Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2009 a.Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-47597
Tsiviilasi
V-H L hagi AS J vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks,hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
156 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V-H L (ik xxx,elukoht xxx) Hageja esindaja K Kamsakann (Viru platsi Õigusbüroo OÜ,Gonsiori 3-20,Tallinn) Kostja AS J (Registrikood xxx,asukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
16.12.2008 a .avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja volitatud esindaja K Kamsakann Kostja juhatuse liige VK Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat M Pihlak
Jätta rahuldamata V-H L hagi AS J vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks.
Kohtukulude jaotus Poolte menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;vastasel juhul loetakse,et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt lõpetas kostja hagejaga 19.03.2007 a sõlmitud töölepingu TLS § 86 p.5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.Mingeid põhjendusi hageja töötulemuste ebarahuldavuse osas kostja ei toonud.Hageja leiab,et kuna tema töötamise ajal ei ole talle tehtud ühtegi suulist ega kirjalikku märkust töötulemuste kohta ,siis on väidetavad katseaja ebarahuldavad tulemused vaid otsitud ettekäändeks töölepingu lõpetamiseks.Hageja leiab,et tööleping temaga on lõpetatud ebaseaduslikult,mistõttu palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja kostjalt välja mõista hüvitis tema kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 156 000 krooni ja menetluskulud panna kostja kanda.
Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista.Kostja leiab,et hageja on kohtusse esitanud suurema nõude kui töövaidluskomisjonile. Tööandjal on õigus hinnata ja otsustada katseaja tulemuste üle.Kostja leiab,et hageja ,direktorina ,oli ebapädev ehitusalastes küsimustes ,ei osanud lugeda ehitusjooniseid , ei saanud oma tööga hakkama.Direktori ametikohustuste täitmiseks ei olnud hageja piisavalt aktiivne ja koostöö-ning suhtlemisaldis.Kostja leiab,et hageja ei sobinud direktori ametikohale ,mistõttu töölepingu lõpetamine temaga katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu on põhjendatud. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
Menetluse käik V-H L pöördus 18.07.2007 a. avaldusega Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni temaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks. Töövaidluskomisjon, otsusega 04.10.2007 a ,tunnistas hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja mõistis välja hüvitise 50 000 krooni. 14.11.2007 a. esitas AS J taotluse töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks hagimenetluses. 22.01.2008 esitas V-H L tulenevalt ITLS § 24 lg.5 kohtule hagiavalduse. ITLS § 24 lg.6 alusel on kohus välja nõudnud töövaidluskomisjoni toimiku ja lugenud tõendid esitatuks.
Kohtuistungil palus hageja tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p.5 alusel ebaseaduslikuks ja mõista tööandjalt välja hüvitis tema kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 156 000 krooni. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära menetlusosaliste seletused ,tunnistaja MT ütlused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis,leidis,et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub hageja seisukohaga ,et hageja on esitanud kohtule sama nõude,mis töövaidluskomisjonile.Hageja nõudeks on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine ning ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise saamine kuni hageja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hüvitise summa suuruse seaduses ettenähtud piires otsustab kohus. Vaidlust ei ole selles,et hageja töötas AS-s J 19.03.2007 a. sõlmitud töölepingu nr.79/2007 a. alusel direktori ametikohal 4 kuulise katseajaga kuni 06.07.2007 a. ,mil tööleping temaga lõpetati TLS § 86 p.5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. TLS § 33 lg.1 kohaselt võib töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks, töötajal vajaliku tervise,võimete,suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks ette näha katseaja. Vastavalt TLS § 34 lg.1 määrab katseaja tulemused kindlaks tööandja,kellel on õigus neid hinnata ja katseaja tulemuste ebarahuldavaks osutumisel õigus tööleping lõpetada. Tööandja hinnang katseaja tulemuste kohta peab rajanema objektiivsetel näitajatel ning tööandja peab vajadusel tõendama ,milles puudujäägid töö tegemisel seisnesid. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millelle tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja juhatuse 30.06.2007 a. otsusega kohustas tööandja personalitöötajat MTd esitama juhatusele kirjaliku hinnangu direktor V-H L kutse-ja suhtlemisoskustele,lähtudes kaastöötajate seisukohtadest ja hinnangutest (tv komisjoni toimik lk 11). 04.07.2007 a. on MT kostja juhatusele edastanud hinnangu V-H L katseaja tulemuste kohta (tv komisjoni toimik lk 12). Hinnang katseaja tulemuste kohta kujunes V-H L igapäevastes töösuhetes olevate kaastöötajate arvamuste ja nende poolt kogetu alusel.Nimetatud hinnangu kohaselt puudusid V-H Ll direktori ametikohale vajalikud eeldused nagu algatus-ja otsustusvõime,vajaka jäi suhtlemisoskusest,puudus loovus ja initsiatiivikus,puudusid piisavad teadmised teatud asjades. Eeltoodut kinnitab kohtus tunnistajana ütlusi andnud kostja personalijuht MT.Tunnistaja selgitas,et koostas hinnangu direktoriga tööalaselt kokkupuutuvate kaastöötajatega vestluse ja nende kirjalike esildiste ning enda tähelepanekute põhjal ning tegi järelduse,et V-H Ll puuduvad direktori ametikohale vajalikud eeldused,sealhulgas algatus-ja otsustusvõime,suhtlemis-ja kollektiivi juhtimise oskus.Direktori töö ühe põhilise valdkonna , personalitöö korraldamise, vastu V.H L huvi ei tundnud.Tunnistaja sõnul loodeti,et hageja harjub tööga ja asi muutub,aga hageja ei näidanud üles initsiatiivi suhtlemiseks ja abi saamiseks.Tegemist oli ujeda ja eemalehoidva inimesega .Tunnistaja hinnangul ei saa pidada normaalseks suhtlemist kaastöötajatega ettevõtte piires ainult e-posti teel.
AS J juhatuse esimees VKkinnitab,et V-H L katseaja tulemuste hindamisel tugines ta personalijuhi ettekandele ja oma kogemustele suhetes direktoriga.Kostja hinnangul puudusid V-H Ll ehitustööde juhtimise kogemused,ta ei olnud piisavalt aktiivne ega koostööaldis,hoidis kõrvale vahetust suhtlemisest,kasutades vajadusel juhiabi vahendust või elektronkirjavahetust.Kostja sõnul on hageja sobivusest temaga juttu olnud,kuid sellele ei ole hageja midagi vastanud. Hageja töölepingu lisaks oleva AS J direktori ametijuhendi p.2 kohaselt (tlk 70) oli direktori põhiülesanneteks AS Je töö organiseerimine ,juhtimine,planeerimine ja arendamine;personalitöö korraldamine ja juhtimine; tööohutuse-töötervishoiu- ja tuleohutusalase töö korraldamine ja juhtimine . Direktori kohustused ja ülesanded on üksikasjalikult sätestatud veel p.3.1-3.26. Ametijuhendi p.6 sätestab eelduseks direktori ametikohale muu hulgas ka algatusvõime,iseseisvuse ja suhtlemisoskuse nõude. Kostja hindas hageja katseaja tulemusi ebarahuldavaks ja lõpetas temaga töölepingu TLS § 86 p5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste töttu. Eelneva alusel leidis kohus,et kostja vastuväited on piisavalt lõpetamine hagejaga TLS § 86 p5 alusel on põhjendatud.
tõendatud ja töölepingu
Esitatud ja tuvastatud asjaolude ning kõikide tõendite hindamise tulemusel asus kohus seisukohale ,et hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Riigilõivuseaduse § 16 lg.1p.1 tulenevalt on riigilõivu tasumisest vabastatud hageja või kaebuse esitaja palga nõudmise ,tööle või teenistusse ennistamise ning töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagis või kaebuses. Hageja poolt 15.12.2008 a. tasutud riigilõiv summas 5750 krooni kuulub hagejale tema avaldusel tagastamisele. Tulenevalt TsMS § 162 lg4 jätab kohus poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.