lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-17730/10

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-17730/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.01.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2486
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 41 lg 1OmaabiVÕS § 1045 lg 1, 2Kahju tekitamise õigusvastasusVÕS § 127 lg 1, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusAÕS § 143 lg 1Kahjulikud mõjutusedAÕS § 144 lg 1Keelatud rajatis ja seadeldisAÕS § 68 lg 1Omandi mõisteAÕS § 89Omandi kaitse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korralES § 3

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-07-17730/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.07.2009

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-10-56587/20Tallinna Ringkonnakohus10.02.20122-10-56587/9Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja19.10.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks

21.01.2009 Tallinn, Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-07-17730

Tsiviilasi

HL hagi T S vastu kahju hüvitamiseks, kahju tekitavast tegevuse lõpetamiseks, kahju tekitavast tegevusest edaspidiseks hoidumiseks, omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks, edasisest rikkumisest hoidumiseks

Tsiviilasja hind

60000 krooni

Menetlusosalised ja nende

Hageja HL(xxx , xxx), esindaja Tarmo Friedenthal

esindajad

Kostja T S (xxx, xxx), esindaja A Hellamaa

Kohtuistungi aeg, koht,

08.12.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Hageja esindaja Tarmo Friedenthal Kostja esindaja A Ellamaa

osalenud isikud

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista T S HL kasuks kahju hüvitamiseks 20000 (kakskümmend tuhat) krooni.
3.Jätta rahuldamata HL nõue T S vastu, millega HLpalus kohustada T S lõpetama HL kuuluval kinnistul nr xxx asuva müürirajatise kahjustamine ja hoiduma selle edasisest kahjustamisest.
4.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhul
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
VeeS § 34
VeeS § 34
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1050 lg 1Süü vastutuse alusena
VÕS § 1055 lg 1Kahju tekitava tegevuse keelamine
VÕS § 128 lg 1Hüvitatava kahju liigid
VÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
Rahuldada HL nõue T S vastu ja kohustada T S lõpetama sadevee juhtimine HL kinnistule nr xxx ja kohustada hoidumast sellisest sadevee juhtimisest. Jätta HL menetluskulud 75% ulatuses T S kanda ja T S menetluskulud 25 % ulatuses HL kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue, põhjendused

1.Hageja on kinnistu nr xxx omanik, kostja on kinnistu nr xxx omanik (mõlemad kinnistud kantud Harju maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse). Kostja on hageja kinnistu idasuunaline naaber ja kellele kuuluv kinnistu asub hageja kinnistust kõrgemal pool. Kostja on rajanud sadevee ärajuhtimise renni selliselt, et sellesse juhitakse kinnistul paikneva elumaja sadevesi ja renni abil suunatakse otse otsejoones hageja kinnistule. Sadevee juhtimiseks märgitud viisil puudub pooltevaheline kokkulepe ja muu õiguslik alus. Lisaks lõhkus kostja ära hageja kinnistul asuva müürirajatise selliselt, et sellesse on rajatud avaused. Müürirajatis on täielikult hageja kinnistul ega ole piirirajatis. Hageja leiab, et kostja on kahjustanud tema omandit hageja kinnistul asuvat müüri selle lõhkumisega ja lisaks rikub hageja omandit jätkuvalt, kuna juhib sadevett hageja kinnistule. Müürile aukude tegemisega on kostja tekitanud hagejale kahju 20000 krooni, mis on müüri taastamise kulud.
2.Hageja palub kostjalt kahju hüvitamiseks välja mõista 20000 krooni ja kohustada kostjat lõpetama sadevee juhtumine hageja kinnistule Kiini 15, Tallinn ning hoiduma sellisest sadevee edaspidisest juhtimisest. Samuti palub kohustada kostjat lõpetama müüri edaspidine kahjustamine ja hoiduma selle edasisest kahjustamisest. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
3.Tõendid: fotod, vaatluse protokoll, kinnistusraamatu elektroonilised väljavõtted, OÜ B kalkulatsioon, AS M arvamus, BProjekti arvamus, vaatlus Kostja vastuväited
4.VeeS § 34 p 1, 3 järgi peab kinnisaja omanik vältima teise omaniku maa soostumist, üleujutamist. Hageja on ise rikkunud kostja õigusi kostjale kuuluva kinnisasja käsutamisel, valdamisel. Sadevete ärajuhtimine on vastavalt detailplaneeringule ette nähtud magistraalkraavi kaudu. Hageja on omavoliliselt kinni ajanud tema kinnistul asuva magistraalkraavi, ta oleks selleks pidanud algatama detailplaneeringu muudatuse ja selle vastuvõtmisel oleks väljastatud ehitusluba. Selliseid haldustoiminguid ei ole kohalik omavalitsus teostanud. Hageja ehitas kahe kinnistu vahele müüri, mis on rajatis ES § 3 tähenduses, müür on vastuolus kehtiva elamuprojekti asendiplaaniga, millisel on märgitud kahe kinnistu vahelisel piiril võrkaed. Kostja tegevus hageja omavoliliselt ehitatud müüri aukude tegemisel on hinnatav kui kostja valduse kaitse, sest kostja juhtis oma kinnistult liigniiskust sinna kus pidi asuma magistraalkraav. Hageja on kohustatud taluma sadevee ärajooksu niivõrd kuivõrd ta on sulgenud magistraalkraavi ning seega takistanud sellega kostja krundilt liigniiskuse ärajuhtimist, liigniiskus ei teki kostja tegevuse tõttu vaid on looduslik. Kostja tegi oma õiguste kaitseks avaused ebaseaduslikku rajatisse. Hageja on oma krundi madalamaks kaevanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kahju arvestus ei ole õige, sisaldab arvutusvigu ja selles on kajastatud tööd topelt.
5.Tõendid: detailplaneering, AS G arvamus 74941, OÜ G hinnang nr 86, vaatlus Kohtu põhjendused
6.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1045 lg 2 p 4 alusel ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja kasutas oma õiguste teotamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. VÕS § 127 lg 4, mille kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

7.Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hageja on kinnistu nr xxx omanik, kostja on kinnistu nr xxx omanik (lk 5-6). Vaidlus puudub selles, et kinnistud asuvad kõrvuti, sj asub kostja kinnistu hageja kinnistu suhtes kõrgemal. Vaatluse käigus selgus, et hageja kinnistul on müürirajatis, mis asub üksnes tema kinnistu piirides ega ole kahe kinnistu piiril. Eeltoodu alusel leiab kohus, et rajatis, mis asub hageja kinnistu nr xxx piirides on hageja omand ega ole piirirajatis. Vaatluse käigus selgus, et märgitud rajatisse on puuritud augud, mis nähtub ka hageja poolt kohtule esitatud fotodelt (lk 7-9) ja ühest august voolab vesi hageja kinnistule. Vaidlus puudub selles, et nimetatud augud on kostja teinud, milleks hageja ei ole luba andnud, seega on hageja omandit nende aukude tegemisega rikutud ja seega kahjustatud ning seega on asjas tõendatud, et hageja omandile on kahju tekitanud kostja.
8.Järgnevalt vaatleb kohus, kas kahju tekitamine on õigusvastane, kuna reeglina on omandi kahjustamine õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 5), va siis, kui kahju tekitaja kasutas kahju tekitamisel õigustatult oma õiguste kaitseks omaabi (VÕS § 1045 lg 2 p 4).
9.AÕS § 41 sätestab omandi/valduse kaitse omaabi eeldused, milleks on: 1) valdaja võib oma valdust omavoli vastu kaitsta jõuga, sj on omavoli see kui on isik valdaja nõusolekuta seadusevastaselt asja valdust rikkunud või valduse ära võtnud (§ 41 lg 1), 2) kui vallasasi võetakse ära valdajalt omavaoliselt salaja või vägivallaga, siis on valdajal õigus teolt tabatult või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta (41 lg 2) ja 3) kui kinnisasja valdus võetakse ära valdajalt omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta (§ 41 lg 3).
10.Kostja on asunud teostama omaabi sellega, et on kahjustanud hagejale kuuluvat asja selleks, et kostja kinnistul olev sadevesi voolaks ära. Seega ei ole kostja mitte teostanud omaabi korras oma kinnisasja valdust ja kaitset sellega, et ta oleks AÕS § 41 lg1, 3 alusel oma kinnisasjalt ära ajanud omavoli tarvitajat või võtnud kinnisasja oma võimu alla tagasi, kaitstes seda kellegi teise isiku vastu jõuga, vaid on asunud hageja kinnistul sealasuvat rajatist kahjustama. Asjaolu, et rajatis on kostja arvates hageja kinnistule detailplaneeringu vastaselt ehitatud, ei tähenda, et kostjal oleks õigus seda rajatist, mis asub hageja kinnistul, kahjustada. Kostja märkis, et Vees § 34 p 1 ja 3 alusel ei tohi maaomanik ja veekasutaja põhjustada üleujutust ja maa soostumist, mis on iseenesest õige, küll aga ei tulene seadusest, et juhul kui ühe maaomaniku tegevuse/tegevusetuse tulemusel võiks tekkida olukord, kus maa oleks üleujutatud või soostunud ja need mõjutused kahjustaksid teise maaomaniku asja, et sellisel juhul võiks teine omanik asuda omakorda teise omaniku maatükil asuvaid esemeid, rajatisi kõrvaldama või kahjustama. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on hageja kinnisasja kahjustamisel (antud juhul müürisse aukude tegemisel) käitunud mitte omaabi korras ja seaduslikult vaid õigusvastaselt, mistõttu on kahju tekitamine hageja asjale VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastane.
11.Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta pole süüdi hagejale kahju tekitamises. Vaidlus puudus selles, et kostjapoolse käitumise (hageja kinnistul asuvasse müürisse aukude tegemisel) ja sellest tingitud kahjul, kuna asi on kahjustatud, on põhjuslik soes ja seega on kostja vastutav hagejale tekitatud kahju eest VÕS § 1043, 1045 lg 1 p5 ja 1050 lg 1, 127 lg 4 alusel.
12.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
13.Hageja poolt kohtule esitatud OÜ B kalkulatsioonist (lk 17) nähtub, et Kiini 15, so hageja kinnistul asuva müüri taastamistööde maksumus on 20608,70 krooni. Kostja väitis, selles on arvestuslikud vead, kuna 8m2*250 on 2800 kr mitte 2400 kr, 8m2 ei ole võimalik lauda 20 plokiga, sest ühe mõõtmed on 0,185m*0,85m, mis teeb 0,071225m2, ja seega oleks 20 plokiga võimalik laduda 1,4245m2 ning 8 m2 ladumiseks oleks vaja seega 112,3 plokki, ühest kantmeetrist betoonist saab laduda 5m2 seina ( XXXasuva müüri paksus on 20cm paksus, kõrgus 1m), lisaks on selles topelttöid. Samas ei ole kostja märkinud ega tõendanud, kui suur tema arvestuse kohaselt oleks kahju ulatus ehk müüri taastamise maksumus. Hageja poolt kohtule esitatud BProjekti (lk 77-78) arvamuse kohaselt on OÜ B poolt XXX asuva müüri taastamistööde maksumuse kalkulatsioonis küll arvutusviga, st 8m2 ulatuses oleks plokkide ladumine 2800 kr mitte 2400 kr, kuid muu arvestus vastab reaalsetele kuludele ja headele ehitustavadele, sj on arvestatud seda, et müüris olevad augud asetsevad erinevates kohtades ja kuna üks auk asub müüri alumises servas, siis on müüri demontaažimaht suur. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud kahju ulatust ehk lõhutud asja taastamiseks tehtavate kulutuste mõistlikku ulatust eelmainitud dokumentaalsete tõenditega vähemalt 20608,70 kr, sj arvestades seda, et selles on tehtud arvutusviga hageja kahjuks. Kuna hageja nõuab kahju hüvitamist vähemas ulatuses kui kulutused tegelikult oleks, st 20000 krooni ulatuses, siis tulebki kahju hüvitamiseks kostjalt välja mõista asja taastamiseks tehtavate kulude katteks 20000 krooni vastavalt VÕS § 127 lg 1, 128 lg 2, 3, 132 lg 3.
14.Hageja palus kohustada kostjat lõpetama hageja omandi edasine kahjustamine ja kohustada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. VÕS § 1055 lg 1 alusel siis kui kahju tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahu tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kahju tekitamise kestvust või õigusvastase kahju tekitamisega ähvardamise tõendamise koormis on hagejal. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks jätkuvalt tekitanud (sj puurinud täiendavalt auke) hageja kinnistul asuvale müürile kahjustusi, st jätkaks kahju tekitamist või ähvardanud jätkuvalt seda teha. Kuna neid asjaolusid ei ole hageja tõendanud, tuleb hageja nõue kahju tekitamise, milleks on müürirajatise kahjustamise lõpetamine ja edaspidiselt selle edasisest kahjustamisest hoidumiseks, jätta rahuldamata.
15.AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist ja lg 2 järgi võivad omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. AÕS § 89 korral on omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.
16.AÕS § 143 lg 1 järgi ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Vaidlus puudus selles, et kostja on teinud oma kinnistule sadevee ärajuhtimiseks vastava rajatise - renni ja juhib sellega sadevett hageja kinnistule, samuti puudub vaidlus selles, et pooled oleksid kokku leppinud niisuguses viisis sadevee juhtumiseks hageja kinnistule või et selle kohta oleks kantud kinnistusraamatusse vastav piiratud asjaõigus (servituut). Kohus märkis ülalpool otsuses, mis on omaabi eeldused AÕS § 41 tähenduses ja kuna sellisel viisil sadevee juhtimine hageja kinnistule ei ole omaabi AÕS § 41 tähenduses, ei saa rääkida lubatavast käitumisest hageja omandi suhtes. Vaatlusel selgus, et mööda kostja kinnistul asuvat renni voolab vesi hageja kinnistul asuva müüri august läbi hageja kinnistule. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendatud, et kostja on juhtinud tahtlikult oma kinnistult sadevee vastava seadeldisi - renni kaudu hageja kinnistule läbi hageja kinnistul asuva müüri augu. Seega on kostja asunud tema kinnistult lähtuvaid mõjutusi tahtlikult suunama hageja kinnistule, mis ei ole lubatud AÕS § 143 lg 1 järgi. AÕS § 89 järgi on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotamisega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Kuna kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks lõpetanud sadevee juhtumise oma kinnistult vastava seadeldise kaudu hageja kinnistule, sj läbi hageja kinnistul asuva müüri, siis saab rääkida hageja omandi jätkuvast rikkumisest. Eeltoodu tõttu on põhjendatud ja tõendatud hageja nõue kostja vastu tema omandi rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks ja seega tuleb kohustada kostjat lõpetama sadevee juhtimine HL kinnistule ja kohustada kostjat hoiduma sellisest sadevee juhtimisest.
17.Kohus peab vajalikuks märkida, et AÕS § 144 lg 1 järgi on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale ja lg 2 sätestab, et kui §-i 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist. Kostja leidis, et hageja on oma krundi madalamaks kaevanud, hageja rajatis nn müür takistab kostja kinnistult sadevee äravoolamist, et hageja on likvideerinud magistraalkraavi kinnistu piiril, mille kaudu peaks toimima sadevee äravool ja et sisuliselt soostub kostja kinnistu, millega on rikutud tema omandiõigust, kuid kostja ei ole oma väidetavalt rikutud õiguste taastamiseks hageja vastu hagi esitanud (lk 36). Kuna sellist hagi/vastuhagi ei ole kohtule esitatud, ei saa kohus anda hinnangut nendele poolte väidele, kas hageja kinnistul olev müür kui rajatis on ebaseaduslik, kas sellest müürist lähtub kahjulikke mõjutusi kostja kinnisasjale, sj kas kostja kinnisasi soostub jmt ja nende asjaolude kohta esitatud tõenditele nagu detailplaneeringule, AS G arvamusele OÜ G hinnanule, AS M arvamusele.

Menetluskulude jaotus

18.TsMS § 163 lg 1 alusel siis kui hagi kuulub osalisele rahuldamisel, kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta neid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas neli nõuet kostja vastu (kahju hüvitamine, kahju tekitamise lõpetamine, kahju tekitamisest edaspidine hoidumine, omandi rikkumise lõpetamine, edaspidisest rikkumisest hoidumine), millest kohus rahuldas kolm nõuet. Eeltoodu tõttu jäävad hageja menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja hind asjas on kolmelt nõudelt TsMS § 124 lg 1,§ 132 lg 1, § 134 lg 1 järgi kokku 60000 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-22-12784/111Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja