ning jätkavad üüritud eluruumi kasutamist sihipäraselt ning täidavad kohusetundlikult eluruumi üürniku kohustusi. Sissenõudja (üürileandja) SA Narva Linnaelamu jätkab kaebuse esitajale arvete esitamist üüri ja kommunaalteenuste eest tasumiseks, mida kaebuse esitaja tasub korralikult, mis on asjaoluks, et eluruumi xxx, üürileping kaebuse esitaja ja SA Narva Linnaelamu vahel kehtib. Antud eluruumi pole eluruumi üürniku poolt ostueesõigusega erastatud seoses töövõimeliste pereliikmete perioodilisest ja pikaajalisest tööpuudusest tingitud raske materiaalse olukorraga. Samal põhjusel, üürnik ja tema pereliikmed ei saanud süstemaatiliselt täita üüri ja kommunaalteenuste tasumise kohustust, millega kaasnes võlgnevus üürileandja ees. Peale selle on käesolevas täitemenetluses võlgnikeks nii avalduse esitaja kui ka tema pereliikmed, kokku 4 inimest, kes kuuluvad väljatõstmisele ilma teist eluruumi vastu andmata. Ei avalduse esitaja ega tema pereliikmed ei oma enda valduses mingit teist eluruumi, peale eluruumi xxx. Seepärast on väljatõstmine ilma teist eluruumi vastu andmata nende jaoks õigustamatult raskete tagajärgedega, arvestades seda, et sissenõudja (üürileandja) huvid üüritasu ja kommunaalteenuste jooksvate maksete tasumise osas on maksimaalselt rahuldatud. Sealjuures, sissenõudja huvi kohtuotsuse täitmisest üürniku ja tema pereliikmete väljatõstmise osas pole silmnähtav ega motiveeritud. 29.08.2008.a kandis avalduse esitaja SA Narva Linnaelamu arvele oma eluruumi üürniku kohustuste täitmise garantiina 30 000 krooni. 2008.a veebruaris avalduse esitaja, kui eluruumi üürnik, pöördus üürilandja – SA Narva Linnaelamu poole taotlusega sõlmida uus või pikendada eluruumi xxx üürilepingu kehtivuse tähtaega seoses üürilepingu kehtivustähtaja aegumisega. Sealjuures oli üürniku käes olev eluruumi üürilepingu eksemplar üürileandja esindaja poolt ära võetud ümber vormistamiseks ning seda üürnikule ei tagastatud. Antud asjaolu tõttu ei saa avalduse esitaja esitada kohtule üürilepingu koopiat. 29.08.2009.a pöördus avalduse esitaja teistkordselt taotlusega uue üürilepingu sõlmimisest või selle kehtivuse pikendamisest. Avalduse esitaja loodab üürileandja poolt taotluse soodsale lahendamisele uue üürilepingu sõlmimise või selle kehtivuse pikendamise osas juba toodud asjaolusid arvestades. Kuid uue üürilepingu sõlmimise või selle kehtivuse pikendamise taotluse lahendamiseks on vaja aega üürileandja poolt otsuse tegemiseks. Enne täitetoimingu – kohtutäituri poolt sundkorras väljatõstmist korterist xxx – kuupäeva saabumist 03.02.2009.a kell 10.00, ei saa avalduse esitaja taotlust sisuliselt läbi vaadata, kehtivat korda arvesse võttes. Toodud asjaolud annavad avalduse esitajale põhjuse ja aluse kohtusse pöördumiseks taotlusega täitmise edasilükkamisest. Ülaltoodu alusel, juhindudes Täitemenetluse seadustiku § 45, palub avaldaja esindaja lükata edasi täitmine Narva kohtutäituri Andrei Kreki täitemenetluses nr 066/2008/40: I V, N V, A V ja K V sundkorras väljatõstmine eluruumist xxx ilma teist eluruumi vastu andmata, mis on määratud 03.02.2009.a kella 10.00, kuni I V taotluse rahuldamiseni üürileandja SA Narva Linnaelamu poolt uue üürilepingu sõlmimise või selle kehtivustähtaja pikendamise kohta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg-le 2 vaatab kohus I V avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab põhjendatuks keelduda I V avaldus menetlusse võtmisest vastavalt TsMS § 371 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja eeldatavaks eesmärgiks on sundkorras väljatõstmine 03.02.2009.a kell 10.00 2(3)

2-09-3759 edasilükkamine. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse pikendamiseks. Avaldaja hinnangul on täitemenetluse läbiviimine tema suhtes ebaõiglane eelkõige seetõttu, et avalduse esitaja ja tema pereliikmed elavad eluruumis xxx, alates 1989.a ning jätkavad üüritud eluruumi kasutamist sihipäraselt ning täidavad kohusetundlikult eluruumi üürniku kohustusi. Sissenõudja (üürileandja) SA Narva Linnaelamu jätkab kaebuse esitajale arvete esitamist üüri ja kommunaalteenuste eest tasumiseks, mida kaebuse esitaja tasub korralikult, mis on asjaoluks, et eluruumi xxx, üürileping kaebuse esitaja ja SA Narva Linnaelamu vahel kehtib. Samuti, kuna avalduse esitaja ja tema pereliikmed ei oma enda valduses mingit teist eluruumi, peale eluruumi xxx, on väljatõstmine ilma teist eluruumi vastu andmata nende jaoks õigustamatult raskete tagajärgedega, arvestades seda, et sissenõudja (üürileandja) huvid üüritasu ja kommunaalteenuste jooksvate maksete tasumise osas on maksimaalselt rahuldatud. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei muuda vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse jätkamist avaldaja suhtes ebaõiglaseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et avaldaja rahaliste kohustuste sissenõudja ees täitmine ei muuda vaidlusaluses asjas täitedokumendi kehtivust. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei anna alust täitemenetluse pikendamiseks TMS § 45 järgi, vaid võivad olla vastuväide esitamise aluseks, mida kohus hindab tsiviilasja nr 2-08-84405 (kohtutäitur Andrei Kreki avaldus loa saamiseks võlgnikule kuuluvatesse ruumidesse sisenemiseks) raames. Avaldajal oleks võimalik avaldusega taotletav eesmärk saavutada vastuväide esitamisega ülalnimetatud tsiviilasjas. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 371 lg 2 p-st 2, keeldub kohus I V avalduse menetlusse võtmisest. Kohtu hinnangul teenib avalduse menetlusse võtmisest keeldumine nimetatud alusel käesoleval juhul TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 kannab hageja (avaldaja) menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.